Tәuelsizdik alghan jyldardan beri elimizding tarihiy-mәdeny ómirinde eleuli ózgerister boldy. Óshkenimizdi jandyryp, joghalghanymyz tabylghan tәuelsizdik kezeninde birqatar tarihy oqighalar da oryn aldy. Sonyng biri 2015 jyly Elbasynyng sheshimimen Qazaq  handyghynyng 550 jyldyghyn atap ótui edi.

Eng bastysy, últtyq sana janghyrghan tústaghy osynau aituly tarihy sharany  ótkizuding manyzdylyghy óte zor boldy.Sebebi Qazaq  handyghynyng 550 jyldyghyn ótkizu elimizding tarihyndaghy, últymyzdyn, halqymyzdyng taghdyryndaghy alatyn orny erekshe. Óskeleng úrpaqqa onyng mazmúny men mәnin týsindiru mereke ayasynda ótkiziletin sharalardyng eng manyzdysy bolmaq.

Elbasy N.Á.Nazarbaev aityp ótkendey «Bizding tarihymyz - ol birlik pen tútastyqtyng tarihy».Sondyqtan osy ruhpen tәrbiyelener jas úrpaq jasampazdyq jәne memleketti nyghaytudyng kóp ghasyrlyq tәjiriybesinen últ tarihyna degen maqtanysh sezimi men airyqsha qúrmetpen qaraytyny sózsiz.Ghasyrlar qoynauynan jetken halqymyzdyng úly mәdeniyeti men dәstýrin saqtay otyryp, Qazaqstannyng ruhaniyórkendeuining negizin qalaugha úmtylatyn da býgingi úrpaq bolmaq.

Eger terenge kóz jýgirter bolsaq, Tonykók abyz tasqa qashap, Asanqayghy armandap, Jelmayamen izdegen, handar men biyler, súltandar men batyrlar negizdep,  keshegi Alash qayratkerleri  ósiyet etken, býgingi qazaq Elbasynyng bastamasymen jýzege asyrugha sert berip, bel bughan «Mәngilik El» múratyn jas úrpaqqa nasihattau arqyly últtyq tarihymyzdy dәripteuding jana kelbetin tolyqtyryp, mazmúnyn keneyte týsemiz. «Mәngilik El» jolynda qasyq qany qalghansha shayqasyp, sayyn dala tósinde qalyptasqan atamekenning әrbir synyq sýiem jerin keudesimen qorghaghan qaharman handarymyz - Qasym han, Haqnazar, Tәuekel, Esim han, Áz-Tәuke, Abylay han men Kenesarynyn, qol bastaghan sardarlar men batyr babalarymyz Qabanbay, Bógenbay, Batyr bayannyng erlik isterin jәne elding birligin danalyghymen úiytyp ústaghan biy-sheshenderimiz Búqar jyrau, Nysanbay jyrau, Tóle bi, Qazybek bi, Áyteke biylerding otansýigishtigin ýzbey nasihattau da tarih taghylymy arqyly jastardy tәrbiyeleu qúraly.

Qazaq handyghynyng 550 jyldyq tarihyn dәripteude sóz basyn últ ghylymy men mәdeniyetining qalyptasuyna sheksiz ýles qosqan sol dәuirding kýәgerindey bolghan ghalym,halqymyzdyng túnghysh tarihshysy - Múhammed Haydar Dulatidan jәne onyng «Tariyh-y Rashidi» enbeginen bastaymyz.

XVI ghasyrdaghy Ortalyq Aziyanyng ataqty tarihshysy, әdebiyetshisi jәne kórnekti memleket qayratkeri retinde tanymal bolghan Myrza Múhamed Haydar Dulatidyng (1499-1551 jj.) ómiri men shygharmashylyghy osy qazaq handyghynyng qalyptasuy men damuyna arnalghan. Eng basty shygharmasy «Tariyh-y Rashidi» qazaq tarihy men әdebiyetin, mәdeniyetin, dala filosofiyasyn, dinin ótken týrkilik dәuirding islamdyq kezenimen sabaqtastyra zertteuimen asa qúndy tarihy derek retinde qarastyrylady. Kitaptyng ózi eki ýlken dәpterden túrady da, birinshisi – 70 taraudan, ekinshisi – 117 taraudy qamtidy. M.H. Dulatidyng aituy boyynsha birinshi dәpterding 17 tarauy tolyghymen «Zafarname» kitabynan alynsa, ekinshi kitaptyng 41-tarauy «Tariyh-e Jahangoshay» kitabynan, al 99-shy tarauy osy «Zafarnameden» alynghan.

Qazaq handyghynyng qúrylu tarihyna qatysty eng manyzdy derekti beretin Myrza Múhammed Haydar Dulattyng «Tariyh- y Rashidi» shygharmasy XIV-XVI ghasyrlardyng basynda Qazaqstan aumaghy men kórshi aumaqtarda ómir sýrgen iri memleketterding biri Mogholstan tarihyna arnalghan. Búl enbek — Qazaq handyghynyng tarihyn zertteu ýshin de asa manyzdy bastapqy derekteme. Onda toqsan jyl ishindegi qazaq handarynyng tarihy qysqa, dәiekti týrde bayandalghandyqtan barlyq tarihshy osy enbekti basshylyqqa alady jәne Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn atap ótu de osy әigili shygharma negizinde alynghandyghy tarihy aqiqat.

Olay deytinimiz, 550 jyldyghy toylanyp jatqan Qazaq handyghy - bizding tútas ta tereng tarihymyzdyng bir ghana kezeni, dәuiri ekendigin eskeruimiz kerek. Úlan ghayyr qazaqtyng sayyndalasynda mem­lekettilikting negizi payda bolyp, bastau alghanyna 3 myng jylday uaqyt aralyghyn qamtidy. Osyghan qaramastan, memlekettigimizdi Qazaq handyghynan bastauymyzdyng syry nede degen saual tuyndary anyq. Iya, shyndyghynda, Qazaq handyghyna deyin bizding aumaghymyzda, yaghny qazaq jerinde әrtýrli damu satysyn bastan ótkizgen 20 memlekettik qúrylym men  sayasy  jýieler  boldy. Olardyng qay-qaysysy da sol memleketti qalyptastyrghan taypalardyng atauymen ataldy. Mysalgha, Ghún memleketi, Qanly memleketi, Oghyz memleketi, Týrik qaghanaty, Týrgesh, Qiy­maq, Ýisin, t.b. Jogharyda aitqanymyzday, búlardyng әrqaysysy da Qazaqstandaghy memlekettilik tarihy­nyng kezendik kórinisi, tarihy kezenderi ghana.

Sondyqtanda Qazaq handyghynyng basty ereksheligi – «qa­zaq» degen taypanyng emes, Qazaq hal­qynyng memleketi boluynda.  Osy attas handyq qúramyna kirgen barlyq taypa­lar memleketi. Túnghysh Preziydent N.Á. Nazarbaev «Ghasyrlar toghysynda» degen enbeginde «Qazaq handyghy  býkil Ortalyq Aziyadaghy eng alghashqy qúrylghan  últtyq sipattaghy memleket»,- dep anyq kórsetken.

Sonday-aq osydan dәl 550 jyl búryn Jәnibek pen Kerey qúrghan Qazaq handyghy alghash ret óz atauynda halyq etnoniymi retinde de bekitildi. Osynday syndarly shaqta Qazaq halqynyng týrli memlekettik birlestikterge bytyrap, sayasy ydyrap ketuinen saqtap qalu nemese joyluyna jol bermey, jalpy memlekettikke jәne ghasyrdan ghasyrgha sozylghanqalyptasu jyldarynda qalyptasqan, tarihy negizi qalanghan  Shyghys Deshti Qypshaq, Jetisu jәne Týrkistan aumaghyn mekendegen etnikalyq toptardyn
etnikalyq-sayasi, sharuashylyq-mәdeny damuy arqyly biriguine әkelgendigin kóremiz. Óz tarihy sahnagha shyghu kezenine say qazaq jerindegi halyqtyng mentaliytetin, bolmysyn, dýniyetanymyn kóshpeli ómir qalyptastyrdy. Sondyqtan Qazaq halqynyng qalyp­tasuynyng birneshe satysy men kezenderi bar. Songhy kezeng XIV-XV ghasyrlar qamtityda, búl kezende etnikalyq ýrdis pen sayasy ýrdister bir-birine barynsha yqpal jasap, dәstýrli dalalyqqazaq qoghamy joghary satysy -  Qazaq handyghy qúryldy. Sóitip, qazaq halqynyng  óz aumaghy, kóshpeli salt-dәstýrge negizdelgen ekonomikasy, tili, dini, mәdeniyeti men ruhany ómiri órkeniyet kóshine ilesip damyp otyrdy. Sondyqtan, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy – Qazaq memleketin úlyqtaytyn Úly mereke.  Memleketshil baghyttaghy iydeyalardy nasihattap, jastardy patriottyq tәrbiyege baulu barysynda ózindik mazmúngha ie bolatyn aituly data.

Tarih kóshine terennen boylar bolsaq, Ábilhayyr handyghy men Mogholstannyng әlsireui jәne ydyrauy jaghdayynda atalghan ken-baytaq
aymaqtyng rulary men taypalarynyng eng yqpaldy kósemderi sayasy tәuelsizdikke úmtyldy.Al olardyng ghasyrlardan ýzbey jalghasyp kele jatqan azattyq pen tәuelsizdik jolyndaghy jarqyn isteri men erligi, túlghalyq belgisi jyldar ótken sayyn jarqyray týsude. Mysalgha, Qazaq handyghynyng negizin qalaghan Kerey men Jәnibek, Aqnazar men Qasym,Esim men Tәuekel, Áz-Tәuke men Abylay handarmenesimderi qatar jýretin, Tóle, Qazybek, Áytekedey úly biylerding qaytalanbas dara túlghalary men artynda qaldyrghan qalyng qazaq júrty men әlemdik ruhany qúndylyqtar tórinen oryn alatyn múrasyn zerdeleu ýlken mindet. Sol dәuirding óshpes deregindey bolyp, zamana asulary men synynan ótken «Esim hannyng eski joly», «Qasym hannyng kasqa joly», Áz-Tәukening «Jeti jarghysy», «Abylaydyng aq joly» degen atpen jetkenDalalyq zandyq erejeler Qazaq handyghy men memlekettiligin dәiektey týsetin tarihy qújattar.

Býgingi tәuelsizdik ýshin ata-babalarymyz ghasyrlargha sozylghan azattyq jolyndaghy  shayqastarda birde jenisdi, birde jenilis tapty. Tek ýzdiksiz azattyq kýresining nәtiyjesinde Elbasy N.Á. Nazarbaev kóterip otyrghan «Mәngilik El» iydeyasynyng ózegine ainalyp otyrghandyghy mәlim.

Osynau babalar amanatynday bolghan «Mәngilik El» iydeyasytәuelsiz elimizding Túnghysh Preziydenti – Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng әlemdik jahandanu kóshine engen kemeldengen qazaqstandyq memlekettilik qúrudaghy sinirgen enbegining tarihimazmúny da erekshe. Zamanauy Qazaqstan «Mәngilik El» iydeyasyna birikken kóp últtyng ókilderining ortaq Otany.Sonau Qazaq handyghy qúrylghan sәtten bastap-aq qazaq halqynebir jaugershilik zamandy keship, «Alqakól súlamadan» ótip, «Elim-aylaghan» nebir zar zamandy da, asharshylyq pen jappay újymdastyru, Alash ziyalylaryn alastatqan alasapyran kezendi de, sayasy qúghyn-sýrgin men atom synaqtarynyng alapattary sekildi bar qiynshylyqtardan sýrinbey ótip, әlemdik últtyq qauymdastyqta oiyp túryp layyqty oryn aldy. Búnday biyiktikke kóterilu qazaq halqy ýshin ýlken maqtanysh ekenin eskersek, bәzdәng qlttyq tarihy týzu, tamyry tereng ekenin úghynamyz.

Degenmende, HH ghasyr basyndaghy alasapyran kezderi últ maqtanyshy, Alash arysy Mirjaqyp Dulatov: «Keleshek kýnning qanday bolashaghyn biluge tarih anyq qúral bolady. Ózining tarihyn joghaltqan júrt, ózining tarihyn úmytqan el qayda jýrip, qayda túrghandyghyn, ne istep, ne qoyghandyghyn bilmeydi, keleshekte basyna qanday kýn tuatynyna kózi jetpeydi. Bir halyq ózining tarihyn bilmese, bir el ózining tarihyn joghaltsa, onyng artynsha ózi de joghalugha ynghayly bolyp túrady», – depózining «Týrik balasy» atty jazbasynda jazdy.

Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn atap ótu barysynda úly túlghalarymyzdy, beybit ómir men tynyshtyqty úlyqtau sharalary da keninen jýrgizilude. Býgingi jas úrpaq ómir sýrip otyrghan beybit zaman babalarymyzdyng ghasyrlyq armany bolghany ayan. Ol turaly qazaq әdebiyeti ghylymynyng kórnekti ókili Beysembay Kenjebaev 1940 jyly jazghan tarihy ocherkinde: «Abylaygha deyin bolsyn, Abylaydyng túsynda bolsyn qazaq halqynyng arman etkeni: 1) óz aldyna erikti el bolyp, ózin ózi mengeru, 2) ata qonysyna jayghasyp, beybit enbek etip, sharuashylyq shalqytu, 3) bir auyzdy, yntymaqty bolyp, otanyn, eldigin qorghau», - degen edi. Elbasy úsynghan úly iydeyalardyng mәngilikke úshtasauyna osy ýsh qaghida tәuelsizdigimizdi alyp, bodandyqtan qútylghannan keyingi jerde saltanat qúryp kele jatqandyghy arqau bolyp otyr.

Tәuelsizdik - qazaq halqynyng jarqyn keleshegi ýshin, Otany ýshin otqa týsip, eli men jeri, halqy ýshin qasyq qanyn qighan ata-babalarymyzdyng bizge qaldyrghan bagha jetpes múrasy, al ony saqtap qalu da ata-baba amanaty! Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy taghylymy mol, bereri zor, tanymy mol tarihy kezenge kózjýgirtu ghana emes, óskeleng úrpaqtyng boyyna otansýigishtik, eljandylyq qasiyetterdi úyalatu, ótkennen taghylym alu bolyp tabylady. Qoghamnyng negizin qúrap otyrghan jas buyn últ tarihyna tereng boylay otyryp, Tәuelsizdikting shynayy qadir-qasiyetin úghynady. Úly Dala taghylymdaryn nasihattap, «Mәngilik El» iydeyasyn jýzege asyruda naqty da senimdi qadam bolmaq.

Abai.kz