Senat jәne Mәjilis deputattary Aqjayyq audany túrghyndarymen kezdesti
ORAL. 5 mamyr. QazAqparat /Eljan Eraly/ - Aqjayyq audany ortalyghynda senatorlar Rashit Ahmetov, Erbolat Múqaev jәne Mәjilis deputaty Shavhat Ótemisov túrghyndarmen kezdesti.
Kezdesudi audan әkimi Abay Imanghaliyev ashyp, jýrgizdi.
R.Ahmetovting atap ótkenindey, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng su tasqyny bolghan Batys Qazaqstan oblysynda qalyptasqan jaghdaygha qanyghyp, qyspaqta qalghan halyq túrmysynyng onaluyn qaperde údayy ústau qajettigin aitqany mәlim. Birinshi kezekte qajet qarjy bólinip, alghashqy sharalargha júmsaluda. Oblys ortalyghy men jekelegen audandarda su tasqyny zardaptarynyng shyghyny naqty anyqtalu ýstinde.
Tasqyn basyp, su qorshauynda qalghan eldi mekender halqyna jan-jaqty kómek kórsetilude, isher tagham, jatar oryn berilgeni de belgili.
Kóktemgi su tasqynynyng zardaptaryn jonggha baylanysty kóptegen qam-qareket әngimelegen song deputattar júrttyng aluan súraghyna jauap berdi. Osy didarlasudan keyin Shavhat Ótemisov audannyng birneshe auylynda túrghyndarmen kezdesip, túrghyndar saualyna jauap berdi. Keybir súraq-jauap myna baghytta órbidi.
Aqjayyq audany ardagerler kenesining tóraghasy Ghilaj Lúqpanov: -«Egemen Qazaqstan» gazetinde shyqqan «Kentting túsynan kópir kerek» atty maqalada bayandalghan jaghdaygha baylanysty túrghyndar bir sheshim kýtedi. Óitkeni ol kópten aitylyp kele jatqan kókeykesti mәsele. Búl qalay bolar eken?
ORAL. 5 mamyr. QazAqparat /Eljan Eraly/ - Aqjayyq audany ortalyghynda senatorlar Rashit Ahmetov, Erbolat Múqaev jәne Mәjilis deputaty Shavhat Ótemisov túrghyndarmen kezdesti.
Kezdesudi audan әkimi Abay Imanghaliyev ashyp, jýrgizdi.
R.Ahmetovting atap ótkenindey, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng su tasqyny bolghan Batys Qazaqstan oblysynda qalyptasqan jaghdaygha qanyghyp, qyspaqta qalghan halyq túrmysynyng onaluyn qaperde údayy ústau qajettigin aitqany mәlim. Birinshi kezekte qajet qarjy bólinip, alghashqy sharalargha júmsaluda. Oblys ortalyghy men jekelegen audandarda su tasqyny zardaptarynyng shyghyny naqty anyqtalu ýstinde.
Tasqyn basyp, su qorshauynda qalghan eldi mekender halqyna jan-jaqty kómek kórsetilude, isher tagham, jatar oryn berilgeni de belgili.
Kóktemgi su tasqynynyng zardaptaryn jonggha baylanysty kóptegen qam-qareket әngimelegen song deputattar júrttyng aluan súraghyna jauap berdi. Osy didarlasudan keyin Shavhat Ótemisov audannyng birneshe auylynda túrghyndarmen kezdesip, túrghyndar saualyna jauap berdi. Keybir súraq-jauap myna baghytta órbidi.
Aqjayyq audany ardagerler kenesining tóraghasy Ghilaj Lúqpanov: -«Egemen Qazaqstan» gazetinde shyqqan «Kentting túsynan kópir kerek» atty maqalada bayandalghan jaghdaygha baylanysty túrghyndar bir sheshim kýtedi. Óitkeni ol kópten aitylyp kele jatqan kókeykesti mәsele. Búl qalay bolar eken?
Sh.Ótemisov: -IYә, búl manyzdy mәselening kóterilgenine kóp boldy. Oblys әkimi B.Izmúqanbetovting de jigerli qoldauyn kórip jýrmiz. Qarjy daghdarysy kiylikti, endi, mine, su tasqyny. El halqynyng súrauy óte dúrys. Kópir salu kóp qarjyny qajet etedi. Áli de qajettilikti dәleldep, shyghar qarjynyng shamasyn anyqtay týsu kerek.
Chapaev auyldyq okrugi әkimi Zeynolla Núrmúhambetov: -Túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghy (TKSh) - el ekonomikasynyng iri salalarynyng biri. Bizde kóp qabatty jәne eki qabatty túrghyn ýiler bar. Osy ýilerding auyz su, kәriz jýieler, jaryq jәne jylu jaghdaylaryna jóndeu jýrgizu mәselesi óz sheshimin taba almay otyr.
Sh.Ótemisov: -Óte oryndy mәsele. Búdan kóp búryn pәter iyeleri kooperatiyvi (PIYK) qúrylghan bolatyn. Olardyng bәri birdey óz júmystaryn tiyanaqty atqarghan joq. Sonyng kesirinen túrghyn ýiler qarausyz qaldy. Ýkimet jaqynda «Túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyqty janghyrtu» baghdarlamasyn qabyldady. Baghdarlamada TKSh-ning bir-birimen tyghyz baylanysty eki baghyty kórsetilgen. Atap aitqanda, birinshi baghyt «Jol kartasy» boyynsha jylumen, elektrmen jәne gazben jabdyqtau jýielerin janghyrtu, ekinshi baghyt boyynsha kóppәterli túrghyn ýilerdi jóndeu jayy. Biylghy Joldauda «Kýrdeli jóndeudi qajet etetin nysandardyng ýlesi 32 payyzdan 2015 jylgha qaray 22 payyzgha tómendeui tiyis» dep kórsetilgen bolatyn, osy baghytta júmys óristeui tiyis.
«Jayyqtehserviys» MKK diyrektory Múrat Boqaev: -Auyldyq okrugterding keybirine memleket sudy paydalanugha subsidiya berdi. Sonyng arqasynda 1000 litr su bar bolghany 40 tenge bolyp otyr. Chapaevta jaz kezinde bir tәulikte 320-350 tonna deyin su paydalanylady. Qansha elektr quaty ketip jatyr? Ár túrghyn kýnine 40 litr sudan artyq paydalanbauy zandastyrylmaghan. Ýiden mal, baqsha suarady, mashina juady. Obal-aq. Al, «Aqbúlaq» baghdarlamasy tek auyz su ýshin ghana...
Sh.Ótemisov: -Kórsetilgen qamqorlyqty dúrys týsinuge tiyistimiz. Shashpashylyqqa jol joq. Osy baghdarlama qabyldanarda sudyng júmsaluy anyqtalyp, bólinip kórsetilui kerek edi. Áli de kesh emes. Parlamentte búl mәselege әdeyi toqtalatyn bolamyz.
Kezdesuge kelgender mal ónimderin ótkizuding týitkildi jaylary, Kapustin Yar poligonyna baylanysty jenildikter, ýsh tildilik jәne memlekettik til, Almalygha kireberis joldyng jóndelui, bau-baqshagha nesie beru jayy, optikalyq baylanystyng tek sóilesuge ghana paydalanylyp otyrghanyna toqtalyp, óz pikirlerin bildirdi. Kezdesuge qatysqandar halyq qalaulylaryna búdan bylayghy júmystaryna tyng tabystar tiledi.