Óskemendegi ziyaly qauym ókilderi osynday úsynys aityp, Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi Danial Ahmetovke úsynys-hat jazdy. Hattyng mәtinin nazarlarynyzgha úsyna otyryp, qoldau bildirulerinizdi súraymyz!

Qúrmetti Danial Kenjetayúly!

Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng bastamasymen, tikeley múryndyq boluymen qolgha alynghan, býgingi kýni respublikamyzdyng týkpir-týkpirinde mýmkindiginshe jýzege asyrylyp jatqan «Ruhany janghyru», «Úly dalanyng jeti qyry» atty jobalargha Siz basqaryp otyrghan Shyghys Qazaqstan oblysynyng sýbeli ýles qosyp jatqanyna ýnemi marqayyp jýremiz. Ásirese, әlem tarihynda, onyng damu tegershigining ýnemi progrestik baghytqa bet búruynda, jalpy adamzat damuy evolusiyasynda eresen ýlken ról atqarghan Altay, ony meken etken týrkilerding ótkenine kәri Europa men múhittyng arghy betindegi Amerikanyng jiti nazar audaruy, tikeley Elbasy men Siz yqpal etip, jaghday jasaghan ghalym-zertteushilerding arqasy. Ónirimizden tabylghan Altyn adam, taghy da basqa qúndy jәdigerler – osy sózimizding aighaqty dәleli.

Áriyne, kez kelgen iri tarihy qúbylysty tughyzatyn da, ony jýzege asyratyn da – halyq. Naqtylap aitsaq, halyqtyng arasynan suyrylyp shyqqan asa talantty jeke túlgha. Al, adam faktoryn qalay qadirleu, ony madaqtau men marapattau, eli men júrtynyng abyroyyna abyroy, danqyna danq qosqan túlghalardy mәngilik este qaldyru mәselesinde, Siz erekshe qarymdylyq bayqatyp jýrsiz. Oghan halyqtyng kózi әldeqashan jetken. Mәselen, Elbasymyzdyng «Ruhany janghyru» jobasyna oray, seni mәngi búzylmay kelgen Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy әbden eskirgen, tozyghy jetken, ótken qoghamdyq formasiyalardyng qansyq múrasy syndy jer-su, qala-auyl, kóshe, mektep, t.b. ataulardyng songhy eki jyl ishinde asa shapshang janghyryp, ózderining búrynghy tarihy ataularymen qaytara tabysyp nemese el men júrttyng kókeyinde jýrgen esimderge ie bolyp jatqany, osylardyng ishindegi shýidelisi - Zyryannyng Altay ataluy, Sizding qayratkerlik túlghanyzdy asqaqtata týskeni ras. Ámanda tileulespiz!

Endigi úsynys-tilegimizding tizgini de Sizding qolynyzda. 2009 jyldyng qara kýzinde qazaq ónerining shynyna órmelep shyghyp, kýni bolugha qyzmet jasap jýrgen alashtyng asa daryndy jas rejisseri Rýstem Esdәuletov kenetten dýniyeden ozdy. Orda búzar otyz jasynda. Ol oblys ónerining qara shanyraghy - oblystyq drama teatrynyn, onda búryn-sondy bolmaghan qazaq truppasynyng ashylyp, órkendep damuyna eren enbek etken azamat edi. Aldymen oblysta búryn-sondy bolmaghan qazaq truppasyn ashyp, jýre-bara sol teatrdyng diyrektory qyzmetinde jýrip respublika sahnalarynda Shyghys Qazaqstannyng atyn, ónerpazdaryn aishyqtady. Respublikada últtyq túrghydan alghanda búryn aty men zaty beymaghúlym Shyghystyng abyroyy kóterildi. Tanymaldylyqqa ie boldy. Rýstem Orazbayúly onmen de shektelgen joq, shyghystyng teatryn halyqaralyq dengeyge shyghardy: oblystyq teatr artisteri óz shygharmashylyqtarynyng san qyrly ekendigin Resey, Qyrghyzstan, Europa sahnalarynda meylinshe dәleldedi. Ol – Tәuelsiz Qazaqstannyng mýldem jana formatty rejisserlerining kóshbasshysy boldy.

Rýstem Esdәuletov әri san qyrly rejisser, әri lirik aqyn, әri myqty dramaturg, әri ýlken pedagog bolatyn. Eng bastysy, ol – Adam edi. Úly Abaydyng «Adam bol!» degen basty qaghidasyn keudesinen shybynday jany pyr etip úshyp ketkenshe mýltiksiz oryndady. Óle-ólgenshe halqyna, ózining tuyp-ósken Shyghysyna jankeshtilikpen enbek etti. Songhy demi de teatr sahnasynda ýzildi.

Qúrmetti Danial Kenjetayúly!

«Jerding atyn el shygharady, elding atyn er shygharady» deydi kemenger halqymyz. Keshegi kýni osy tughan Shyghysy ýshin jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey, boyyndaghy Allasy syilaghan barlyq mýmkindikteri men arda qasiyetterin eline sadaqalaghan Rýstem Esduletovtay rejisserding dýniyeden ótkenine 2019 jyly on jyl tolady eken. Sol atauly jylgha jәne keshegi kýni Elbasy shegelep aitqan Jastar jylyna oraylastyryp oblystyq drama teatryna ózi ystyghyna kýiip, suyghyna tonghan, múqym sanaly ghúmyryn qazaqtyng óneri men teatryna baghyshtaghan Rýstem Esdәuletovtyng atyn bersek degen ótinishimiz bar. Oblys biyligi teatrgha osy azamattyng atyn beru arqyly «Ruhany janghyru» jobasynyng eki baby boyynsha múratqa jetedi: birinshiden – halyqtyng talap-tilegi ýderisinen shyghady; ekinshiden – jas úrpaqqa ózining shynayy patriottaryn qúrmetteudi ýiretedi! Eger de Óziniz tarapynyzdan búl úsynys qoldau tauyp jatsa, ónir halqynyng quanyshpen qoldaytynyna kepilmiz.

Izgi niyetpen:

Álibek Qantarbaev – jazushy, QR Jazushylar Odaghy ShQO filialynyng diyrektory;

Týsiphan Týsipbekov – qogham qayratkeri, «Qazaqstandyq mәdeniyet, sport, turizm jәne aqparat qyzmetkerleri salalyq kәsiptik odaghy» QB-ning ShQO filialynyng tóraghasy;

Janabay Áshimov – enbek ardageri, ShQ oblystyq Aqsaqaldar alqasynyng tóraghasy; 

Serik Qúsanbaev – aitysker aqyn, «Altay asu» qoghamdyq birlestigining atqarushy diyrektory, QR Mәdeniyet qayratkeri;

Abai.kz