Senbi, 23 Qarasha 2024
Dep jatyr 5156 3 pikir 8 Qarasha, 2018 saghat 09:11

Ýkimet qazaqtyng asyl túqymdy iri qarasyn subsidiyadan nege qalys qaldyrdy?

Ýkimet qazaqtyng «Áuliyekól» asyl túqymdy iri qarasyn subsidiyadan nege qalys qaldyrdy? – búl jóninde býgin Mәjilisting plenarlyq otyrysynda «Aq jol» parlamenttik fraksiyasynyng deputaty Erlan Barlybaev QR Premier-Ministrining orynbasary, Auyl sharuashylyghy ministri Ómirzaq Shókeevting atyna deputattyq saual joldady.

«Osy jyly Ýkimet asyl túqymdy maldyng ónimdiligin arttyru ýshin subsidiyanyng jana Erejelerin bekitti. Alayda, Erejede otandyq iri qara maldyng etti túqymdarynyng sanyn úlghaytudy yntalandyru sharalary qarastyrylmaghan. Yaghni, importtyq analyq mal basyn subsidiyalaudy saqtap qalyp, al otandyq asyl túqymdy tanalardy satyp alu memlekettik qoldaudan tys qalyp otyr», - dep mәlimdedi Barlybaev.

Deputattyng aituynsha, elimizge kez-kelgen túqymnyng analyq mal basyn әkelip, ol ýshin subsidiya alugha bolady. Degenmen, Áuliyekól túqymy Qazaqstannan basqa jerde joq, sondyqtan ony eshqaydan әkele almaymyz. Eger elimizde asyl túqymdy analyq basty satyp aludy subsidiyalau toqtatylsa, et óndirushiler tolyghymen importtyq asyl túqymdardy әkeluge mәjbýr bolady. Osynyng saldarynan uaqyt óte kele jalghyz qazaqstandyq, eksporttyq potensialy joghary túqymnyng sany azayady.

Esterinizge sala keteyik, 1992 jyly elimizde jana Áuliyekól arnayy etti iri qara túqymyn shygharu júmystary sәtti ayaqtaldy. Osy júmysqa otandyq seleksionerler men ghalymdardyng 30 jyl qajyrly enbegi men ómiri arnaldy. Dәl osy Áuliyekól túqymy qazaqstandyq brendke ainala alatyn otandyq seleksiyanyng alghashqy jәne әzirge jalghyz jetistigi bolyp otyr.

Qazaqstanda et óndirisi, auyl sharuashylghynyng eng negizgi jәne basym salasynyng biri bolyp tabylady. Elbasy 2014 jylghy Joldauynda elimizdi asa iri aimaqtyq et eksportyori etu jóninde mindet qoyghan.

«Biraq, memleket importty subsidiyalaugha jәne sheteldik iri qarany baghyp qaghugha әjepteuir qarajat bólip, al qazaqtyng «Áuliyekól» asyl túqymyn nazardan tys qaldyryp otyr», - dep atap ótti halyq qalaulysy.

Ayta ketken jón,bBúl túqymnyng eng basty ereksheligi - ol bizding qatang klimatqa beyimdiligi jәne etining joghary sapasy. Tóldeu qabileti óte joghary, ortasha kórsetkishi 80-85 payyz, jaqsy kýtim kórse 97-100 payyzgha jetedi.

Osylaysha, «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng fraksiyasy otandyq seleksiya jetistigin saqtap qalu ýshin Ýkimetten tiyisti memlekettik qoldau sharalaryn qarastyrudy súrady.

Abai.kz

 

 

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407