Búryn kenes ýkimetining «qyrsyq» sayasatynyng saldarynan qaymana qazaq qalalargha bas súgha almaytyn. Óz elining tolyqqandy azamaty bolsa da, olardy «tirkelimge túru kerek» (ataqy «propiskany» aitamyz) degen syltaumen shaharlargha mýldem jolatpaytyn. Qazir, Qúdaygha shýkir, kenes odaghy da kelmeske ketip, jaghday onala bastady. Býginderi bas qala Astanamyzdan bastap, oblys ortalyqtarynda da qara kózderimiz molynan kezdesedi. Endi tek qalalyqtargha ghana tәn, qazirgi zamannyng ozyq tehnologiyasyn jete mengeru mindeti bas kóteredi.

Júrttyng bәri birdey advokat pen sudiya nemese әkim men diyrektor bola bermeydi ghoy. Demek, kýndelikti tirshilikke qajetti mamandyqtar da kim-kimning de júrtqa jalynbay-aq tirshilik etuge mýmkindik bereri sózsiz. Tek erinbeseng bolghany. Onyng ýstine kýni erteng orystar men ózge últtyng ókilderi de óz otandaryn ansap, elden dýre kóterilgende olardyng ornyn esh qinalmastan atqara alatyn bilikti mamandardy osy bastap dayynday beruge әbden bolary sózsiz. Jәne búlardy bala kezinen-aq baulysa núr ýstine núr.

Alayda kónilge kirbing týsiretin jayttardyng әli de molynan kezdesetindigin taghy da jasyra almaspyz. Mәselen, bizding Qostanay oblysynda balalargha arnalghan avtomektep júmys isteydi. Búl býkil respublika boyynsha jalghyz ghana ortalyq. Múnda sol kólik salasynyng mamandary men jol polisisyasy qyzmetkerleri dәris berip, jol erejesi men kólik jýrgizuding qyr-syryn ýiretedi. Sabaq balalargha ynghayly bolu ýshin tek senbi kýni ghana jýrgiziledi. Ol balardyng ishin pystyrmas ýshin oiyn týrinde, qyzghylyqty jýredi. Balalar da olardy qúmarta tyndaydy.

Búl mektep, bizdinshe, qazirgi tanda asa qajetti dýniye. Óitkeni damyghan elderding tәjiriybesine sýiensek, «balany bastan» qaghidasy óte paydaly. Óitkeni bala kezinen kólikti mengergen jan kýni erteng myna kólik qaptaghan jolda erejeni qatang saqtap, әrtýrli avariyagha jol bermeydi. Tәrtipti әri múqiyat bolady. Bir ghana mysal. Anau Angliya elinde kólikting sany bizden on ese kóp kórinedi. Al jol apaty bizden on ese az tirkeledi. Múnyng bir syry - myna bizding ónirdegi sekildi mektepterding kóp boluynan dep týsindiredi. Endi bizdegi qazirgi tandaghy jol apatyn aitpay-aq qoyayyn. Kýnine orta eseppen alghanda birneshe adam opat bolyp nemese auyr jaraqat alyp jatady. Demek, biz osynday iygi tәjiriybeni tezirek qoldansaq, talay adamdy ajaldan alyp qalarymyz sózsiz.

Bizdegi balalar mektebining búl oraydy ýlken is tyndyryp jatqany aidan anyq. Alayda kónildi kýpti etip túrghan jaytty da aitpay kepsey bolmas. Múnda negizinen orys últynyng jetkishekteri dәris alyp jatyr. Qalamyzda qazaqtardyng qazir molyghyp otyrghanyn eskersek, әlgi mektebimizde qara kózderimizding mýldem bolmauyn qalay týsindiremiz? Búl ne, boykýiezdik pe? Álde qanymyzgha singen nemqúraylyq pa? Kýni erteng balalarymyzdyng qanday da bir kólikting qúlaghyn ústaytyny sózsiz. Endeshe biz nege olardyng bolashaghyna jýrdim-bardym qarap jýrmiz? Álde «E, ne qylar deysin. Jýre kele ýirenedi ghoy» degen boykýiezdikten aryla almay jýrmiz be?

Múnday jaman әdetten arylyp, ózge júrtpen talasa jýrip, qanday da mamandyqty balalyrymyzdyng jyldam iygeruine osy bastan at salyspasaq, kýni erteng san úryp qaldarymyz sózsiz.

Jaybergen Bolatov, Qostanay

Abai.kz