Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2728 0 pikir 18 Sәuir, 2011 saghat 04:18

Qazaqstandaghy Monarhiyalyq Kapital jýiesining evolusiyasy (jalghasy)

7. 7-kezen.2025-2035 jyldar

Ortalyq Aziyada ýlken ózgeristerding bastalu kezeni - әrtýrli dengeydegi barlyq aumaqtardaghy soghys - Kәrimovpen qosh aitysqannan keyin Ózbekstanda, Aughanstanda, Qyrghyzstanda, Tәjikstanda. Halyqty ómir sýru dengeyining tómendeuimen baylanysty diny aghymdardyng radikalizasiyasy.

Eger osy kezge deyin biz últ retinde elimizding ekonomikalyq qúrylymyn  ózgertpesek, 2035 jylgha taman Qazaqstan QHR-nyng bir bóligi bolady.

El basshysy ómirden ótkennen keyin 5 jyl ótisimen, Qazaqstan ótpeli kezenning qaynar nýktesine kelip jetedi. Osy kezde bizdin, el retinde eki jolymyz bolady. Ekeui da revolusiyalyq jol bolady. Ol qanday eki jol jәne olar nege әkelip soghatynyn talqylap kóreyik.

Birinshiden revolusiyanyng ekonomikalyq negizi qaydan payda bolatynyn anyqtap aluymyz kerek. Óitkeni eger revolusiyalyq ahualdyng ekonomikalyq negizi bolmasa onda barlyq payda bolghan shiyelenister sol bar jýiening ishinde óship qalyp, qauymdaghy týbegeyli ózgeristerge әkelmeydi.

7. 7-kezen.2025-2035 jyldar

Ortalyq Aziyada ýlken ózgeristerding bastalu kezeni - әrtýrli dengeydegi barlyq aumaqtardaghy soghys - Kәrimovpen qosh aitysqannan keyin Ózbekstanda, Aughanstanda, Qyrghyzstanda, Tәjikstanda. Halyqty ómir sýru dengeyining tómendeuimen baylanysty diny aghymdardyng radikalizasiyasy.

Eger osy kezge deyin biz últ retinde elimizding ekonomikalyq qúrylymyn  ózgertpesek, 2035 jylgha taman Qazaqstan QHR-nyng bir bóligi bolady.

El basshysy ómirden ótkennen keyin 5 jyl ótisimen, Qazaqstan ótpeli kezenning qaynar nýktesine kelip jetedi. Osy kezde bizdin, el retinde eki jolymyz bolady. Ekeui da revolusiyalyq jol bolady. Ol qanday eki jol jәne olar nege әkelip soghatynyn talqylap kóreyik.

Birinshiden revolusiyanyng ekonomikalyq negizi qaydan payda bolatynyn anyqtap aluymyz kerek. Óitkeni eger revolusiyalyq ahualdyng ekonomikalyq negizi bolmasa onda barlyq payda bolghan shiyelenister sol bar jýiening ishinde óship qalyp, qauymdaghy týbegeyli ózgeristerge әkelmeydi.

Óndiristik kýshter óndiristik qatynastan asyp týskende tónkeriske degen tirek payda bolady. Óndiristik kýsh pen óndiristik qatynas degenimiz ne? Óndiristik kýsh - últtyng belgili-bir uaqyt ishindegi ónim shygharuy. Óndiristik qatynas - taptar arasyndaghy barlyq óndirilgen tauardyng bólinui. Eger ónim shygharatyn taptardyng - sharualar (as-auqat), júmyskerler (óndiristik tauarlar) nemese kapitalister (óndiris iyeleri) tauardy kóptep shygharugha mýmkindigi bar bolsa da, qalyptasqan jaghdayda qoghamda ónimning bólinui ekonomikalyq stimuldy joigha alyp keledi. Mine, tónkeristing ekonomikalyq tiregi. Elding biyleushi taby ónimdi shygharghan halyqqa tauyqqa shashqan taryday az mólsherin qaldyryp, kóp bóligin ózderi jymqyrady. Berilgen az ónim enbekkerlerding qara terin aqtamaydy. Mine, osy kezde  óndiristik kýshter men óndiristik qatynas arasynan  qara mysyq ótip ketedi. Óndiristik qatynastar últtyq baylyqtyng nemese ónim óndiruining jogharylauyna kәdimgidey tejegish bolady.

Mysalmen sabaqtayyq.

Últ 100 dana ónimdi óndiruge qauqary bar. Barlyq taptar osy ónimdi tútynady. Tehnologiya men óndiristing jәne auyl sharuashylyghynyng gýldenuine baylanysty taghy qosymsha 50 dana ónim ala alady. Biraq, ónimdi bóludegi qalyptasqan jýiede osy ónimdi shygharghandar ónimning 50-nen 1-in ghana qaldyra alady. Qalghany enbekke qolynyng úshyn tiygizbegen taptargha  tiyedi. Osy kezde tónkeriske negiz payda bolady. Ónim shygharushy taptar, sharualar, júmyskerler jәne kapitalister qosymsha 50 dana ónim shyghardy. Biraq, biyleushi tap sonyng 1- in ghana olargha qaldyryp, 49-yn salyq, para, t.b retinde ózine jәne ónim shygharmaytyn taptargha, sheneunikterge, qyzmetkerlerge, júmys istemeytinderge әr týrli jәrdem aqy retinde t.b. qaldyrady.

Naghyz tónkeriske negiz degen osy. Qogham kóp ónim shygharugha әleuetti, biraq qalyptasqan ónimning bólinui oghan kedergi bolyp túrady.

Eger basqarushy tap sharulardyng ónimderin jymqyryp, tolyq aqysyn jәne tiyesilisin bermese, onda atalmysh qatynas jerlerding latifundistardyng qolynda shoghyrlanuyna jәne sharualardyng jappay jerlerinen aiyryluyna, kedeylenuine әkelip soghady. Sәikesinshe búl - agrarlyq tónkeriske negiz bolady.

Eger baylar tepe-tendikti úmytyp, ónim óndirushilerding aktivterining iyelerinen (kapitalistterden) kiristing kóp mólsherin iyemdense, búl - burjuaziyalyq  (kapitalisttik) tónkeris bastaydy.

Eger ónim óndirushilerding aktivterining iyeleri (kapitalistter) tepe-tendikti úmytyp, kiristing kóp mólsherin iyemdense, júmyskerin kedeylikte ústasa, búl proletarlyq (sosialistik) tónkeriske bastau bolady.

Endi Qazaqstandaghy tónkerispen bolatyn eki joldy qarastyrayyq.

Birinshi jol, biz últ retinde ózimizding ekonomikalyq qúrylymymyzdy ózgertip, óndirushi últ retinde qalyptasamyz jәne Qazaqstan Shveysariya siyaqty damu dengeyine jetedi.

Ortalyq Aziyadaghy qúldyrap bara jatqan memleketterdi óz jauapkershiligimizge ala otyryp, olardyng ekonomikalaryn bizding ekonomikamen integraldau arqyly Europadaghy siyaqty ekonomikalyq sayasy odaq qúramyz.

Nelikten bizge sayasy biylikti kapitalisterding qolyna beru kerek. Búl burjuaziyalyq tónkeris jasau degen sóz. Jogharyda ataghanymyzday, eki jol bar: óktemdik jәne óktemdik emes.

Óktemdik emes joldy qarastyrayyq. Eger biyleushi tap sayasy biylikti óz erkimen basqa tapqa bergendegi jaghday. Osy jaghdaydy tudyru ýshin revolusiyalyq ekonomikalyq baza qajet. Óndiristik kýshter óndiristik qatynastarmen qarama-qayshylyqta boluy qajet.

Osy kózqaraspen Qazaqstandaghy jaghdaygha qarayyq. Býkil últtyng tútynatyny 100 dana delik. Biraq, ónimning 10 danasy ghana bizding júmyskerlermen óndirilgen. Qalghan 90-ny biz últ retinde shygharmaghan múnaydan jәne nesiyelerden alynghan tauarlar. Kórip túrghanymyzday tónkeristik jaghdaydyng qarasy da kórinbeydi. Qazaqstanda tónkeristik jaghday tuyndauy ýshin óndiristik kýshter óndiristik qatynastarmen qarama-qayshylyqqa kelui tiyis. Nemese óndire alatyn ónim sany jalpy últtyng qoldanatyn sanynan asyp týsui qajet.

Búl eki jaghdayda boluy mýmkin:

1. Tauar óndiruding ósimi 10 ese kóp. 10 danadan bastap 100 danagha deyin;

2. Nemese tabighy rentanyng jәne nesiyening nólge qysqaruy. Yaghni, 100  danany tútynu, ishki óndiru kólemine 10 danagha deyin qúlaydy. Osy 10 dananyng ishinen baylar ózderine  kóbirek bóluge tyrysady. Búl 10 danany enbekpen óndirgen taptardyng arasynda ashu kerneu tughyzady.

Bizding óndiris jәne auyl sharuashylyghymyz tauarlyq ónimin 10 esege deyin kóbeytip, býkil halyqty artyghymen qamtamasyz ete almaytyny belgili. Sondyqtan, tútynudyng kóp bóligi óz ónimderinen emes, tabighy rentamen qamtamasyz etilip otyr. Múnda tónkeristik jaghday kórinis taba  almaydy.

Tónkeristik ózgerister naqty jaghdayda tek joghary jaqtan - biyleushi toptan (Monarhiyalyq Kapitaldan) bola alady. Atalghan biyleushi top tabighy rentadan kelgen kiristi óndiris pen auyl sharuashylyghynyng qayta jabdyqtaluyna jiberedi. Osydan song jeke óndiris jәne auyl sharuashylyghy  100 dananyn  100-in óndirip, býkil halyqty tolyqtay qamtamasyz etetin bolady.

Osy sәtte tónkeristik jaghday oryn alady. Kapitalister 100 danadan artyq óndiredi. Halyq 110 dana paydalanugha deyin jetedi. Biraq, múny istegisi keletindey kapitalisterge tepe-teng aiyrbas kerek. Mine, osy kezde sayasy biylikti basqa qolgha beru tónkeris arqyly sheshimin tabady. Búl sheshim -kapitalister men qoghamnyng arasyndaghy kelisim. Kapitalister últty qamtamasyz etu paryzyn alady, halyq biylikke olardy jiberedi. Últtyq baylyqtyng ósui -  biylik ýshin kapitalisterding tólegen aqysy.

Mine, búl  Qazaqstandaghy  óktemdik emes tónkeris.

Qaytalay keteyik, osy jaghdayda biyleushi tap (Monarhiyalyq Kapital) mynaday әreketter jasaydy:

1. 100%  shiykizattan týsken týsimdi memlekettendiru;

2.  Shiykizattan týsken paydany óndiris pen auyl sharuashylyghyn qayta jabdyqtaugha júmsau;

3. Tikeley jәne janama subsidiyalar últtyq ónim óndirushilerge beriletin bolady. Múndaghy maqsat: Otandyq  sýtting baghasy Resey men Qytay dýken sórelerinde jergilikti Resey men Qytay sýtterining baghasynan arzan boluy;

4. Qazaqstanda óndiriletin tauar kategoriyalary boyynsha, ishki naryqty kvota arqyly jabu;

5. Ónim óndiretin kәsiporyndarda memlekettik organdar tek sot sheshimi boyynsha nemese qylmystyq is qozghalghan jaghdayda ghana tekseris oryn alatyn bolady;

6. Ónim óndirushi kәsiporyndarda әkimshilik kedergining barlyghyn qysqartu. Mәselen, jyljymaytyn mýlik satyp alu ýshin, qazirgidegidey tirkelip nemese memlekettik organdardyng qoly kerek bolmaydy:

1. Ádilet departamenti

2. Ákimshilik

3. Jer komiyteti

4. Jәne t.b

Notariatta tirkeluding ózi jetip jatyr, al notariat qúlaqtandyru kezegimen memlekettik organdargha núsqaydy. Satyp alynghan jerge degen iyeliging memlekettik tirkeuden emes, notariatta kelisim jasalghannan bastap jýredi.

6. Kapitaldyng qozghalysyn baqylau.

7. Memleketting qaramaghynda tek qana ekonomikalyq monopolidi sektorlardy qaldyru- qúrylys, shiykizat, elektroenergetika, kommunaldyq sharuashylyq t.b.

Jogharyda atalghan sharalar arqasynda tauar óndiru 10 danadan 100 danagha deyin kóterilse, Monarhiyalyq Kapital sayasy biylikti kapitalister qolyna berip, ózi solardyng ishine sinip ketedi. Kapitalister taby sayasy biylikti qolyna alyp, halyq  qajettiligin óteydi. Yaghni, últ qajettiligi tek múnaydan emes, ishki ónim arqyly qamtamasyz etiledi. Mynaday jaydy este saqtau qajet: biz barlyq tauarlardy óndire almaymyz. Halyqaralyq bólinisti eshkim alyp tastap otyrghan joq. Eger biz búrynda úshaqty múnaydyng arqasynda alghan bolsaq, endigide sol úshaqty biz auyl sharushylyghynyng ónimin eksporttaudan týsetin qarajatqa alatyn bolamyz. Yaghni, bizding kapitalister últty úshaqpen qamtamasyz etip otyr degen sóz.

Jalghasy bar

«Dana jol yntaly toby»

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1499
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5667