Býkil ghylymnyng barlyghy ana tilinde oqytyluy kerek
Keshe ghana ghylymy jinalys boldy.
Sol jiynda men bir saghattyq bayandama jasadym. Bayandamanyng taqyryby: «Matematikany qazaq tilinde oqytugha bola ma, bolmay ma?».
Áriyne, búl qanday aqmaghy súraq dep oilarsyzdar. Ókinishke oray, XXI ghasyrdyng basynda osy súraq ghylymy talqygha týsip otyr.
Til degen ne? Til – baylanys qúraly. Onyng bes funksiyasy bar. Olar: otbasy, oshaq qasy; biznes; sayasat; ekonomika; ghylym jәne tehnologiya. Adamnyng on eki mýshesi bar bolatyn bolsa, sol on eki mýshening bәri júmys jasau kerek.
Qazaqta myqty poeziya bar, әdebiyet bar. Biraq basqa jaghynda týk te joq. Mening oiymsha bizding sayasat bylay boluy kerek: siz kómektespey-aq qoyynyz, biraq kedergi jasamay-aq qoyynyz.
Songhy kezde qazaqtyng tili damyp kele jatyr. Bizding ministr qazaq balalarynyng bilimi tómen dep aitady. Bos sóz.
Keshegi ótken ÚBT-da eng jaqsy nәtiyje kórsetken qazaq mektebining balalary.
Qúday biledi, «Bolashaqpen» shetelge oqugha ketkenderding 80 payyzy qazaq mektebin bitirgen balalar. Qazaqsha mektepte oqu metodikasy qalyptasty.
Qazaq tilinde bastauyshqa, orta mektepke layyq jetkilikti til bar. Biz qazaqtyng tili bay deymiz. Sol bay tilimiz orta mektepke bilim beruge jaramaytyn bolsa, ol tilding ne keregi bar?! Ministrlikting ókilderi «qazaq tarihyn qazaq tilinde oqytatyn boldyq» dep jetistik retinde aityp otyr. Búl jetistik emes, kýlkili nәrse. Býkil ghylymnyng barlyghy ana tilinde oqytyluy kerek.
Asqar Júmadildaev, akademiyk
Abai.kz