«Biznesting jol kartasy- 2020» QR Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng 2020 jylgha deyingi strategiyalyq damu josparyn jýzege asyru maqsatynda әzirlengen. Baghdarlamanyng maqsaty – ekonomikanyng shiykizattyq emes sektorlaryndaghy ónirlik kәsipkerlikting túraqty jәne tengerimdi ósuin qamtamasyz etu, sonymen qatar bar júmys oryndaryn saqtau jәne túraqty júmys isteytin jana júmys oryndaryn qúru.

«Biznesting jol kartasy- 2020» baghdarlamasyna qatysushylar ýshin – agro-ónerkәsip kesheni, ken óndiru ónerkәsibi salasyndaghy tehnikalyq qyzmetter, jenil ónerkәsip jәne jihaz shygharu, qúrylys materialdary men metall emes ózge miyneraldy ónimder óndiru, metallurgiya, metall óndeu, mashina jasau, turizm taghy basqa da ekonomikanyng basym sektorlary tandalghan.

Baghdarlamany eki kezenmen jýzege asyru kózdelgen:

1-kezen – 2010-2014 jyldar aralyghynda. Yaghni, 2010 jyl baghdarlama mindettemelerining sheshilui: jana biznes-bastamalardy qoldau, kәsipkerlik sektordy sauyqtyru, shet elge tauar shygharushylardy qoldau siyaqty ýsh baghyt boyynsha iske asyrylatyn pilotty jyl bolyp tabylady. 2011-2014 jj.mindettemelerding sheshilui jana baghdarlamalardy qoldau, shetelge tauar shygharushylardy qoldau siyaqty eki baghyt boyynsha iske asyrylatyn bolady.

2-kezen – 2015-2020 jyldar aralyghyndaghy jana baghdarlamalardy qoldau, shetelge tauar shygharushylardy qoldau siyaqty eki baghyt boyynsha iske asyrylatyn bolady.

«Biznesting jol kartasy 2020» baghdarlamasynda kredit qarajatynyng songhy tútynushysy qarjylandyrylghan syiaqy mólsherlemesi boyynsha shekteu kózdelgen (14%-dan aspaydy). Atalghan baghdarlamada berilgen kreditter boyynsha syiaqy mólsherlemesi aitarlyqtay tómendedi. 2010 - 2013 jyldar aralyghynda óndeushi ónerkәsipke berilgen kreditter boyynsha ortasha ólshengen mólsherleme jyldyq 12%-dan 9,4%-gha deyin, kólik sektoryna - jyldyq 12,5%-dan 10,2%-gha deyin, baylanys sektoryna - jyldyq 11,9%-dan 7,7%-gha deyin tómendedi.

Kredit berudi merzimderge bóletin bolsaq, jiyntyq qorjyndaghy qysqa merzimdi kreditterding ýlesi 2010 - 2013 jyldary 29 - 33% aralyghynda qúbylyp túrdy (2013 jyly - 29%). Kredit beru obektileri boyynsha bóletin bolsaq, negizgi ýlesi ainalym qarajatyn tolyqtyrugha tiyesili boldy (69%), al investisiyalyq maqsattargha 7%-y ghana tiyesili boldy. Úzaq merzimdi kreditter qorjynynyng qúrylymynda ainalym qarajatyn tolyqtyru 15%-dy, al investisiyalyq maqsattargha berilgen kreditter 26%-dy qúrady.

Investisiyalyq maqsattargha berilgen qysqa merzimdi kreditterding mólsheri ozynqy qarqynmen ósip, ózge faktorlarmen qatar negizgi kapitalgha qúiylatyn investisiyalardyng ósuine yqpalyn tiygizdi, 2010 - 2013 jyldar aralyghyndaghy kezende olardyng jyl sayynghy kórsetkishi 32%-gha jylyna 6 mlrd. tengege deyin ósti.

Jyl sayynghy ekonomikanyng basym sektorlarynyng negizgi kapitalyna qúiylatyn investisiyalardyng kólemi 56%-gha 1 740 mlrd. tengeden 2 713 mlrd. tengege deyin úlghaydy. Ekinshi jaghynan, engizilgen negizgi qúraldardyng kólemi әrtýrli baghyttaghy sipatta boldy, ol paydalanugha berilgen negizgi qúraldardyng kólemi әrtýrli baghyttaghy sipatta boldy, investisiyalyq maqsattargha tartylghan qarajattyng júmys istep túrghan negizgi qúraldardy rekonstruksiyalaugha nemese qoldanystaghy kreditterdi qayta qarjylandyrugha júmsaluymen de týsindiriledi. 2013 jyly ekonomikanyng basym sektorlarynda 1 229 mlrd. tengege negizgi qúraldar engizildi.

2010 - 2013 jyldary ekonomikanyng basym sektorlarynda tauarlar men kórsetiletin qyzmetterding shygharylymy óskeni bayqaldy (auyl sharuashylyghyn qospaghanda), biraq ósu qarqyny bәsendedi. 2013 jyly búl kórsetkishting naqty ósui 5,1%-dy qúrady. Tútastay alghanda, ekonomikanyng basym sektorlarynda tauarlar men kórsetiletin qyzmetter shygharylymynyng ósui 2013 jyly shamaly bolsa da artta qaldy.

Qalyptasyp otyrghan aghymdaghy jaghdaydy eskere otyryp, memleket investisiyalar ýshin barlyq jaghdaylar men mýmkindikterdi jasap otyrghanyn, alayda ainalym qarajatyn tolyqtyrudy qalaytyn shaghyn jәne orta kәsipkerlik subektilerin qoldau bolmay otyrghanyn kóruge bolady. Kredit beru qúrylymy jónindegi derekterdi negizge ala otyryp, Baghdarlama qúraldaryn osy baghytta keneytu shaghyn jәne orta kәsipkerlik subektilerin qoldau dengeyin aitarlyqtay jogharylatyp, sol arqyly eldegi shaghyn jәne orta kәsipkerlik subektilerin anaghúrlym ósuine alghyshart jasaydy dep aitugha bolady.

Býginde búl baghdarlama boyynsha kәsibin dóngeletip otyrghandar azamattardyng ekinshi dengeyli bankterdegi nesiyelerin óteuge subsidiya bólinedi. Sonday aq tiyisti kepili joq kәsipkerler ýkimetting qoldauyna jýgine alady. Songhy baghyt boyynsha jalpy qúny 12 milliard tengege týrli joba jýzege asyrylghan. Búl baghdarlama ayasynda ekonomikanyng basym baghytyn ústanghan shaharlardaghy kәsipkerler 2,5 milliard tengege deyin nesie alugha mýmkindik bar. Yaghny biylik tarapynan qoldaugha ie bolady. Subsidiyalanatyn syiaqy mólsheri 40 prosent. Al, auyldardaghy kәsipkerlerding nesie mejesi 750 million tenge. Biraq nesiyeni subsidiyalau mólsheri syiaqy prosentining teng jarymyn qúraydy.

Jalpy, «Biznesting jol kartasy-2020» baghdarlamasy bastalghaly әr ónir kәsipkerlerine ýlken qoldau kórsetilip keledi.

Mәselen, osy baghdarlama bastalghaly beri Almaty oblysynyng kәsipkerlerine memleket tarapynan 30 milliardtan astam tenge kóleminde qoldau kórsetilgen.

Nәtiyjesinde aimaqta 7 myng 800 adamgha júmys orny ashyldy. Mәselen, Panfilov audanynda byltyr kәsipkerlikke 300 million tenge nesie berilse, osy jyly 170 million tengening zaymdaryna qújattar rәsimdelgen.

Sonday-aq, Batys Qazaqstan oblysyndaghy Terekti audanynda  da kәsipkerlikti damytu jobalary qarqyndy jýrip keledi. Múnda jyl basynan 24 milliard tengening ónimi óndirilgen. Kәsipkerlikti qoldaugha baghyttalghan memlekettik baghdarlamalardyng jemisti jýzege asuy arqasynda biznes -nysandardyng sany 7 payyzgha ósken.

Al, Aqtóbede týrli jana óndiris oryndary ashylyp, qyzmet kórsetu salasy kenidi. «Biznesting jol kartasy» baghdarlamasy jýzege asqan uaqyt aralyghynda ónirde 900-ge juyq kәsipkerge subsidiya tólenip, jalpy somasy 100 mlrd tengege juyqtaghan.

Songhy 8 jylda bir ghana «Damu» qorynyng kepildigimen aimaqtyng 368 kәsipkeri 10 milliard 700 mln tenge kóleminde nesie alghan. Sol arqyly ashylghan jana kәsiporyndardyng qazir júmysy qarqyndy.

Ertis ónirinde de «Biznesting jol kartasy» baghdarlamasy iske qosylghaly beri 500-den astam joba jýzege asyryldy. Búl maqsatqa 58 mlrd tenge bólingen. Memlekettik qoldaudyng sharapatyn kórgen kәsipkerler qoghamdyq tamaqtanu, súlulyq salondary, tigin sehteri siyaqty jana nysandar ashqan. Bir sózben aitqanda, túrghyndargha qyzmet kórsetu salasy órken jaydy.

Baghdarlama bastalghan 8 jyldyng ishinde Qyzylorda oblysyna 15 milliard tenge qarjy bólinse, onyng 5 jarym milliardy osynday jobalargha jol ashugha baghyttalghan. Tek biyldyng ózinde «Biznesting jol kartasy» ayasynda 108 joba qoldau tauyp, 800 júmys orny ashylyp otyr. Mamandardyng endigi jospary – auyl sharuashylyghy ónimderin óndeu kәsiporyndaryn qúrugha basymdyq berilmek.

Sonday-aq, Jambyl oblysynda «Biznesting jol kartasy-2020» baghdarlamasy ayasynda songhy 8 jylda jalpy qúny 97 milliard tengening 1 myng 306 jobasy jýzege asyrylghan.

Býginde Últtyq ekonomika ministri Timur Sýleymenov «Biznesting jol kartasy 2020» baghdarlamasyn jýzege asyru ýshin qorda 69 mlrd tenge bar ekendigin aitty. Qarjyny 2019-2021 jyldar aralyghynda tiyimdi júmsau boyynsha mәjiliste naqty qújattar әzirlenip jatqan kórinedi.

Abai.kz