Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ózekti 3750 0 pikir 16 Qarasha, 2018 saghat 11:54

Kenes Ábsatirov: Zaghip balalar layyqty bilim alugha qúqyly

Zaghip balalar layyqty bilim alugha qúqyly – búl turaly býgin Kenes Ábsatirov Mәjilisting plenarlyq otyrysynda mәlimdedi.

«Mýmkindikteri shekteuli jandar ýshin qolayly jaghday jasau memleketting әleumettik sayasattaghy basymdyqtarynyng biri bolyp tabylady. Nysandardyng qoljetimdiligimen qosa aqparattyq jәne signaldyq stendterdi ornatu jәne t.b. erekshe qajettilikteri bar balalar ýshin inkluzivti bilim berudi engizu boyynsha da sharalar qabyldanuda.

Soghan qaramastan, mamandardyng payymdauynsha, Bilim jәne ghylym ministrligining jalpy bilim beretin mektepterde inkluzivti oqytudy damytu boyynsha atqaryp jatqan sharalary kózi nashar kóretin jәne kózi kórmeytin zaghip balalargha arnalmaghan. Keybir derekterge sýiensek, olardyng sany 3 mynnan asady. Zaghip balalar tolyqqandy ómir sýruge, sonyng ishinde – Konstitusiyada kepildik berilgen tegin orta bilim alugha qúqyly. Biraq olar tipti, jalpy bilim beretin mektepterding týzetu synyptarynda da oqy almay, arnayy mektep-internattarda bilim aluda», - delingen bilim ministrining atyna joldanghan fraksiyanyng deputattyq saualynda.

Deputat atap ótkendey, qazirgi qoldanystaghy mektep-internattary mektep jasyndaghy barlyq kóru qabileti nashar jәne zaghip balalardy tolyq qamtymaydy. Onyng ýstine, múnday mektepter býkil oblystarda joq. Songhy 3 jylda kәsipkerlerding demeushiligimen «Dara» jekemenshik qayyrymdylyq Qory zaghip balalargha arnalghan synyptardy Astana, Aqtau jәne Aqtóbe qalalarynda ashqan. Mektepke deyingi mekemelerde mamandandyrylghan toptar óte siyrek kezdesedi, joqtyng qasy dese de bolady.

Ábsatirovtyng aituynsha, atalmysh bilim beru mekemelerinde arnauly qarippen jazylghan kitaptar, tiflodәpterler, tiflojabdyqtar jәne t.b. jetispeydi. Úlghaytylghan qariptermen jәne Brayli әripterimen oqulyqtar men oqu-әdistemelik qúraldaryn shygharatyn elimizdegi jalghyz mekeme olardy tek 1 jәne 2-synyptargha arnap shygharady. Búnday oqulyqtardyng baghasy16 myng tengeden bastalady jәne odan joghary,

Dәl osynday sanattaghy balalarmen júmys isteude tuyndaytyn kelesi bir mәsele tiflopedagog- múghalimderding jetispeushiligi.

Elimizdegi kóptegen pedagogikalyq jogharghy oqu oryndarynyng «Defektologiya» kafedralarynda psihologtar, logopedterdi, surdo jәne oligofrenopedagogtardy dayyndaydy. Tek bir ghana jogharghy oqu orny – Abay atyndaghy Pedagogikalyq uniyversiytet tiflopedagogtardy oqytady.

«Dara» Qory búl olqylyqtyng da ornyn toltyrugha tyrysyp, Reseyden arnayy mamandardy shaqyrtyp, ya bolmasa ózderi dayyndap shygharghan pedagogtardy tartu arqyly týrli seminarlar men sheberlik-synyptaryn úiymdastyruda. Mamandardyng pikirinshe, kózi nәshar kóretin nemese mýldem kórmeytin balalardy oqytu ýshin olardyng jeke túlghalyq erekshelikterin eskere otyryp jasalghan bilim beruding iykemdi Memlekettik standarttaryn әzirleudi talap etedi.

Jogharyda aitylghandardy eskere otyryp, sonday-aq Preziydentting biylghy Joldauynda bayandalghan núsqaulardy nazargha ala otyryp, «Aq jol» partiyasynyng fraksiyasy Bilim jәne ghylym ministrligine birqatar úsynystaryn joldady, sonyng ishinde: zaghip jandargha bilim beretin tiflopedagogtardy dayyndau boyynsha memlekettik tapsyrysty úlghaytu; mektepke deyingi bilim beru mekemelerinde zaghip jәne kóru qabileti nashar balalargha arnalghan toptardy qúru; Qazaqstannyng әr aimaghynda kózi kórmeytin jәne nashar kóretin balalargha arnalghan mektep-internattaryn ashudy úsyndy.

Sonymen qatar, «Aq jol» deputattary «Pedagogtardyng mәrtebesi turaly» Zandy әzirleu kezinde erekshe qajettilikteri bar balalarmen júmys isteytin múghalimderding enbegin yntalandyrudy qarastyruyn súrady.

«Aq jol» QDP saylaualdy baghdarlamasyn jýzege asyru jәne óz saylaushylarynyng mýddesin qorghau boyynsha júmystardy jalghastyruda.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5588