Biylghy jyldyng 18 sәuirinde Almaty qalasynda últ janashyry, «Júmadaghy jýzdesu» gazetining bas redaktory Qajymúqan Ghabdollanyng úiymdastyruymen elding ertenin oilap, últtyng ýmitin ýkilegen qazaq azamattarynyng bir toby bas qosty.

Qazaq últy men elining keleshegi turaly ashy da ashyq әngime qozghalghan osy otyrysta, eng aldymen, qabyrghaly qazaqty birlikke shaqyratyn respublikalyq úiymnyng qajettigi, últymyzdyng taghdyryn dýiim el bolyp oilasatyn uaqyttyng jetkendigi keninen tilge tiyek etilip, nәtiyjesinde «Qazaq eli» halyqtyq qozghalysy qúryldy.

Keleli jiylystyng úiytqysy hәm úiymdastyrushysy bolghan Qajymúqan Ghabdollamen jana úiymnyng maqsat-mýddelerine terenirek toqtalghan әngime-dýken qúrdyq.

- Qajeke, osydan birshama uaqyt búryn siz batys ónirinde «Qazaq qúryltayyn ótkizemin» dep, dýiim eldi dýrkiretip, búl shapqynnyng aqyry parlamentti sharpyp edi. Tipti, biylik «Kishi jýz bólingeli jatyr» degen synayda baybalap salyp, Mәjilisshi Uәlihan Qalijan Últtyq qauipsizdik komiytetining basshysyna osy mәseleni egjey-tegjeyli tekserudi tapsyryp, deputattyq saual joldaghan bolatyn.

Múnyng ózi, meninshe, Aqordanyng shyrt úiqysynan shoshyp oyanyp, shúghyl preziydent saylauyn ótkizip jiberuine týrtki de bolghan siyaqty. Qazir eski memleket basshysyn janalap, qyzmet merzimin sozdyryp aldyq. Sizding endigi ekpininiz: «Jau ketken son, qylyshyndy tasqa shaptyn» keri emes pe?

Biylghy jyldyng 18 sәuirinde Almaty qalasynda últ janashyry, «Júmadaghy jýzdesu» gazetining bas redaktory Qajymúqan Ghabdollanyng úiymdastyruymen elding ertenin oilap, últtyng ýmitin ýkilegen qazaq azamattarynyng bir toby bas qosty.

Qazaq últy men elining keleshegi turaly ashy da ashyq әngime qozghalghan osy otyrysta, eng aldymen, qabyrghaly qazaqty birlikke shaqyratyn respublikalyq úiymnyng qajettigi, últymyzdyng taghdyryn dýiim el bolyp oilasatyn uaqyttyng jetkendigi keninen tilge tiyek etilip, nәtiyjesinde «Qazaq eli» halyqtyq qozghalysy qúryldy.

Keleli jiylystyng úiytqysy hәm úiymdastyrushysy bolghan Qajymúqan Ghabdollamen jana úiymnyng maqsat-mýddelerine terenirek toqtalghan әngime-dýken qúrdyq.

- Qajeke, osydan birshama uaqyt búryn siz batys ónirinde «Qazaq qúryltayyn ótkizemin» dep, dýiim eldi dýrkiretip, búl shapqynnyng aqyry parlamentti sharpyp edi. Tipti, biylik «Kishi jýz bólingeli jatyr» degen synayda baybalap salyp, Mәjilisshi Uәlihan Qalijan Últtyq qauipsizdik komiytetining basshysyna osy mәseleni egjey-tegjeyli tekserudi tapsyryp, deputattyq saual joldaghan bolatyn.

Múnyng ózi, meninshe, Aqordanyng shyrt úiqysynan shoshyp oyanyp, shúghyl preziydent saylauyn ótkizip jiberuine týrtki de bolghan siyaqty. Qazir eski memleket basshysyn janalap, qyzmet merzimin sozdyryp aldyq. Sizding endigi ekpininiz: «Jau ketken son, qylyshyndy tasqa shaptyn» keri emes pe?

- Qazir qazaq dalasyn bir eles kezip jýr, ol - Demokratiya elesi. Keshe ghana Preziydent saylauy ótti. Soghan ekining biri qatysqan joq. Sebebi, býgingi qazaq naghyz demokratiya men әdil saylaugha senbeydi, onyng elesine ghana senedi.

Tәuelsiz el bolghanymyzgha biyl jiyrma jyl tolady. Búl - az uaqyt emes: qazaq tilinde taza sóileu ýshin; әlemdik kenistikte óz orynymyzdy sóz jýzindegi bos keudemsoqtyqpen emes, naqtylap әri myqtylap belgilep alu ýshin; shiykizat baylyqtarymyzdy, mysaly, múnay men týrli-týsti metaldardy óndeytin zauyttar men fabrikalardy óz elimizde kóptep salyp, ónimin on, jýz ese qymbat baghamen satu ýshin; jalpy, últtyq qúndylyqtarymyzdy yqtiyattap, týgendep alu ýshin az uaqyt emes.

Qazaq: «Óli razy bolmay, tiri bayymaydy» dep, beker aitpaghan. Ánsheyinde oryspen kórshiligimizdi kóldeneng tarta beremiz, is jýzinde osynau 20 jylda, tym qúrysa, Kenesary babamyzdyng Sankt-Peterburgtegi ghaziz basyn tughan topyraghyna әkelip, bahadýrding ruhyn tynyshtandyryp, qúran baghyshtay almadyq.

Al, sizder, qit etse, el ishinen jau izdep, ózi jaybasar, beyqam, kenqoltyq qazaqtyng qoltyghyna su býrkiysizder.

Osynday ósek-ayandy búrqyratushylar qazaqtyng janashyrlary ma?

Ras, tayauda Preziydent saylauy ótti. Endigi jerde: «Jau ketken son, qylyshyndy tasqa shaptyn» degeninizben Kimdi jaugha balap otyrsyz?..

- Búl sózding reti ghoy. Eger keshegi saylau әdil ótpese, aldyn-ala nege qimyldamadynyzdar degen emeurinimiz emes pe?

- Óziniz jana ghana saylau jayynda, tipti, әngime kóterilmey túryp, men batys ónirinde «Qazaq qúryltayyn ótkizemin» dep talpynghanymda, biylik mәjilisshi Uәlihan Qalijannyng auyzymen: «Kishi jýz bólingeli jatyr» degen synayda baybalap salghanyn aittynyz...

Sondyqtan, mening tabighatymnyng ózi joq jerden jau izdeushilikke, tura jolda dúshpan tabushylyqqa qarsy. Tek qazaqtyng keleshegi kýngirttenbeui ýshin bizding ishki biylik qana emes, auzy apanday aidahar da, qúlashy qauipti ai da, tabany tayghaq alataqiya da, alashapqyn aiyr qalpaq ta «ayaz әlindi bil, qúmyrsqa jolyndy bildi» úmytpasyn degen niyet.

Jalpy, qazaq jaybasar bolghanmen - joyqyn, beyqam bolghanmen - batyr, kenqoltyq bolghanmen - kekshil halyq. Múny qazaqtyng ghasyrlar qoynauyndaghy tarihy dәleldegen. Qazaqtyng mәngilik dostary joq, qazaqtyng mәngilik mýddeleri bar. Mәselen, bizding dúshpandarymyz qazaqtyng jerinde «qyrghyz qyrghyny» bolsa dep armandap, týn úiqysy tórt bólinedi.

Azghyndaghan Amerikang da, esengiregen Europang da, jan-jaghymyzdaghy mysyqtileu kórshilerimiz de qazaqtyng shanyraghynyng shayqalyp, baylyghynyng talan-tarajgha týsuin ansaydy.

Osynym ótirik pe? Múryny sayasattyng iyisin sezetin adam múny týsinedi. Biz bolsaq, ýy ishinen ýy tigip, óz aramyzdan jau izdep, aramter bolyp jýrmiz...

- Qazir ne kóp - qozghalmaytyn qozghalys kóp, ne kóp - birlespeytin birlestik kóp, ne kóp - jyljymaytyn jiyn kóp...

- «Bólingendi - bórining jeytinin» de bizding qazaq aitqan. Túyaq serppey, tastay qatqannan góri, birigip qam jasaghan dúrys.

Bizding qozghalystyng eng basty ereksheligi: basqarma mýsheleri qarapayym adamdar. «Serke» bolamyn dep sekirmeytin, qazaqtyng mýddesine qyzmet etuge qúshtar azamattar. Kerek deseniz, qazirding ózinde basqarmanyng bir mýshesi jalt berip, qarsy jaqqa shyqty. Abylayday aqylman hany bolmasa, Qabanbayday qaharman batyry bolmasa, tozbaytyn halyq joq. Qazaqty qashanda «Ishten shyqqan jau jaman» deytin mәndi mәtel saqtandyryp otyrugha tiyis.

Bizding maqsatymyz - topalang tónkeris emes, kerisinshe, últymyzdy bir tudyng astyna biriktirip, el iygiligi ýshin kýresu. Qyrghyz ben Liviyada jәne basqa da jer-jerlerde jalghyz últ óz-ózimen qyrghiqabaq maydan ashty.

Osynday opattyng aldyn aluymyz kerek. Qaysybir sayasy sәuegeyler: «Búl ottyng úshqyny Orta Aziyany qamtidy» dep, «qol shapalaqtauda». Múnday mәlimdeme jasaushylar bizding naghyz jaularymyz. Dúshpan eshqashan qamsyz jatpaydy.

Qazaq eli ózining órkeniyetke úmtyluynda keri ketpeui ýshin tughan topyraghymyzda sayasy tynyshtyq pen túraqtylyq asa qajet. Sol sebepti, qozghalysymyzdyng tasasynda eshqanday sayasy partiya nemese oligarh joq.

«Qozghalys qúrdyq, endi qozghalu kerek» dep, ondy-soldy qiratyp, auyzyna kelgendi aitatyn aqymaghynyz biz emes. Árbir sózimiz salmaqty, әr qadamymyz anyq bolugha tiyis.

- Qajeke, júrt atalghan jinalys: «Qytaydyng «Altyn aidahar» ("Zolotoy drakon")  meyramhanasynda ótipti» dep, shulap jýr...

- Tyrnaq astynan kir izdegender ne demeydi?!. Últshyldar bas qosqan "Altyn aidahar" meyramhanasynyng dәl aldynda qazaqtyng atyshuly 1-shi týrmesi túr. Sol qapastaghylardyng 90 payyzy qazaqtar...

Álgi baybalamshylar sol tústan ótkende: «Osy týrmedegilerding 90 payyzy nege qazaqtar?» dep, bir mәrte bolsa da, oilandy ma eken?!.

Búryn qazaqtyng dalasynda týrme bolmaghan. Qazaq esigine qúlyp salmaghan... Qazir esigindi on minut ashyq tastasan, týptep, dýniyendi týbimen kóterip ketedi.

Sonda býgingi qazaqqa ne boldy? Nege qazaqtyng bolmysy boljyrap, tәrtibin talaq tastap, qany men qasiyeti búzyldy?

Nege deseniz, biz dalanyng kendigindey erkindigimiz ben darhandyghymyzgha daq týsirip aldyq. Bytyrap-byljyrap kettik. Búl - bizding dúshpandarymyzgha kerek boldy.

Endi birigetin kez keldi. Eli ýshin eshteneden tayynbaytyn azamattardy kóptep qatarymyzgha tartamyz. Jastardyng erik-jigerin Otany ýshin, últy ýshin júmsaugha baghyttaymyz.

Biz halyqtyng mýddesin oilaytyn úiym qúrdyq. Halyqtyng túrmysyna tikeley qatysty mәselelerdi qozghaytyn bolamyz. Adam balasy bir iydeyagha ghana birigedi. Kóp adamdar: «Qazirgi biylikpen kýreseyik» dep jatady. Kelesi bireuler Elbasynyng atyna: «Jerim satyldy, tilim óldi» dep, hat jazudan jalyqpaydy.

Mening oiymsha, biylikpen kýresuding qajeti joq. Biz biyliksizdikpen kýresemiz. Jyl ótken sayyn halyq pen biylikting arasynda alshaqtyq payda bolyp, qarapayym júrtshylyqtyng qamyn oilaytyn biylik joyylyp barady.

Qazaq halqy búryn-sondy bolmaghan ruhany daghdarysqa týsti. Últymyzdyng erteni búlynghyrlap, keleshegi kýngirttene bastady. Osynday ashy shyndyqty moyyndap, últy ýshin óre týregelgen azamattar әr jerde, әr uaqytta, әrtýrli joldarmen biylikke óz uәjderin aityp jatady.

Biraq, aitatyn auyz bolghanymen, estiytin qúlaq joq. Al, biylikting nazaryn ózimizge audaru ýshin, halyqtyng joghyn joqtau ýshin últshyldar arasynda birauyzdylyq pen birikken kýsh boluy kerek. Qazaqta «Kóp qorqytady, tereng batyrady» degen ataly sóz bar. Bizder birikkende ghana kózdegen maqsatymyzgha jetemiz.

Álemge qarasaq, eshtenesi joq úighyrlar da kýresip jatyr. Internetting mýmkindigin kenirek qoldanamyz. Jastarmen júmysta internetting yqpaly óte joghary.

- «Internet» demekshi, bir belgili portalda Salmyrza esimdi bireu sizderding qozghalysty ayausyz synapty ghoy?

- Men de mәimónkelemey, turasyn aitayyn. Osy Salmyrza sekildi salbókseler ózderining qampaq qarynyn toltyrsa ghana baqytty. Mal ekesh maldyng ózi jemge toysa, torsyqtay bolyp, múryny pysyldap, úiqygha kóshpey me? Salmyrzaniki de sol jyrtqyshtyq nәpsi. Qúlqynynyng qúly boludan aspaghan - últyndy qaytsin?!.

Áytpese, qazir qazaqtyng barar jer, basar tauy qalmaghanyn әrkim týsinedi. Oqyghannyng da, oqymaghannyng da keleshegi kýngirt, bolashaghy búldyr. Qazirgi biylikte rushyldyqtyng eng soraqy týri etek aldy, biylik rushyldyq pen jershildik syrqatyna myqtap mataldy. Memlekettik til - qazaq tili barlyq tilderden basym boludyng orynyna, kýn qúrghatpay bedeli týsip, manyzy kemip barady. Dinning ózinde beyberekettik oryn aldy. Býgingi tanda Qazaqstanda 4 mynnan astam sekta bar kórinedi. Múnyng ózi memleketimizding qauipsizdigine qauip tóndire bastady. Tarihtan sabaq aluymyz kerek. Din arazdyghynyng kesirinen búrynghy, mysaly, Úly Túran memleketi men Altyn Ordanyng shanyraghy oiylyp, ortasyna týsti. Qazaqtyng salt-dәstýrinin, tarihynyn, dili men rәsimderining qajettiligi kemshin kýide. Eng bastysy, biz Abylay ólip, Qabanbay mert bolghannan keyin de es jiyp, etek jighan elmiz. Qazirgi basty kemshiligimiz - eger kósh bastaytyn túlgha payda bola qalsa, eng aldymen әlgi Salmyrza syndylargha talatyp qoyamyz. Qazaqtyng qamyn jegen túghyrly túlghany últ bolyp qorghauymyz kerek.

- Túlghanyng top jaryp, suyrylyp shyghuy úzanqyrap ketken joq pa?

- Sabaqty iyne sәtimen bolady. Jana túlgha tauyp, topqa qosu ýshin kýlli qazaqtyng Qúryltayyn ótkizuimiz kerek. Qazaq Qúryltayyn eng jogharghy instansiyalyq dengeyge kóteruimiz kerek.

Qúryltayda (Qúryltaydyn) kóshbasshy men basqarma mýshelerin saylaymyz. Kóshbasshy men basqarma mýshelerining kelesi Qazaq Qúryltayyna deyin Qoghamdyq senat dengeyinde Qúryltay alqasyna kiretin barlyq últtyq úiymdar men partiyalargha sózi jýredi.

Qazaq Qúryltayyna ýlken dayyndyq, jasampaz jospar jasauymyz kerek. Qúryltay ótkizu ýshin әueli myqty jýie qúryp, bayandy baghdarlama arqyly arly da aduyndy azamattardy tartuymyz qajet. Qazir qazaq osynday bir úiymgha múqtaj.

- Jasyratyny joq, qazaqtyng baylyghy ayausyz talan-tarajgha týsip ketti. Múny qalay qaytarasyzdar? Jalpy, qúrdymgha ketkendi qaytaru mýmkin be?

- Órkeniyetti elder birauyzdan kelisip, týgeli qol qoyghan halyqaralyq Erejeler bar. Osylargha sýienip, sottassaq ta, ottasaq ta qazaqtyng qazynasyn da, kegin de qaytaratyn bolamyz. Eldegi strategiyalyq nysandardyng 100 payyzdyq aksiyasy birinshi kezekte memleketke ótip, ekinshi kezekte onyng 20 payyzyn halqymyzgha tegin ýlestiremiz. Sóitip, «Halyqtyq kapitalizmnin» órkendeuine jol ashamyz. Búl - әdilettilikti ornyqtyru bolady. Qazaq últy óz eli men jerining qojasy ekendigin sezinbey, jan-tәnimen otanshyl bola almaydy, yaki, memleket te tiyisti dәrejede órkendey almaydy.

Qazir Qazaqstandaghy 100-shaqty otbasy ghana kýlli qazaq elining baylyghy men qazynasyna naqty iyelik etip, baquattylyqqa bógip otyr. Al, auyldaghy kempir-shal men emizuli balasy bar analar qara nan men shaygha qarap qaldy. Osy әdilettilik pe?!.

- Qajeke, bizdinshe, qabyrghaly qazaqqa auaday qajet úiymdarynyzdyng bolashaghy jarqyn siyaqty. Songhy saualym: kýresti qanday ózekti mәseleden bastaysyzdar?

- Qazaqtyng ózegine týsip, ishtegi kórtyshqanday kemirgen kәzzap - sybaylas jemqorlyq. Qanshama lauazymdy adamdardy týrmede toghytsaq ta, búl bәlening tamyryna balta shabu qiyamet bolyp túr.

Endi osynau orasan syrqattyng bastauy qayda ekenin bilesiz be? Ol -1500 gradustyq ystyqtyqpen janyp túrghan rushyldyq pen jershildikte. Sol shyrmauyqtay «barmaq basty, kóz qystylyqtyn» aqyry - Europanyng eng qymbat elderi men Arab әmirlikterining jangha jayly tenizderindegi zәulim saraylar...

Qazirgi Qazaqstan - últtyq mýddeden aiyrylghan, aimaqtyq akimat bolyp qaldy. Rushyldyq pen jershildikting «ónimi» sybaylas jemqorlyq -sheteldik bayshykesh-saudagerlerding qazaqty qúl qylyp júmsauyna әkelip otyr.

Biylik últ taghdyryn oilaytyn azamattardyng qolyna tiygende ghana eldin  jaghdayy jaqsarady. Qazaq elining úrlanghan qazynasy halqyna qaytarylugha tiyis. Qazaqstanda әdildik ornap, býkil baylyq halyq iygiligine júmsalsa, әrbir qazaq bay-quatty  bolady.

Elimizde adaldyq pen adamdyq, shyndyq pen turalyq, әdilettilik pen meyirim saltanat qúruy kerek. Últjandylar úlyqtalghanda ghana jemqorlardyng joly kesiledi, shatalardyng qúiryghy oiylady, saghy synady, últtyng ensesi kóterilip, baghy janady.

«Biz - Qazaq últy» degen sóz - ata zanymyzgha qayta jazylyp, onyng eng manyzdy úghymyna ainalghanda ghana Qazaq elining ertenine sergek senimmen, ýkili ýmitpen qaraytyn bolamyz. Biz qazaqty maqtamauymyz kerek, biz qazaqpen maqtanuymyz kerek!

Qajymúqan Ghabdolla, «Qazaq eli» halyqtyq qozghalysynyng úiymdastyru tobynyng jetekshisi:

Súhbattashan: Baqytbek Qúsman,

Almaty - Oral - Aqtóbe - Astana