Qazirgi kezde til taqyrybynyng ózekti de, manyzdy praktikalyq mәselesining biri - qazaq әlipbiyi. Alayda, halayyqtyng aldamshy baghytqa búrylyp bara jatqanyn aitqym keledi. Bizding júrt qaryp pen әlipbiydi shatastyryp jýr. Qaryp - bar bolghany dybysty tanbalaytyn tanba ghana, al әlipby tildi jazbalaugha arnalghan tanbalyq jýie. Qazirgi kezde qazaq tili ýshin manyzdy nәrse - tanbanyng qanday ekendiginen góri, әlipbiyding qandaylyghy.

Eger biz osy mәselening basyn ashugha talpynsaq, onda - qazaq әlipbii dep jýrgen býgingi әlipbiyding qazaq tiline qatysy shamaly ekenine kózimiz jeter edi. Sonda qarypqa emes, manyzdy nәrse bolyp tabylatyn әlipbiyding mazmúnyna nazar audarar edik. Qysqasy, qazaqstandyq qazaqtar qoldanyp otyrghan qoldanystaghy әlipbi  qazaq tiline arnalghan emes, eng әueli orys tilin aman-esen jazugha ynghaylanghan әlipby ekendigi aidan anyq. Osy әlipbiymen biz 70 jyl boyy ittesip kelemiz. Óz tilimizdi ógey tilding jazu ýlgisine salyp, ózge tilding әleuetin mengerumen әuremiz. Bir qyzyghy, oisyraghan osy qalpymyzgha oy tastaghan auzy dualy, túlghasy dualdy kisilerding ghylymy dengeyde mәsele kótermey, basyn týieqússha jasyruy qayran qaldyrady.

Qazirgi kezde til taqyrybynyng ózekti de, manyzdy praktikalyq mәselesining biri - qazaq әlipbiyi. Alayda, halayyqtyng aldamshy baghytqa búrylyp bara jatqanyn aitqym keledi. Bizding júrt qaryp pen әlipbiydi shatastyryp jýr. Qaryp - bar bolghany dybysty tanbalaytyn tanba ghana, al әlipby tildi jazbalaugha arnalghan tanbalyq jýie. Qazirgi kezde qazaq tili ýshin manyzdy nәrse - tanbanyng qanday ekendiginen góri, әlipbiyding qandaylyghy.

Eger biz osy mәselening basyn ashugha talpynsaq, onda - qazaq әlipbii dep jýrgen býgingi әlipbiyding qazaq tiline qatysy shamaly ekenine kózimiz jeter edi. Sonda qarypqa emes, manyzdy nәrse bolyp tabylatyn әlipbiyding mazmúnyna nazar audarar edik. Qysqasy, qazaqstandyq qazaqtar qoldanyp otyrghan qoldanystaghy әlipbi  qazaq tiline arnalghan emes, eng әueli orys tilin aman-esen jazugha ynghaylanghan әlipby ekendigi aidan anyq. Osy әlipbiymen biz 70 jyl boyy ittesip kelemiz. Óz tilimizdi ógey tilding jazu ýlgisine salyp, ózge tilding әleuetin mengerumen әuremiz. Bir qyzyghy, oisyraghan osy qalpymyzgha oy tastaghan auzy dualy, túlghasy dualdy kisilerding ghylymy dengeyde mәsele kótermey, basyn týieqússha jasyruy qayran qaldyrady.

Shyn mәninde, qazaq tilinde sauatty jazyp, barynsha óz tilimizge juyq әlipbiydi qoldanyp otyrghan shyghys týrkistandyq bauyrlarymyz ekenin moyyndaytyn uaqyt boldy. Sondyqtan da olardyng tili qytayshagha tәueldi emes, al bizding til orysshagha beyim jәne soghan barynsha tәueldi. Tәueldi bolghanda jazbasha da, auyzsha da. Biz «iyt» dep jazyp, «shoshqany» tanyp jýrmiz! Ári ketkende 30 dybysqa 42 tanbany arnap, basymyzdy shyr ainaldyryp, tilimizdi barynsha kýrdelendirip, emlening «esin tandyryp», ózimiz de, ózge de shoshityn halgha jettik. Odan arygha baryspay-aq qoyayyq - bәri belgili, talay aittyq, talay jazylyp jýr. Sonymen, mәseleni neden bastau kerek?

Mәseleni eng әueli, estuimizshe, osydan jetpis jylday búryn bir aghamyzdyn, bir kýnde jasap shyqqan «kirilshe» әlipbiyin tilimizge iykemdeuden bastau kerek. Artyq әripterdi joyyp, qazaq tiline kerek dybysqa sәikes tanbany ghana qaldyru arqyly әlipby reformasynyng bir satysyna kóterilemiz. Alayda, artyq әripti qysqartu da onay deuge bolmaydy, ol qazaq tilining jazbasyn qamtityn arnayy Tújyrymdamagha sýienui tiyis. Álipbiyding qaryptan aiyrmasy onyng jýie ekendiginde. Sol sebepti, jýiening bolmashy jerin ózgertu arqyly ózge jýie alatynymyzdy eskeru kerek.

Áytpese, keybir dauly әripterdi qysqartu da daugha úlastyruy mýmkin. Mysaly, bir ghana «Alla» sózin jazugha qoldanu ýshin araptyq H әrpin (sol sekildi V,F әripteri t.t.) atoylap qorghaytyndar bolatyny belgili. Onyng ýstine bir әripti qysqartqannyng ózinde tilimizde janasha emle payda bolatynyn eskeru kerek. Sondyqtan Álipby reformasynyng tújyrymdamasy (ÁRT) lingvistikalyq túrghydan barlyq daudyng basyn ashatyn ghylymy jәne resmy qújat bolyp tabylar edi.

Aytalyq, 42 әripti qysqartyp, otyzyn qaldyrdyq deyik. Mәsele múnymen shektelmeydi. Álgi qysqarghan әripterding ornyna jana әlipby negizindegi sózderding janasha jazyndysyn siniru de onay sharua emes. Mysaly, Ch әrpin qysqartu arqyly onyng ornyna TSh jazu kerektigin júrtty daghdylandyru men qajetti elektrondyq jәne basqa qúraldargha engizip, siniruding ózi birshama uaqyt pen qarjyny, programmalar әzirleudi qajet etedi.

Kompiuterge arnalghan Dúrys jazu teksermesine (DJT) arnalghan programmanyng ózi birshama jyr boluy mýmkin. Desek te, osynyng bәrine jankeshti әri talay daugha basyn tiguge dayar lingvist-últpattar  kerek-aq. Onday ghalymdar toby qazirden bastap mәseleni qoghamdyq negizde bolsa da qolgha alghany jón. Al, Ýkimet búl mәsele jónindegi qúzyrly júmys tobyn qúryp, kirisse qaneki! Alayda, oghan ýlken kýmәnimiz bar. Qazaqstannyng últtyq memleket emestigi de, qazaq tilining shyn mәnindegi mәrtebesizdigi de osynday mәselede kórinip jýrgenin jasyra almaymyz. Bizding ózbek, týrikpen, әzerbayjan aghayyndardan artta qaluymyz da osynday túrpatymyzdan.

Naqtylay aitsaq, әlipby mәselesi eki satyny sheshuden túrady: birinshi, osy kýngi әlipbiydi reformalau arqyly shynayy qazaq әlipbiyining uaqytsha «kirilshe» núsqasyn qoghamgha siniru; ekinshi kezekte, sinisken әlipbiydi aghylshyndyq qaryp negizine kóshiru. Uaqyt jaghynan, alghashqy saty 3-5 jyldy qamtysa, songhy saty bes jyldan artylmaydy.

Nege aghylshyn qarpy? Eger de týrik, ózbek, әzerbayjan bauyrlar sekildi latyn qarpyn jasaqtasaq, eki ese útyluymyz mýmkin. Onyng kirilsheden artyqtyghy shamaly bolady. Sebebi, barlyq tehnikalyq, elektrondyq programmalardy qayta jasap, uaqyt pen aqshany shyghyndaugha tura keledi. Al aghylshyn әrpi әzir túr jәne onyng qyruar tehnikalyq әleueti de dayyn. Tek qana әlipbiydi soghan negizdeu qalyp túr. Búl turasynda enbektenip jýrgen azamattar da jetkilikti.

Áriyne, jazudy ózgertu asa jauapty júmys bolghandyqtan, ol ýderisten qoghamnyng barynsha jenil ótuin qarastyru kerek. Álipby reformasyn eki satygha bóludegi maqsattyng ózi - atalmysh jobany jenildetu, halyqqa әri jana әlipbiydi, әri jana emleni qaqalatynday «asatudan» aulaq bolu. Desek te, әr mәseleni sheshuding onay joldary bar. Mysaly, әrbir kompiuterge engizilgen DJT arqyly kez kelgen sózding dúrys jazyluyn onay baqylaugha, tipti, sonyng kómegimen jazugha bolady. Sonday-aq, elektrondyq kenistikti jana әlipbiydi siniru poligony retinde qoldanu mýmkindigi bar.

Qalay bolghanda da, qazaq tili ýshin býgingi ógey әlipbiyden qútylu jaghyn neghúrlym tezirek qolgha almasaq, uaqyttan útyla týsetinimiz aiqyn. Ókinishtisi sol, ghylymy orta resmy bastamany kýtip, ertengi mәselening qiyndyghy halyqqa týsetinin eskermey otyr. Eger de lingvisterimiz әlipby jaghdayyn tezdetip bastap, taldap, mәseleni barynsha shynayy dengeyge jaqyndatsa, resmy (biyliktik) sheshim qabyldau da onay әri dúrys bolar edi. Shamasy, avtoritarizmge daghdylanghan últtyq sana búl joly da «saraylyq» sheshimmen shektelgisi kelip otyr. Búl әlipby mәselesinde qaterli núsqany qabyldaugha aparuy mýmkin.

Biz onsyz da keleshek úrpaqqa mәselening bәrin ýiip-tógip qaldyryp, al onyng nesibesin býgin iship-jep jatqan elmiz. Eng bolmasa, әlipby mәselesinde batyldyq pen  sheshimgerlik tanytuymyz kerek-aq.

Sóz sony

Osy maqala arqyly atalmysh mәseleni talqylaudy bastaudy úsynamyz jәne talqylau әlipby reformasy tónireginde bolghany abzal. Aytylar basqa sóz ben dau-damay búghan deyin aitylyp bolghanyn eskergenimiz maqúl.

«Abay-aqparat»