Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2546 0 pikir 18 Sәuir, 2011 saghat 08:01

Quandyq Shamahayúly. Erte tuyp, kesh qalghan - kóshpendiler

Sóz basy

Sóz basy

Adam balasy dýniyege kelgennen bastap jer emip, tirshilik nәrin alatyny dәleldeudi qajet etpeytin shyghar. Sondyqtan ghoy, «jer ana» dep oghan bas iyip tabynatynymyz. Alayda, jer emuding amal-aylasy men әdis-tәsilderi әr elde san aluan týrmen qalyptasqan eken. Tabighaty men aua- rayy tirshilikke qolayly ónirde qonys tepken, óndiristeri qaryshtap damyghan elder әu basta-aq jermen tikeley qatynasqa kóship, jayqalyp ósip, kózge kórinip túrghanyn ghana emes, qoynauyndaghy baylyqqa da qoldaryn malyp ýlgerulerining arqasynda qaryshtap damudyng shynyna jetse kerek. Al, kóshpendiler biz jer astyn aitpaghannyng ózinde onyng ýstindegi ósimdik, shóp ataulygha da ol tústa qol úshyn tiygizbedik. Kóz aldymyzda móldirip, pisip túrghan jemis-jiydekti ýzip jegenimizdi esepke almay-aq qoyalyqshy. Jerding iygiligin biz negizinen mal arqyly, odan shyghatyn ónim arqyly ghana kórip, dәmin tattyq. Onymyzdyng ózi shyn mәninde, deldal arqyly jetetin paydaly koeffisiyenti shamaly tauar retinde tútynyldy. BÚÚ-nan úsynylghan zertteulerding nәtiyjesine kóz salyp qaranyz, keshegi jer qayysqan qolymen, at jalynda qúighytyp әlemdi jaulaghan kóshpendilerding múragerleri bolyp tabylatyn elderding qaysysy kósh bastap túr? Eshbiri de! Anau Mongholiyang da, kórshi Qyrghyzyng da, myna ózimiz de «damushy» dep sypayy týrde atalatyn kedey elderding qataryndamyz. Al, biz osy keshegi tarihy dәuirding ózinde bay bolyp kórdik pe? Osy bir kedeyshilik degen dýnie kóshpendilermen tarihy taghdyrlas pәle emes pe eken?! Jalpy, kedeyshilik degenimizding ózi ne nәrse? Osy saualdargha shama-sharqymyzsha jauap izdep kórsek. Belgili bir elding ekonomikasy qoghamdyq-әleumettik qajettilikti tolyqtay jetkilikti qamtamasyz ete almauynyng saldarynan  túrmystyq eng manyzdy dýniyelerding tapshylyqqa ainaluy nemese qol jetimdilikke say kelmeuinen kedeyshilik tuatyn kórinedi. Kedeyshilik - ishinara kóp týrge bólinbek. Tipti qala berdi, salystyrmaly týrdegi kedeyshilik degen úghym da kezdesedi. Sonda keshegi erjýrek kóshpendilerdi ainalsoqtap ketpey jýrgen «mәngilik dosymyz» kedeyshilikting týp negizi qayda jatyr, oghan kim kinәli degen saual osyndayda eriksiz tuady. Kinә - mal sharuashylyghyna ghana sýiengen dәstýrli ekonomikada ma, aumaly-tókpeli aua-rayy men jyldyng tórt mezgili almasatyn ólkemizde me, әlde, kóshpeli túrmysta ma? Bәlkim, kóshpendilerding ózgege úqsamaytyn, ózindik ereksheliginde shyghar. Tarihy damudyng týrli kezenderinde kóshpendi taypalar ózara jәne jat júrtpen ýnemi qan tógisip, «enku-enku jer shalumen» eki mynday jyldy artqa tastaghan eken. Ekonomikamyzdyng mesheuligi men «damushy» kedeyler qatarynan oiyp túryp oryn aluymyzdyng tereng syry osynda jatsa kerek.

Dәstýrli ekonomikamyz - damudy tejegish tetik

Kóshpendilerge tәn dildik erekshelik bizding qazaqta da bar. Biz kiyeli kók bóriden taraghan kórinemiz, turasy «iyt-qústan». Osy anyzgha jәne ózimiz jatyp kelip senemiz. Al, órkeniyetti júrt múnymyzgha ezu tartady da, «sender jazyqsyz januardy ústap etin jeytin, sypyryp alghan terisin jamylyp qystan shyghatyn, tól tarihyn da jóndi bilmeytin jabayy kóshpendilerding úrpaghysyndar» degendi bylsh etkizip betimizge aitpasa da әdemilep túryp jetkizedi. Ony Batys elderinde nemese AQSh-ta bolghan, ondaghy ziyaly qauymmen úzaq әngime-dýken qúrghan kez-kelgen azamat rastay alady. Áriyne, ondayda bәrimiz de sózge qonaq bermey kóshpendiler mәdeniyeti men órkeniyetining «keremettigin» dәleldemekke tyrysyp, shala býlinip jatamyz. Keshegi zaman ótti, ketti. Býgingi tanda adamzat qoghamy qaryshtap damudyng jana dәuirine qadam basty. Sanaly adamnyng (homo sapiens) alghash payda boluy jayyndaghy poliysentrizm túrghysynan kelsek, barlyq taypa atauly damudyng danghyl jolyna qaray entelep, talasyp-tarmasyp qara jarysqa týskende bәrining qolynda tastan ózge qúral bolghan joq.  Yaghni, sonau kóne dәuirdegi arghy ata-babalarymyz ózge júrtpen teng boldy. Ol tústa qazirgi tútas әlemdi «órkeniyetti», «alghashqy ondyq, segizdik», «damushy» dep bólmeytin. Bәri birdey azyq tabudyng qamymen mamyt aulap jýrse, kimnen kim oza qoysyn. Adamzat qoghamynyng tarihy damuy jolyndaghy býgingi biyiginen kóz salsaq, sol jarysta qara ýzip ozyp kelgenderi qanshama. Jol ortada, tipti júrtta qalghandary da barshylyq. Keshe ghana «eruil atqa er salyp, egeuli nayza qolgha alyp» әlemning jartysyn jaulay jazdaghan biz, kóshpendiler qazir qay tústa jýrmiz? Aytpasa da týsinikti shyghar. Adam jetilmeyinshe qoghamnyng damymasy haq. Al, qoghamdyq damu ainalyp kelip adamdy jetildirushi faktor bolatyny zandylyq.  Olay bolsa, әlemdegi san myndaghan elder men últtardyng damuy, órleu tarihy joly men onyng evolusiyasyna kóz jýgiritip, ózgelermen salystyryp, kóshpendi babalarymyzdyng birynghay batyrlyqtan túratyn iyigilikti isterin jat júrttyqtargha qaraghanda ozyghy men tozyghy qaysy degendi tarazylap kórsek degen niyet qoy, bizdiki. Aqparattyq tehnologiya ghasyry atalghan býgingi tanda  ghylymiy-tehnikalyq progress des bermey alpauyt jer sharymyzdyng ózin «kishireytip» alaqanymyzgha salyp beruge shaq qaldy. Gharyshqa úshqanymyzdy, әlemdegi tendessiz zymyrandardy jeti qat kókke bizding elden attandyratyndyghyn, jappay kompiuterding qúlaghynda oinap, ghalamtorda balyqsha jýzetindigimizdi aityp, maqtanbay-aq qoydyq. Sebebi, onyng bәri bizding tól tuyndymyz emes.  Bar bolghany, bizden de ilgeri ketip, suyrylyp algha shyqqan ózge júrt iygiligining naryq zandylyghyna say jetken qazan týbindegi qaspaghy ghana. Kýn shyghysymyzda japon, korey, bir býiirimizde qytay, kelesi jaghymyzda reseylikter, odan ary europalyq pen amerikandyqtardyng órkeniyeti mysymyzdy basyp túr. Qalay desek te, olar býkilәlem moyyndaghan damu men progresting jalyn shashqan oshaqtary. Tabys pen jetistik ataulynyng bәri solardyng enshisinde, bizding emes, ókinishke qaray!

Al, biz she? Ejelgi kórshimiz әri kedendik ortaq odaqtasymyzdyng ózi bizge «baran» dep miyghynan kýlip qoyady. Al, biz bolsaq, qoyday juastyghymyzdy «toleranttyq», qonyrqay tirligimizdi «shýkirshilik» dep qoyyp әli mýlgip otyrmyz. Onymen qoymay arasynda «diplommen auylgha!» dep úran tastap qoyamyz. Tap bir sonda gýldenip túrghan órkeniyet barday-aq. Qazirgini aitpaghannyng ózinde ótken ghasyrdyng basyndaghy hakim Abaydyn, Alash kósemderining «jylatyp aitqan» sózderin qaperge alar týrimiz joq. Tipti «bir jyl qoy baqqannan jýz jyl aqyl súrama» degen maqaldy da úmytyp ketkenbiz. Keler keleshek, bolar bolashaq aldyndaghy jauapkershilikti sezine kele bir júttyq qoydan mәngi óshpes oidy algha tarta alsaq, qanekiy!

Tarih - shyndyq, al, onyng dәmi  uday ashy

Tarihy derekterge kóz salsaq, kóshpendiler úrpaghynyng peshenesine әu basta-aq, artta qalushylyqty jazyp qoyghanday kórinedi de túrady. Ejelgi kóshpendiler Orta jәne Ortalyq Aziyada qazirgi qytaylar men orystardyng arghy ata-babalarynyng týsine kirmey túrghanda-aq, alghashqy memleketti qúrghanyn tarihshylar dәleldep qoyghan. Rasynda, jyl sanauymyzdan búrynghy 209 jyly shanyraq kótergen Ghún memleketinen bastasaq, kóshpendiler el biyleudin, ókimet qúrudyng 2200 jyldan astam tarihy bar ejelgi halyqtardyng biri. Biraq, onyng nesimen maqtanamyz, qalay masayraymyz degen oy taghy keledi. Tarihy derekke jýgineyik. Bizding jyl sanauymyzdan búrynghy II ghasyrda Ghúndar qala salghan joq. Mal sharuashylyghymen shúghyldandy, sudyng túnyghyn, shópting shýiginin izdep jyldyng tórt mezgilin kóshi-qonmen ótkizdi. Al, shyghystaghy kórshimiz ol tústa jibekten mata toqyp, jau almas qamaly bar qalalardy jer-jerde túrghyzyp jatty. Tipti, X ghasyrdyng (b.j.s.b.) ózinde Qytay men Ýndistanda birikken memlekettery boldy. Búl jerde adamzatqa Sokrat, Platon, Demokriyt, Aristoteli syndy úly oishyldardy san ondap dýniyege әkelgen V - IV ghasyrlardaghy Grek mәdeniyeti men ghylymy jayynda auyz ashpay-aq qoyghan jón. Kóne qytay jazbalarynyng birinde Syaniby elining (II - IV ghgh) hany turaly «ol batyl, erjýrektigimen ainalasyna tanylyp, 99 taypagha әmirlik etti. Hannyng múragerleri astana qúrugha qolayly meken izdeumen kóship-qonyp jýrdi» delinedi eken.  Bizding batyr tekti jaujýrek kóshpendiler osylay kóshpen arpalasyp, dala kezip jýrgende kórshi qytaydyng isker pysyq halqy auyr ónerkәsipti iygerip, altyn, asyl tastardy óndey bastaghan kórinedi. Olarmen sauda-sattyq jasap, keybirin ústazdyqqa tartularynyng arqasynda 233 jyly syanibiyler jer qayysqan qol jinap, ghúndarmen salystyrghanda qaru-jaraqtyng jetilgen týrlerin asynyp, shyghys jaqqa joryqqa shyghyp tonaushylyqpen ainalysqan. Kórip túrsyz  ghoy, tonaumen, qaraqshylyqpen! Kóshpendi babalarymyz sonda ózderine qaru jasaudy ýiretken ústazdaryna shabuyl jasap, tonaghany ghoy, eger derek ras bolsa. Úly Nirun memleketi (330-555 jj) kezinde de sheteldikter kóshpendilerdi jabayy júrt retinde tanyghan kórinedi. Shyn mәninde, nirundardyng ózderi de túrmystyq jaghynan onyp túrmaghan bolsa kerek. Biraq, soghan qaramastan ózderining artta qalushylyqtaryna qatty alandap, tyghyryqtan shyghudyng joldaryn qarastyrghandary angharylady. Nirun elining  hany 483 jyly Shyghys Sy memleketine elshi joldap, jibek mata toqushylar jiberuin súraghan eken. Alayda, olar kóshpendilerding ótinishin qúlaqtaryna da ilmegen, tipti múryn shýiirip menmensigen. Al, VI-IX ghasyrlarda ejelgi monghol jerimen qosa Orta Aziyanyng kóp bóligin týrki taypalary biyledi. Týrki qaghanaty (555-745 jj) túsynda da kóshpendiler otyryqshylyqqa ainala almady. Ár taypagha tiyesili jerleri boldy, bir kóshpendi qaytys bolsa, ziratynyng ýstine onyng kózi tirisinde óltirgen adamynyng sanymen tas ýiedi eken. Qazir de kóp jerlerde kezdesedi, tau tóbe ýiilgen tastar, ony «myqtyng ýii» dep jýrmiz. Qyzyqqa qaranyz! Sonda olar adam óltirudi eren enbek, әjeptәuir mәrtebe sanaghany ghoy. Onday júrtty jat el jabayy sanamaghanda neghylsyn. Dostasar el tabyla ma, olarmen? Jaulasumen ghana kýn kórgen júrt iyen dalany mekendep, syrtqy әlemnen bólinip qaranghy nadan ómir sýrmegende, órkeniyet kóshining sonynda qalmaghanda qara ýzip algha shyghar deymisin?!                                                            Úighyr memleketi (745 - 840 jj) túsynda Selenge dariyasy (qazirgi Mongholiya jeri) manyn mekendegen kóshpendiler  at ýstinde qúighytyp kele jatyp-aq qúralaydy kózden atatyn mergen, tonau men úrlyqqa, shabugha kelgende kelgende ayaqtygha jol bermeytini, taypalar ózara qyrqysqanda da bir-birine ese jibermeytindigi turaly әlem tarihshylary týrli derekter úsynghan. Múnday qatygez júrtpen qanday el dostasyp, yntymaqtasuy mýmkin. Oilap kóreyikshi.  Hirgis taypasy (búl qazirgi qyrghyzdar emes) turaly da mynanday jazbalar kezdesedi: «Qysta aghash qabyqtarynan túrghyzylghan kýrkede túrady, atty sarbazdary aghash qalqanmen qorghanady, temirden jasalghan ótkir qarular qoldanady, adam óltiru men tonaudy kәsip etedi. Sonday-aq, Kidan túsyndaghy kóshpendi taypalar turaly «shóp jabu, malgha jem әzirleu, mal baghu sekildi tirshilik sharualaryn әielder men balalardyng moynyna artyp qoyady, erkekter jinalyp top qúrady da ainalasyna shabuyl jasap, ózgening  dýniye-mýlkin tartyp alumen kýn kóredi». Taghy da adam sekildi órkeniyetti ghúmyr keshpegeni kórinip túr. X ghasyrdan bastap týrki taypalarynyng biyligi әlsirep, aq qorghannan beri qarayghy keng dalada shashyray qonystanghan kóshpendilerding san jýzdegen taypalary naghyz «kýndiz otyrmaudyn, týnde úiyqtamaudyn» kebin kiyip ózara qan tógisip, qyrqysumen XIII ghasyrdyng sony yaghni, orta ghasyrdyng jartysyn ensergeni tarihtan mәlim.  «Ne shyn, tarih ghana shyn, qalghannyng bәri jalghan» degen aforizmning jany bar.  Qalay desek te, kóshpendilerding ótken tarihy soghys pen qayghy-qasiretke toly bolghany aqiqat. Onyng ishinde ózgelerden qorghanudan búryn ózderi soghys ashyp, jaulap alghany basym týsip jatqandyghynda da gәp bolsa kerek.  Jalpy kez-kelgen memleketting tarihy qoghamdyq baylyqty ósiru ýshin jasalatyn mәngilik kýresten túratyny esh shýbәsiz shyndyq. Alayda, búl kýresting mindetti týrde jaulap alu, joryq jasau nemese tonaudan túruy shart emes shyghar. Amal ne, tarih dóngelegin keri búra almaysyn.

Kóshpendilerding birikken memleketi jәne Shynghys han

Qazirgi tanda monghol tarihshylarynyng arasynda Shynghys han qúrghan kóshpendilerding birikken memleketi jayynda ekiúday pikir payda bolypty. Songhy kezde ony qúrghan Temýjin Shynghys han emes, birikken memleket tarihy qajettilikting nәtiyjesinde ózi tughan dep jazyp jýrgender de bar. Oghan shynayy baghasyn tarihshylar bere jatar, bizdiki jay publisist retinde oy bólisu ghana.  Ýsh ózen mongholdary atanghan kóshpendilerding taypalyq qúrylymdary ary qaray ómir sýru qabiletinen aiyrylghandyqtan tarap, IX ghasyrda aimaqtar ornaghan. Onyng ishinde Kerey, Nayman, Merkit degen aimaqtar da bolghany belgili. Áleumettik súranys degen adamnyng tek alghashqy qajettiligimen ghana shektelmese kerek. Osy tústa kýshterin biriktirip ýlgermegen dalanyng jabayylau kóshpendilerine órkeniyetti otyryqshylar eselerin jibere qoyatynday әlsiz emes edi. Kóshpendiler taypalargha bólinip alyp, túrmystyq qajettilikterin bir-birining dýniye-mýlkin tartyp alu, shauyp ketu arqyly ótep jýrdi. Bayaghy sol jabayy әdispen kýneltti. Óstip jýrip, taypalyq birlestikteri ydyrap, olar endi memlekettik qúrylym sipatyndaghy aimaqtar odaghyna kóshedi. Keyingi tarih dәl «Qúpiya shejiredegidey» nemese «Shynghys han» teleserialyndaghyday baghytpen órbigen. Kóshpendilerding jan-jaqqa tarap bytyrap ketken týrli aimaqtary ózara qan tógisip, biylikke talasumen әbden tityqtaugha tayaydy. Mongholdyng keybir jas tarihshylarynyng payymdauynsha, osynau qiyn-qystau kezendegi әleumettik jaghdaydyng ózi Temýjinsiz de birikken imperiyalyq úly memleketti qúruy zandylyq edi. Sol tústa janadan qúrylghan Monghol atty kóshpendilerding birikken memleketi bir túlghanyng nemese arnayy toptardyng tuyndysy emes, kerisinshe, zamannyng tapsyrysynyng nәtiyjesi ekeni basy ashyq dýnie edi. Sondyqtan da qoldaushylardyng kóp bolghandyghy aqiqat. Qyzu tartyspen ótken tarihy aumaly-tókpeli kezende shekteusiz biylikting merzimsiz mandatyn eshbir baqylausyz әri qaytarymsyz kýiinde bir adamgha tapsyra saldy dep sógedi, býgingi mongholdyng jas demokrat tarihshylary.  Rasynda, azghana toptyng kezdeysoq tandauynyng sәtti shyghuyna kepildikting tym az bolatyny da oilandyratyn-aq jaghday. Shynghys han - Temýjinning biylegen túsynda kóshpendiler joryq pen soghystan kóz ashpaghany tarihy shyndyq. Ol tústa bәlkim, kóshpendilerding qoldarynan keletin bar ónerlerining ózi osy soghysu ghana bolghan shyghar. Jalpy jeke túlghanyng tarihy róline bagha bergende ony tym asyra dәriptep jiberuding ózin sonshalyqty tabylghan aqyl deuge kelmes.  Eng ókinishtisining ózi, kóshpendi qauymnyng órkeniyetti jatsynyp, bastaryn biriktiruden góri jaq-jaqqa bólinip, bytyraularynyng saldarynan 13 ghasyrdy artqa tastap baryp, zorgha degende birikken memleketting qúryluy edi.  Osynshama úzaq merzimning ózi kóshpendilerdi órkeniyet kóshinen sonshalyqty alysta qalyp qoiyyna әser etken joq pa eken? Álde, onyng syryn dәstýrli ekonomikamyzdyng tiregi mal sharuashylyghynan izdeu kerek pe? Qalay bolghanda da «sanany túrmys biylep» bayaghy sol úiymdastyrugha, órkeniyet kóshining aldyna shyghuyna moyyndary jar bermeuining basty sebebining ózi kóshpendilik salghyrt psihologiyada jatsa kerek.

Kóshpendiler memleketi men onyng erekshelikteri

Týrli taypalar men aimaqtargha bólinip alyp, úzaq jyldar boyy bir-birlerimen arpalysqan kóshpendiler tonau men shauyp aludan da asqan zúlymdyqtargha deyin bara bastaghan. Ony dәleldeu ýshin býgingi bizge jetken tendessiz tarihy derek «Qúpiya shejirege» jýgineyik: Merkit ruynyng  Chiledý degen aqylyna kórki say jigiti  Olhonud aimaghynan qalyndyghyn alyp, óz jayymen ketip bara jatady. Esýhey bastaghan bir top qaraqshy olargha shabuyl jasap, jigitti jeti qyr asyryp quyp jiberip, aiday súlu jas kelindi tartyp alady. Dәl osy oqighany «mәdeniyettin» qay týrine jatqyzugha bolatynyn, bir sәt qisyngha salyp kóriniz. Soghysqan eki jaqtyng biri jenip, ekinshisi jenilui zandylyq. Al, jenilgen jaqtan qolgha týskender qúlaq kesti qúlgha ainalyp, ómir boyy azap shegu mandayyna jazylghan. Óz jónimen jýrip, eshkimge jasaghan qiyanaty bolmasa da jogharydaghy Chiledý sekildi jazyqsyz japa shegetinder әdilet izdey bastaghan tústa olargha Temýjin qúrghan birikken memleket 1206 jyly ghana kómekke keledi. Bayaghy bir adamnyng sheksiz biyligi bolatyn. Soghan qaramastan osynyng ózi kiyiz tuyrlyqtylar ýshin «eshten kesh jaqsy» demekshi, tarihy iri jetistik ekendiginde dau joq. Áyteuir, úiymdasqan, újymdasqan formagha enip, belgili bir tәrtippen tirshilik etuge mýmkindik tughanyn aitsanshy. Alayda, bәribir soghystan kóz ashpady. Tipti Shynghystan keyingi taq múragerleri de kóshpendiler dalasynda tynyshtyq ornata qoymady. Qandy qyrghynnyng aumaghy keneyip, jarty әlemge jayylghany tarihtan mәlim. Jalpy memleket degen mashina kim qalaghannyng erik kýshimen ayaq astynan payda bola qalatyn baqyt qúsy bolmasa kerek. Mәselening mәni de osynda. Belgili bir kenistikte merzimi jetip, jaghdayy qalyptasqanda payda bolatyn, órleytin, qúldyraytyn, ózgerip janaratyn, qayta týleytin qoghamdyq shynayy kórinis. Onyng ózi shyndyghyna kelgende, adamnyng «qulyq-súmdyghynyng jemisi» bolghandyqtan tabynatyn tәnir emes, әriyne. Eger әr adam minsiz tәrbiyeli, telegey teniz bilimdi, kónili sýtten aq, sudan taza bolsa memleketting qajeti de shamaly bolar edi. Adamdardyng bir-birine degen qorqynyshy men ýreyi memleketti tudyrdy da, endi memleket bәrin ózine baghyndyryp otyru ýshin negizgi zangha sýiengen tәrtipti ornatty. Memlekettik biyliksiz qogham turaly oy praktikalyq jaghynan utopiyalyq qiyal bolghanymen  adal da taza «akademiyalyq» mazmúny jaghynan mýldem negizsiz de dýnie emes.

Kezdeysoq jetistik, keshirilmes qatelik

Sheksiz biylik iyelengen Shynghys handy taqqa otyrghyzyp, úly imperiya qúrylghannan keyin kóshpendi taypalar bir-birlerin «týtip jeulerin» toqtatty. Úiymdasyp, etek-jenderin jinap el boludyng qamyna kiristi. Endi órkeniyetti týrde damudyng joly ashyla bastaghanda, ókinishke qaray  taghy da býlindi. Beybit ómirden ishteri pysyp Qoradaghy maldy sauyp sýtin ishu, qazandaghy etti týsirip jeuden ózge eshbir «ónim óndirudi» bilmeytin, bilgisi de kelmeytin kóshpendiler ýshin ózge de túrmystyq qajettilikter jetip artylar edi. Ony mindetti týrde tabu kerek. Eshkim olardyng joq-jitigin týgendemeydi, keregin alaqandaryna әkelip salyp bermeydi. Alayyn dese, qolda barlary atasynyng qúnyn súraydy. Problema osydan tuyndaghanda, «qolymyzdan ne kelushi edi?» dep oilanyp-tolghanyp kóredi ghoy. Sonda birinshiden, soghys ashyp, ózgenikin tartyp aludan, kýsh kórsetip tonaudan qolayly jol kórinbedi. Ekinshiden, kóshpendilerding ondaghan týrli taypalarynan qúralghan әleueti myqty alyp armiya qalyptasyp ýlgergen bolatyn. Atty jauyngerlerding jer qayystyrar úly qoly otyryqshy elderding kez-kelgenin taptap ótuge bar edi. Osynyng bәri kóshpendiler kósemderi men el basqarghan  uәzirlerining kózderin shel bastyrdy deuge bolady. Monghol imperiyasy dep atalghanymen is jýzindegi kóshpendi halyqtardyng birikken memleketining bar biyligin ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústaghan Temýjiyn-guay elding ishki jaghdayyn rettep, damudyng qamynan búryn әlemdi jaulap, býkil dýniyejýzine iyelik etkisi keldi. At jalynda qúighytyp jýrip, jarty әlemdi órtke orady da.  Soghystyng geografiyalyq aumaghy keneyip, baghyty ózgergeni bolmasa onyng zardaby men shyghyny arta týspese kemigen joq. Kóshpendilerding qany tógilip, jarlary jesir, balalary jetim qaldy.  Kóz ashqaly soghys pen atys-shabystan ózgeni kórmegen Temýjinning bar bilerining ózi jaulap alyp, biylep-tósteu ghana bolghany tarihtan mәlim. (Arygha barmay-aq, keshe ghana elding sorpa betine shyghar ýzdikterin, Alash kósemderin  «halyq jauy» degen jalamen abaqtyda azaptap, atyp tastaghan qyzyl jendet Iosif Stalinning ózin  «halyqtyng әkesi» «úly ústaz» dep dәriptegen joqpyz ba?!) Birikken memleket ydyrap, taray bastaghannan keyingi kezen, yaghni,  XX ghasyrgha deyin kóshpendi halyqtardyng tarihy birynghay jenilisten túratyn derekterge toldy. Jeti ghasyr búrynghy júldyzdy sәtterin eske alyp, tamsanumen ghana keyingi úrpaghy kýn keshti. Tym qúryghanda, olar arttarynda bir jóni týzu qala da salyp qaldyrmady. Úlanghayyr iyen dala ghana qaldy, anyrap. Búl endi, ashy bolsa da tarihy shyndyq. Jiyrma ghasyr boyy kóshpendi kiyiz tuyrlyqtylar memleketining qay elin jasampaz halyq boldy dep aita alasyn? «Syrt kóz - synshy», sheteldikter sonyng ishinde ziyaly qauym orta ghasyrdaghy tarihy derekterdi algha tartady da bizge «soghysqúmar, býldirgish júrtsyndar» dep betimizge basady. Jalpy, materialdyq baylyqty óndirip, industrialanghan qogham ghana damyghan elge ainalmaq. Al, soghys ashumen, jaulap alumen nemese qoy baghyp, jylqy aidaumen  úshpaqqa shyghamyn deu dalbasa tirlik bolmay ma! Shynghys múragerlerinen Qúbylay hannyng zamany birshama imantarazy dәuir bolghangha úqsaydy. Hannyng ózi de birshama kózi ashyq, kókiregi oyau adam bolghanyn sol zamannyng kuәgeri Marko Polo (1257-1324) «Álemning týrli qyzyqtary men oqighalary» atty kitabynda kóptegen derektermen dәiektegen. Qúbylay hannyng kóshpendiler memleketining astanasyn Dadu (Pekiyn)  qalasyna kóshiruining ózi kezdeysoqtyq bolmaghan kórinedi. Otyryqshylyqtyng artyqshylyghyna kóz jetkizgen aqyldy han keler úrpaghyna kóshpendi tirlikten ajyraudyng manyzdylyghyn eskertse kerek. Qúbylay qaytys bolghannan keyin ondaghy kóshpendiler biyligining týpqazyghy bosay bergen. Aqyry, «elu jylda el jana» demekshi, 1368 jyly Toghan Temir hannyng túsynda biyleushi kóshpendilerdi jergilikti halyq qytay jerinen it qosyp quyp shyqty.  «Ózge elde súltan boludyn» aqyry nemen tynatyndyghyn osy tarihy derek kórsetip bergendey boldy. Qúbylay hannyng basy-qasynda bolyp, jiyrma jyl boyy qyzmet etken sayahatshy italiyan Marko Polony býginde sheteldikter kóshpendiler astanasynda boldy demeydi. Kerisinshe, qytay memleketinde bolghanday jansaq әri qate topshylap jýr.                                                                                         Tarih bәrin de tarazylaydy. Desek te, ejelgi kóshpendiler ýshin otyryqshy elderdi jaulap,  mýlkin tartyp aludan ózge jol bolmaghan da sekildi. Kórshi jәne sheteldermen eki jaqty paydaly sauda-sattyq jasayyn dese, kóshpendiler qolyndaghy malynan ózge nesin bermek. Onyng syrtynda úzaq uaqyt boyy atysyp-shabysumen kýneltip «dala taghylary», «jabayy kóshpendiler» atalyp ketken júrtpen dostasa qoyatyn el tabylsyn ba?!   XXI ghasyrdyng onshaqty jylyn artqa tastaghan qazirgi kezding ózinde qazaq-qyrghyz-monghol tehnologiyasymen jasalghan әlemdik naryqta qanday tauarymyzben bәsekelese alamyz degenge kelgende auyz toltyryp eshtene aita almaymyz. Mys, temir, múnay sekildi tabighy baylyqtarymyzdy ghana aitpasaq, ózgege úsynatyn nemiz bar edi. Bayaghy sol taz qalpymyzdan ózgerip kete alghanymyz shamaly. Sol Shynghys han túsynda da damudy túraqtandyryp, ekonomikasyn jónge keltirgen elder kóshpendiler mekenining ainalasynda boldy. Negizi solarmen mәdeniyetti týrde qarym-qatynas jasaugha, beybit qatar ómir sýruge, әleumettik qajettilikter men joq-jitikterin «dostastyq elderdin» kómegimen týgendeuge, jalpy adam sekildi jýrip-túrugha bolushy edi. Al, Temýjin basqarghan kóshpendiler imperiyasy ózgeni qyryp, ózi de qúrityn soghysshyl joldy tandap bolashaq aldynda qatelik jasady. Elding týbine jetken de sol súm soghys pen qyrghyn joryq edi. Kóshpendi taypalar ózara birligi myqty bolyp, ózgemen tatu-tәtti túrghanda qazirgi tanda әlemdi auyzgha qaratqan úly derjava bolyp damyp ketken bolar ma edi, kim bilsin. Sol birlikting joqtyghynan bir-birimen qyrqysyp, qan tógisip jýrip HIH ghasyrgha jetkende sol bayaghy orta ghasyrdaghy mesheulikten shygha almaghan kýii qazaqtar orysqa, mongholdar manj-qytaygha bodan bolyp ketken joqpyz ba?

Orta ghasyrdaghy keybir kórshilerding damuy

Tarihta XVII ghasyrdyng ortasyna deyingi 1200 jyldy orta ghasyr dep ataytyny belgili. Ony erekshelep otyruymyzdyng ózindik sebebi bar. Dәl osy tústa әlem elderi sharuashylyq jýrgizip kelgen eski tәsilderin jetildirip, әleumettik-mәdeny salada iri qadamdar jasaghan. Olardyng bәri de algha qaray qaryshtap damu, halqynyng jaghdayyn barynsha kóteru jolynda ayanbay ter tókti. Negizi adam balasynyng bәri de әu basta kóshpendi bolghany kýmәnsiz shyndyq. Al, bizden basqasynyng bәri tirshilikke qolaysyzdyghyn, damugha tejegish kýsh bolatyndyghyn sezip kóshpendilik ómirden bas tartqan bolsa kerek. Qolayly bir jerdi tauyp, túraqtaghan әri dereu otyryqshylyq tirlikke beyimdelip ýlgergen. Olar sonysymen útypty. Dýniyening syryn erte tanyp-bilip, mәdeniy-ghylymy jetistikke bizden búryn qol sozypty. Ony orta ghasyr tarihyn paraqtaghan kez-kelgen kózi ashyq jan payymday alady. Birli-ekili mysaldargha jýgineyik. Bizding ata-balalarymyz kezinde «qara qytay» dep mensinbegen myna irgeles kórshimizde VIII ghasyrda «Shudu Bao» (astana janlyqtary) atty gazet shygharylsa,  VII ghasyrdyng ózinde qytay imperatorynyng kitaphanasynda 90 myng kitap qory bolghan. Orta ghasyrdyng biz mensinbegen «qara qytayynyz» qazirgi sózben aitqanda ekonomikanyng infraqúrylymyn qalyptastyryp, Huanhe men Yanszy dariyalaryn baylanystyrghan su joly tasymalynyng alyp qúrylymy bolyp tabylatyn 1700 shaqyrymdyq su arnasyn salyp, paydalanghan. Kóshpeli tirlikten erte bas tartqan Ýndistandaghy sәulet ónerinin  ghajayyp tuyndysy Tәji-Mahal da osy orta ghasyrdyng enshisinde. Qaysy birin aityp tauysasyn, kóshpendiler sol bayaghy mal sonynda salpaqtap, kiyiz ýiimen әr taudyng bir sayyn alma-kezek aralap, óris-qonys izdep azapqa týsip jýrgende kәri Europanyng kóptegen qalalary ayaqtarynan tik túryp, sәulet ónerining tanghajayyp ýlgileri jasalyp, beriktigimen, sapasymen talay jyldy artqa tastap, júrtqa  tanday qaqtyrghan 150-170 metrlik got ýlgisindegi ghimarattar boy týzedi. Álem elderining damuy men órleui ýrdisine kóz salyp qarasaq, jalpy bizding kóshpendi ómirding artta qalushylyghy tek orta ghasyrgha tirelip te túrghan joq siyaqty.

Áleumettik damudyng tiyimdi joldary bar ma?

Óndiris pen tehnologiyadan tym alshaqtau, alty ay qysta qoldan jem jeuge mashyqtanghan, jaz ailarynyng ózinde sonynan  salpaqtap jayyp, qoldan suaryp otyrmasa,  beretin ónimining ózi «iyt-qúsqa búiyryp ketui» bek mýmkin - mal sharuashylyghy men bolashaghy búldyr, tabighy shiyki zatqa negizdelgen әri onysy sybaylas-jemqorlyqtyng my batpaghyna beluarynan batqan ekonomikalyq júpyny tirlik adam damuyn qamtamasyz ete almaydy. Al, adam damuyn oilamaghan, oghan qúlshynbaghan elding mandayyna jazylatyn taghdyry tek qana artta qalushylyq pen mesheulik ekeni tarihtan mәlim. Mal jayylymy men shúrayly keng óriske talasyp, jongharlarmen jyldar boyy qan tógisken song orys otaryna endik. Kenes odaghy túsynda da adamnan búryn qoydyng qamyn oilap, jýz enelikten 150 qozy alu ýshin jantalastyq.  Komsomoldyq brigadalar qúryp, jastardy qoy sonynan salpaqtatyp qondy maqtan túttyq. Qalagha jolamay, auyl manynan ainalsoqtap shyqpay  adamy qoghamdyq damudan «óz erkimizben» bas tartyp jýrgenimizde taghy bir ghasyr óte shyqty. Ol az bolghanday endi jana ghasyrda  taghy da «diplommen auylgha» dep úrandatyp jýrmiz. Degenmen, kóne zamandaghy rayymyzdan qaytyp, qazir toleranttylyqqa kóshkenbiz. Ekonomikamyz tek mal sharuashylyghyna tirelip túrghan da joq. Qazir dala qazaghynan qala qazaghyna ainalyp ýlgerdik. Astyq ósirip, ony shetelderge eksportqa shygharyp jatyrmyz. Shiyki zat pen quat kózderine de baymyz.  Degenmen quanugha taghy erte.                                    Ekonomikamyzda astyrtyn tonau men qomaghaylana jeudin, jatypisherlikting tetikteri kýsh alyp túr. Júmyssyzdyqtyng beleng aluynan kedeyshilik mendep barady. Búl әsirese, jogharyda aitqanymyzday, jastardyng «diplommen barugha» tiyis auyldyq jerlerde tipti órship túr.  Ondaghy kýnkóristing negizi dәl qazir malda ghana. Onyng ózine de kepildik joq, «mal bir júttyq» degendi búrynghylar tegin aitpaghan ghoy. Mal úrlyghynyng kóbengi de sol «eki qolgha bir kýrektin» tabylmauynda jatsa kerek. Áriyne, búl jerde júmys tappasa úrlyq jasasyn dep otyrghan eshkim joq. Úrlyqshylardy jazalau, týrmege qamau - kezek kýttirmeytin is. Adam balasynyng ózi biologiyalyq ónim retinde ruhany túrghydan aghartylyp, bilim-payymyn jetildirip otyrmasa, ón boyynda jasyrynyp jatqan jyrtqyshtyq qabileti oyanyp ketui kәdik. Ózining kedeyligin ózgeden kórip, bay-baghylandargha degen óshpendiligi órship ketse ejelgi zamandaghyday atqa qonyp, atoy saluy da ghajap emes. (Tarihy taghdyrlas qyrghyz ben monghol atqa qonudyng ýlgisin bizge kórsetip te jýr) Onday jaghdayda ortaq qazangha qoldaryn tereng batyryp, mol qarpyp qalghandar bәrin shekara asyryp, ózim de sonynan qashyp ketemin dep bosqa dәmelenbey-aq qoyghandary jón. Al, әzirshe bizding ýkimet «óz kýnin ózi kórip», túrmystyq-әleumettik tólemderding aqysyn, anau-mynau salyqtardy әlsin-әlsin kóterse de ýn-týnsiz tólep qana azghana jalaqysyn mise tútyp jýrgen qarapayym halyqqa myng da alghystaryn jaudyrtulary kerek. Alghys aityp qana qol qusyryp, qarap otyrmay sayyn dalada bytyrap ketken auyl-aymaqtardyng etek-jenderin jinap, toptastyra irilendirip qyzmet kórsetu men ónim jasaytyn zauyt-kәsiporyndar ashyp, iygerilmey qalyp, «ólip» jatqan aqshagha jan kirgizu qajet. Sonda ghana biz ghasyrlar boyy quyp jete almay kele jatqan «damu» atty sәigýlikti qúryqtap, oghan jýgen salyp erttep minetin shygharmyz. Ol ýshin syrttan «Den Syao Piyn» izdeuding ne qajeti bar?!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1498
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3268
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5636