Óteboydaq – Davinchi: Ghalymdar aiqasy
Búryndyq bastaghan qazaq әskeri Syghanaq pen Arkókti baghyndyryp Shaybaniydi Manghystaugha quyp jibergen jyly Europada shekesi torsyqtay bir sәby dýniyege keldi. Búl sәby qylyshpen emes, qalammen әlemdi ózgertuge bolatynyn dәleldegen Kopernik bolatyn. Keyin búl sәby koroliderding ózi tabanyn sýigen Rim papasyn qaltyratqan janalyq ashyp, aidy aspangha bir-aq shygharatyn bolady. Al әzirge ol belgisiz bir polyak shanyraghynda ingәlap jatqan nәreste ghana. Kopernik Kýndi toqtatyp, Jerdi ainaldyrsa, qazaq auylan shyqqan eleusiz bir shipager ózderin medisinanyng otany sanaytyn Qytaydy moyyndatar kitabyn jazyp jatty.
Áz Jәnibek qansha júrttyng ishinde Óteboydaqtyng kózinde ot baryn jazbay tany bilgeni qayran qaldyrady. Ol tústa el ishinde palshy, em-dom jasaytyn shipagerler kóp bolatyn. Olardyng biri mereyi asyp han sarayynda, endi biri qara halyq arasynda kýn keshti. Tumysy bólek, shipagerlik taghdyr mandayyna jazylghan daryndy әz Jәnibek óz ordasyna shaqyrtty. Múnyng ózi bir hikaya.
Birde Jәnibek hannyng aqylshysy Jiyrenshe sheshen qatty auyryp, tósek tartyp jatyp qalsa kerek. Jaqyn jerlerdegi talay belgili emshi, baqsylardy shaqyrtyp qaratsa da, esh em qonbapty. Sonynda ataqty Óteboydaq degen emshi baryn bilip, sony shaqyrady. Óteboydaqtyng eminen keyin Jiyrenshe jazylyp, dertinen aiyghypty. Jәnibek han emshige riza bolyp, birneshe súraq qoydy.
- Qanday aurudy emdeu qiyn?
- Túqym qualaytyn aurudy emdeu qiyn.
- Al, onyng aldyn alugha bola ma?
- Bolady. Jeti Atagha deyin tuys adamdar qyz alyspau kerek. Jeti qazaq ýshin qasiyetti san.
Halyqty emdep kýn ótkizuge bolatynyn, biraq pendening ghúmyry ólsheuli ekenin aita kelip ózining qara saqalyn aq qyrau shalghan jasyna deyin oqyp-toqyghanyn, kórip kónilge týigenin, bәrin-bәrin jinap býkil halyqtyng iygiligine arnalghan kitapty jazudy tapsyrdy. Osy kezge deyin san aurudyng emin tapqan, alayda halyq ony pәlsapashy dep biletin Óteboydaq moynyna atan týie ynyranatyn mindet alghanyn sezdi jәne jasy jetpiske kelgen qariya ghúmyry jetkenshe osy kitapty jazyp hangha tabystaugha uәde berdi. Áz Jәnibek jýz jadyrap, qariyagha rizashylyghyn bildiredi.
Allanyng qalauymen Óteboydaq jasy 85-ke kelgen shaghynda 15 jyl boyy ter tógip, osy kezge deyin eshbir halyqta joq kitapty qoyynyna qystyryp han ordasyna keldi. Búl kezde Florensiyada bolashaq geniy Leonardo bar bolghany 26 jastaghy jigit, al Óteboydaq babamyz jasy 80-ge kelgen qariya shaghy. Han ordasynda emshining әkelgen kitabyn paraqtap әri-beri audarystyrghan súltandar keyin búl kitap әlemdi moyyndataryn bilmedi. Búl kitap keyingi da Vinchiyding anatomiyasynan asyp týspese kem soqpaytyn tuyndygha ainaldy. Qazaqtyng qarapayym shaly ilim izdep Stambul, Baghdat sharlaghanda Aviysennadan kem emes danqqa bólener edi.
«Shipagerlik bayan» kitaby bylay bastalady:
«Óteyboydaq Tileuqabyldyng úlymyn. Ata tegim Úly jýz Zarman, Zarman ishinde Alban. Mekenim Jetisu. Auylymda qúrby-qúrdas, tanys-bilisterim az emes. Janymda Jiyrenshe sheshen, Jәnibek hannyng qarashasymyn. Jylym – iyirtek, seksen beske keldim. Boyym úzyn, qara tory, qonqaq múryndy, keng iyqty, qap saqaldy, úzyn qasty, kem sózdi janmyn».
Europada qarapayym júrt sheshekten qyrylyp jatqanda bizding babamyz múnyng emin aghylshyn ghalymy E.Jennerden 320 jyl búryn jazyp tastaghan bolatyn. Bir qyzyghy sheshekke qarsy em 1796 jyly ghana tabyldy.
Kitapta ósimdikterden alynghan 854 týrli, januarlardan alynghan 455 týrli shipalyq qasiyeti bar emdik dәrilerding tizimi, adam mýshelerining 430-gha tarta ataulary, mynnan asa dәri jәne 4577 resept berilgen.
Medisanyng otany sanalatyn Qytay 1997 jyly «Shipagerlik bayannyn» qúndylyghyna bas iyip «Memlekettik birinshi kitap» dep jariyalady.
Rysbek Ramazanúly
Abai.kz