Elbasy N.Nazarbaevtyng “Qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng ósui: tabys pen túrmys sapasyn arttyru” atty Qazaqstan Halqyna arnaghan Joldauynda bilim salasyna erekshe nazar audardy. Sonymen qatar, ústazdardyng biliktiligin arttyrugha olardyng mәrtebesin qorghau turaly arnayy Zang qabyldau qajettigin de basa aitqan bolatyn.

Osyghan oray, Týrkistan oblysynyng ústazdary Mәskeude tegin oqugha mýmkindik alghan edi.

Ónir basshysy Janseyit Týimebaev ústazdardyng әleumettik jaghdayyn kóteru mәselesine de toqtalghan bolatyn. Ústaz bedeli - memleket bedeli ekenin atap ótken ol bilikti maman, otanshyl azamat tәrbiyeleu ýshin múghalimderding bilimi men qayraty mol bolu kerektigin aitty. Oblysta týlep úshyp, ózge ónirlerde qyzme etip jýrgen bilikti mamandar men pedagogtardy tughan jerge shaqyru kerektigin jetkizdi.

Osy jiynda Janseyit Týimebaev Týrkistan oblysynda ústazdar qauymyna memleket tarapynan әleumettik qoldau kýsheytiletinin atap ótti. Mәselen, biylghy qyrkýiek aiynan bastap últtyq biliktilik testileuden ótken 4 200 pedagogtyng ailyq jalaqysy sanattaryna qaray 30-50 payyzgha artady. Oghan oblystyq budjetten 1 mlrd 67 mln tenge bólingen. Biyl janartylghan bilim beru mazmúnymen sabaq berip jatqan 32 mynnan astam ústazgha 30 payyz jalaqy qosyldy. Oghan budjetten 10 mlrd 290 mln tenge qarastyrylghan.

«Oblysymyz Týrkistan oblysy bolyp atalyp, oblys ortalyghynyng Týrkistan qalasyna kóshui de ústazdargha ong әserin tiygizip jatyr. Egerde, Sizder Týrkistan qalasyna kelgen jaghdayda ailyq jalaqylarynyzgha 20 payyz qosymsha aqy, enbek demalystarynyzgha 7 qosymsha kýn, enbek demalystarynyzgha 1 ailyq qosymsha sauyqtyru aqysy qosylady. Áleumettik sala qyzmetkerleri men ústazdar qauymy ýshin Týrkistan oblysynyng 13 audanynda investorlar esebinen 14 myng sharshy metrli 31 túrghyn ýy salynyp jatyr», - dedi oblys әkimi.

Býginde Týrkistan oblysynda kәsiptik bilim sapasyn kóteru mәselesine әkimdik tarapynan nazar audaryla bastady. Ónirimizding әleumettik-ekonomikalyq damuy ýshin manyzdy salanyng biri - tehnikalyq jәne kәsiptik bilim beru. Sebebi, kәsiptik bilim mekemelerin bitirushi týlekterding 25-30 payyzy júmyspen qamtamasyz etilmey keledi. Ol memlekettik tapsyrysty dúrys qalyptastyrmaudan. Qoghamgha naqty qanday mamandar qajet ekeni jiti zerttelmegendikten jastardyng birazy diplomgha say júmys tappay jýr. Osy olqylyqty joy maqsatynda biyl kәsiptik maman dayarlau baghytynda memlekettik tapsyrysty jýieleu ýshin 7 júmysshy top qúrylghan. Júmysshy top qoghamgha asa qajetti mamandyqtardy saralaghan. Osy jana format boyynsha biyl ónirge qajetti mamandar dayarlanady, júmyssyzdar sany azayyp, memleket qarjysy tiyimdi maqsatta júmsalady. Biyl memlekettik tapsyrysqa respublikadan 3 mlrd 900 mln tenge al, oblystan 17 mlrd tenge qarastyryldy. Naqty qadam arqyly kәsiptik bilimning sapasy kóterilip, oblys ekonomikasyna qajetti mamandar tapshylyghy mәselesi de sheshilmek.

Týrkistan oblysynyng múghalimderi ýshin taghy bir jaghymdy janalyq bar. Biyl birinshi ret ónir ústazdaryna M.Lomonosov atyndaghy Mәskeu memlekettik uniyversiytetining magistraturasyna 20 grant bólindi. Olar ýsh mamandyq boyynsha tanymal oqu oryndarynyng birinde bilimin jetildirip qaytady. IYgi iske oblys budjetinen qarjy qarastyrylghan.

Sonymen qatar, Qazyghúrt audanynda ornalasqan J.Qapparov atyndaghy fizika-matematika baghytynda oqytatyn mamandandyrylghan mektep-internatyna shetten kelgen múghalimderi ýshin 15 jeke ýy qúrylysyn salu ýshin qújattar dayyndalyp jatyr. Atalghan bastamalar Týrkistan oblysynda bilim salasyna serpilis әkeledi degen senim bar.

Abai.kz