Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
46 - sóz 3545 8 pikir 20 Qarasha, 2018 saghat 09:37

Bala dindi әkesinen ýirengeni dúrys!

Destruktizm, radikalizm, ekstremizm shyndyghynda býgingi qogham adamyna psihologiyalyq túrghydan óte tereng әser etude. "Psihologiyalyq әser etedi" degen sóz túlgha, ózining meninen kýdiktene bastaydy. Kýdiktenu nәtiyjesinde, ol syrttan kelgen dayyn shablondargha eriksiz beriledi.

Qazirgi Qúran men sunnada bukvalisterding (hurufiyler) qoyghan shablondary mynaday: ADAM degen adasady, adamnyng aqyly basty qúndylyq emes, aqyl menen aqiqatty ólsheu mýmkin emes, sebebi sen shekteulisin, al ol sheksiz әlem. Sondyqtan aqylgha jýginbey, "Alla ne aitsa sony oryndau, sening maqsatyng qúl bolu, qúlshylyghyndy solay sezinu". Ol ýshin Qúranda, ayatta qalay aitylsa, solay qabyldau kerek delinip jatyr. Imperativtik ayattar qalay dese, Alla sen bylay deydi, adam degen qúl bolu kerek, halifa bolu kerek. Ol Alla, ne aitsa sony oryndau kerek. Sen oryndaushysyn, oilanushy emessing dep túr búl jerde. Mine, osynday dayyn shablondar jastargha óte onay berilip jatyr.

Mamandardyng pikirinshe, jalpy teris diny aghymnnyng jeteginde jýrgen azamattardyng portretin alyp qaraytyn bolsaq, auyldan shyqqan 35 jasqa deyingi ortasha bilimdi azamat. Kәsibi ─ sauda.

Birinshiden, diny sauatsyzdyq. Ár adamnyng boyynda dinge, qúdiretti kýshke senu sezimi bolady ghoy. Jaratushyny tanyp-biluge degen talpynys, izdenis. Osy jolda adamdar kóp jaghdayda dúrys ústazdardyng qolyna týspeydi. Dindi internetten izdey bastaydy. Ol jerde san týrli diny kontent bar. Keyin teris aghymdardyng artynan eredi.

Ekinshiden, әleumettik-túrmystyq jaghdaydyng tómen boluy. Radikaldanu, diny aghymdargha ketu degenimiz elimizdegi әleumettik jaghdaylargha degen qarsylyq retinde baghalaugha bolady. Jastarymyzdyng boyynan osyny bayqaymyz. Basynda kirgen ortasyn (diny aghymdy) qorghanysh siyaqty sezinedi. Sóitip radikaldy iydeyagha úrynady.

Ýshinshi faktor ─ týrmeden shyqqan azamattar. Týrmede birneshe jyl otyryp, jazasyn ótep shyqqanmen, jat aghymnyng jetegine ketkender bar.

Tórtinshiden, shetelden bilim alyp kelgen azamattar. Erterekte shetelge bilim izdep ketken jastar kóp boldy. Solar oqyp kelip, Hanafy mәzhabyna qayshy dýniyelerdi taratty. Ózderi de radikaldandy, jamaghatty da adastyrdy. Adamnyng psihologiyasyna manyzdy ról oinaydy búl jerde. Endi birining syny oilau qabileti bolmauy mýmkin. Bilim dengeyi, otbasylyq tәrbiyesine de tikeley baylanysty.

BALA dindi ÁKESINEN ýirengen DÚRYS. Tipti meshitke de ÁKESI ertip barghany jón. Siriyagha ketkenderding әngimesin estisen, ekstremizmdi keybir meshitterden "júqtyrghanyn" aitady. Saqtyqta qorlyq joq.

Bauyrjan Karipovtyn 

Facebook-tegi jazbasy

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543