Qazaqstan Jazushylar odaghynyn  taghy bir  auqymdy jobalarynyng biri – «Ədeby ólketanu».

Elbasynyng «Ruhany janghyru» baghdarlamasy ayasynda QR Preziydenti Əkimshiligining qoldauymen jýzege asqan  joba negizinde әr ónirden arnayy shygharmashylyq toptar qúrylyp,  belgilengen keste-jospar boyynsha oblys-audandargha әdeby ekspedisiyalar úiymdastyryp, zertteu júmystaryn jýrgizip, kórkem shygharma jazudy qolgha aldy.

Joba barysynda qalamgerler tómende kórsetilgen maqsat-mindetter boyynsha júmys atqardy:

1, Qazaqstanda әr jyldary jazylghan shygharmalardyng әdeby kartasyn jasau;

2, El aralap, zertteu júmystaryn jýrgizgen qalamgerlerding materialdary negizinde jana kitaptar, kórkem shygharmalardy jazu;

3, Aymaqtarda jalpyhalyqtyq dengeyge shyqpaghan әdebiy-ruhany jәdigerlerdi zertteu

4, Tәuelsizdik alghannan keyingi ónirlerde bolyp jatqan mәdeniy-ruhany ong ózgerister turaly jәne klassikalyq shygharmalarda kezdesken tarihy oryndardyng býgingi jay-kýii negizinde jana materialdar dayyndau jәne t.b.

«Ádeby ólketanu» Aqmola oblysynan bastau alyp, Taraz jәne Qyzylorda, Almaty, Týrkistan jәne Manghystau, Pavlodar, Atyrau oblystary men elordasy  – Astana qalasynda  jalghasyn tapty.

Qalamgerler qauymynan qoldau tapqan joba ayasynda qalalar men oblystardy is-saparmen aralaghan aqyn-jazushylargha toqtala ketsek.

Filologiya ghylymdarynyng doktory, jazushy Núrdәulet Aqysh, aqyn, jurnalist Júmash Kenebay jәne synshy, jurnalist Aygýl Kemelbaeva  Kókshetaudaghy is-sapar barysynda oblystaghy ziyaly qauym ókilderimen, oqyrmanmen jýzdesip, ólkening tarihymen tanysu, zertteu maqsatynda múrajay, múraghattardy aralady.

QR Jazushylar Odaghynyng mýshesi, aqyn Myrzan Kenjebaydyng «Ádeby ólketanu|Syr ghajayyptary» jobasy ayasynda Qyzylorda qalasyndaghy sapary barysynda Myrzan Kenjebay oblys әkimi
Qyrymbek Kósherbaevtyng bastamasymen Respublikada alghash ret ashylghan «Ruhany janghyru» baghdarlamasynan tuyndaytyn mindetterdi jýzege asyratyn Qyzylorda oblystyq «Ruhany janghyru» ortalyghymen tanysty. Atalmysh joba ayasynda aqyn, dramaturg Iran-Ghayyp Qarmaqshy audanyna barsa, belgili aqyn, Memlekettik «Daryn» syilyghynyng iyegeri Dinara Mәlik is-sapardan alghan әseri men jinaghan derekterining negizinde shygharmasyn jazuda.

Taraz qalasynyng tarihiy-mәdeny jәne әdeby ómirimen tanysu jәne Jambyl oblysynyng ótkeni jәne býgingi bet-beynesin kórkem shygharma arqyly kórsetu maqsatynda әigili Áulieata jerine әdebiyet synshysy, ghalym Qúlbek Ergóbek, aqyn, Memlekettik «Daryn» jastar syilyghynyng iyegeri, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Almaty oblystyq filialynyng diyrektory Erlan Jýnis, belgili jazushy, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng «Ádebiyetshiler ýiinin» diyrektory Beybit Sarybay baryp qaytty.
Is-sapar barysynda qalamgerler «Jambyl» jurnalynyng Bas redaktory, jazushy Nesipbek Dәutayúlymen, Jambyl oblystyq Ishki sayasat bólimining basshysy Berik Uәliymen, Mәdeniyet basqarmasynyng basshysy Dýisen Byqybaevpen kezdesip, «Qazaqstannyng qasiyetti jerleri» kartasyna engen qala ishindegi jәne qala manyndaghy «Kóne Taraz» ashyq aspan astyndaghy múrajayy, Kóne zamandaghy meshit, «Qarahan baba» kesenesi, «Aysha biybi» kesenesi, «Shamansúr» kesenesi sekildi tarihy manyzy zor oryndardy aralady. Taraz qalasyndaghy «Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy» túsynda salynghan mәdeny oryndar men eskertkishterdi jәne kýrdeli jóndeuden ótken sayabaqtar men mәdeny demalys oryndaryn aralap, qalanyng býgingi tynys-tirshiligimen tanysty. Sonymen qatar, oblystyq kitaphanada oqyrmandarmen shygharmashylyq jýzdesuge qatysyp, oblystyq teatrda «Áyelder bir is bastady» qoyylymyn tamashalady.

Atalghan joba barysynda Almaty qalasyn, shahardaghy mәdeniy-tarihy mekenderdi aralaghan qalamgerler Qoyshyghúl Jylqyshiyev pen Gýlzada Niyetqaliyeva A.P.Chehov atyndaghy ortalyq qalalyq kitaphanada oqyrmandarmen kezdesu ótkizdi.

Kezdesu keshining shymyldyghyn aqyn, Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarma Tóraghasynyng orynbasary Baqyt Bedelhan ashyp berdi. Q.Jylqyshiyev pen G.Niyetqaliyeva «Ádeby ólketanu» ayasyndaghy saparlary turaly әngimelep, ónirding ruhany shejiresine qatysty zertteulerimen bólisti. Mәdeniyetting oshaghy, әdebiyetting kiyeli mekeni sanalatyn Almatynyng mynjyldyqtan astam tarihy, ótkeni men býgini jayly óz kórkem shygharmalarynda arqau etetin qalamgerler, arnau jyrlary men bolashaqta jazylar shygharmalary jóninde sóz qozghap, jinalghan oqyrmangha kerekti derekterdi kóptep keltirdi.

Respublika kóleminde zor qyzyghushylyqpen qoldau tapqan joba ayasynda Atyrau oblysyna Núrlan Qami, Maraltay Rayymbekúly, Maghiza Qúnapiyaqyzy barsa, Týrkistan oblysyna Aysúlu Qadyrbaeva men Maqsat Mәlik baryp, zertteu júmystaryn jýrgizdi. Sonday-aq, Manghystau oblysyna  Almas Temirbay, Pavlodar oblysyna Jaras Sәrsek, Darhan Beysenbekúly men Merey Qart baryp, oblystyng tynys-tirshiligi men ruhaniy-mәdeny salasyndaghy ózgerister men janalyqtardy bilip qaytty.

Elordasy – Astana qalasyna barghan Qanat Ábilqayyr, Almaz Myrzahmet pen Lubovi Shashkova shygharmagha qajetti materialdardy jinady.

Respublikamyzdyng әr aimaghyndaghy әdebiyetti, mәdeniyetti tereninen tanyp, ólkemizding tarihyn zerttep-zerdelep, ony kórkem tilmen jetkizu últtyq әdebiyetimizge qosylatyn mol ýles, órkendeuine jol ashu ekenin eskersek, «Ádeby ólketanu»  jobasy –   әdebiyetimizding altyn qazynasyna qosylghan aituly enbek.

Gýlziya Baghdatqyzy   

Abai.kz