Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4223 0 pikir 7 Mamyr, 2011 saghat 08:04

Bekjan Áshirbaev: «Tarihtyng betin jaba salu onay, qayta ashu qiyn»

Bekjan Tórebekúly Áshirbaev. 1974 jyly Ontýstik Qazaqstan oblysy, Maqtaaral audanynda ómirge kelgen. әl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq Uniyversiytetining jurnalistika fakulitetin bitirgen. Sol jyldan beri atalghan oqu ornynda agha oqytushy qyzmetin atqaryp keledi. «Qazaq uniyversiyteti» gazetinde Bas redaktor, «Azamat.kz» gazetinde orynbasar, «El men jer» gazetinde Bas redaktor, «Jas qazaq ýni» gazetinde orynbasar, «Qazaq әdebiyeti» gazetinde orynbasarlyq qyzmetter atqarghan. Qazir «Zan» gazetining Bas redaktory. Qazaqstan Jazushylar jәne Jurnalister odaghynyn, «Qazaq avtorlary qoghamynyn» mýshesi. «Daryn» Memlekettik Jastar syilyghynyng laureaty. «Qonyr әuen» jyr jinaghy jaryq kórgen.

Týr-túlghasyna qarap «naghyz qazaq osynday bolghan shyghar» degen oigha qalasyz. Sabyrly, salqam. Aybergenov atyndaghy saghynyshy bar. Maqataev atyndaghy múny bar. Qonyr kostumi bar. Sonymen kóp kórgendiki me, kóz aldymyzgha ýnemi solay keledi. Sózge saran, oigha bay. Kólik jýrgizgeni de qyzyq, intellektualdy qozghalys.

- Aqyn men oqytushylyq, aqyn men «Qazaq әdebiyeti»... Aqyn men «Zan»... Búl shygharmanyng aty - Bekjan Áshirbaevting qoghamdyq ómiri, al janry qanday?

Bekjan Tórebekúly Áshirbaev. 1974 jyly Ontýstik Qazaqstan oblysy, Maqtaaral audanynda ómirge kelgen. әl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq Uniyversiytetining jurnalistika fakulitetin bitirgen. Sol jyldan beri atalghan oqu ornynda agha oqytushy qyzmetin atqaryp keledi. «Qazaq uniyversiyteti» gazetinde Bas redaktor, «Azamat.kz» gazetinde orynbasar, «El men jer» gazetinde Bas redaktor, «Jas qazaq ýni» gazetinde orynbasar, «Qazaq әdebiyeti» gazetinde orynbasarlyq qyzmetter atqarghan. Qazir «Zan» gazetining Bas redaktory. Qazaqstan Jazushylar jәne Jurnalister odaghynyn, «Qazaq avtorlary qoghamynyn» mýshesi. «Daryn» Memlekettik Jastar syilyghynyng laureaty. «Qonyr әuen» jyr jinaghy jaryq kórgen.

Týr-túlghasyna qarap «naghyz qazaq osynday bolghan shyghar» degen oigha qalasyz. Sabyrly, salqam. Aybergenov atyndaghy saghynyshy bar. Maqataev atyndaghy múny bar. Qonyr kostumi bar. Sonymen kóp kórgendiki me, kóz aldymyzgha ýnemi solay keledi. Sózge saran, oigha bay. Kólik jýrgizgeni de qyzyq, intellektualdy qozghalys.

- Aqyn men oqytushylyq, aqyn men «Qazaq әdebiyeti»... Aqyn men «Zan»... Búl shygharmanyng aty - Bekjan Áshirbaevting qoghamdyq ómiri, al janry qanday?

- Qolymyzgha qalam ústaghan sonau balang sәtimizden QazMÚU-ding jurnalistika fakulitetin kózdeytinbiz. Soghan týssek, sol ortagha aralassaq dep. Kez kelgen әdebiyetshini orta tәrbiyeleydi. Alayda aqyndyqtyng arnayy mamandyghy joq, ony eshqanday bilim ordasy bere almaydy. Qalyptasuyna, tolysuyna, azamattyq jәne adamdyq kózqarastarynnyng beky týsuine septigin tiygizui mýmkin. Ózing jogharyda atap ótken dýniyeler - qyzmet baby. Aqyndyq sening mamandyghyna baylanysty emes shyghar. Osy әdebiyetting tónireginen izdesek, Oljas ta, Iran Ghayyp ta, Shynghys Aytmatov ta basqa mamandyq iyeleri. Sol túrghydan kelgende, aqyndyq jýre emes, tua bitetin qasiyet, minez boluy kerek. Oiyndy týsinip otyrmyn, әdebiyetting tónireginde jýrgen adamnyng «Zan» gazetine keluin menzep otyrsyng ghoy. Búl jerden salalyq jurnalistika degen shyghady. Qazirgi jurnalistikanyng teoriyasy men praktikasyn zerttep jýrgen kisilerding ortasynda da jurnalistikany arnayy mamandyq retinde oqytudyng kerek-kerek emestigi jóninde pikirtalastar bar. Jurnalistikany arnayy mamandyq retinde oqytu - germandyq jýie. Bizge Resey arqyly endi. Álemde múny basqa salalar mamandary arasynda arnayy kurs retinde ghana oqytu bar. Eki pikirding biri osyny aitsa, ekinshisi jurnalistke akademiyalyq, uniyversiytettik negizi bar bazalyq bilim kerek degendi algha tartuda. Qazirgi Qazaqstannyng jaghdayynda qarap otyrsam, kәsiby emes mamandardyn, yaghny estrada, sport júldyzdarynyng efirge shyghyp ketui sózding qadirin qashyrghanyn bayqau qiyn emes. Ózderi súhbat alyp otyrghan kisilerinen dengeyining kóp tómendigi qoyghan súraqtan ghana emes, sóileuinen de kórinip túrady. Jurnalistikany mamandyq retinde oqytudyng qajettiligine bir mysal aitayyn, kezinde biz «Azamat. kz.» atty gazet shygharyp túrdyq. Sonda bir praktikant jurnalisti Meruert Ótekeshova apayymyzdan súhbat alugha jiberdik. Bir saghattyng kóleminde praktikant kózi jasaurap qaytyp keldi. Ótekesheva ýiinen quyp shyqqan eken. Nege desek, múnyng apayymyzgha qoyghan súraghy mynaday: «Siz qanday kinogha týstiniz?». Qazaqtyng Qyz Jibegin bilmey baru degen sóz jurnalistik bilikting tómendigin kórsetedi. «Ayqap» jurnaly jәne «Qazaqstan» gazetining 100 jyldyghyna baylanysty ótken konferensiyada da búl mәsele kóterildi. Uniyversiytetterde gumanistik salalarda, әsirese, osy jurnalistikada әdebiyetke, tilge, baspasóz tarihyna qatysty dәrister qysqaryp ketti. Qazaq әdebiyetining tarihy jәne Baspasóz tarihy bir semestr ghana oqytylatyn boldy. Bar-joghy 30 saghat. Osynyng barlyghy qazirgi oqu baghdarlamasyn qayta qarau kerektigin kórsetedi. Ghylym jýiesine enip jatqan phd-ge qatysty da halyqtyng pikiri eki údaygha bólindi. Mәselen, siz әdebiyet, tariyh, baspasóz qayratkerleri tónireginde ghylymy júmys jazatyn boldynyz delik. Onyng sharty boyynsha, siz shetelden bir ghylymy jetekshi bekituiniz kerek bolady. Al ol sizding taqyrybynyzdyng kótergen jýgi men mәn-mazmúnyn týsine me? Biz jylt etken dýniyeni kóshirip ala qoiygha әues siyaqtymyz. Biraz ghalym aghalarymyzben pikirlestim, phd - ghylym emes, oqu jýiesining eng jogharghy satysy ghana. Tarihymyzdy, әdeby túlghalarymyzdy týgendeu oiymyzda bar bolsa, búl jýieni de qayta bir qarau kerek. Tәuelsizdik aldyq degenimizben, әli sheshimin tappaghan ótkir mәselelerimiz bar ghoy. «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jýrgen kezimizde Qabdesh Júmadilov aghamyzdyng bir materialyn bastyq. Qalamger aghamyzgha Týrkiyagha barghan kezdesuinde oqyrmandar mynaday súraq beripti: «Siz qanday taqyrypta jazasyz?». «Tarihy taqyrypta jazamyn» degen aghamyzdyng sózin ol oqyrmandar týsine almay: «Siz jazushy emessiz be? Nege tarihy taqyrypta jazasyz? Tarihty tarihshy jazuy kerek» degen eken . Yaghny Osman imperiyasynyng 800 jyldyq tarihynyng qatpar-qatparyn zerttep qoyghan elding oqyrmany qazaq jazushysynyng tarihy taqyrypta nege jazatynyn týsine almaghan. Al bizding әdebiyet búl taqyrypqa halyqtyng tarihy jadyn oyatu ýshin kelgen edi. Ádeby shygharmalar arqyly tarihy sanada silkinis tudyrudy maqsat tútty. Qadyr aghamyzdyng «Bizding tarih - búl ózi qalyng tariyh, oqulyghy júp-júqa biraqtaghy» degeni osynyng negizgi sebebin ashsa kerek. Memleket qúru prosesin bastan keshirip jatqan biz sekildi el ýshin әdebiyet, kino, suretshiler, muzykanttar shygharmashylyghy arqyly ózimizdegi olqylyqtyng ornyn toltyru qajettiligi bayqalady. Tәuelsizdik iydeyasyn, Tәuelsizdik úrpaghynyng bet-beynesin sol negizde qalyptastyru - býgingining taqyryby dep oilaymyn.

- Dúrys aityp otyrsyz. Bir ghana mysal, Bekmahanovtyng basyndaghy qara búlt qansha tarihshyny ýnsizdikke ýiretti. Soghan deyin de, keyin de tarihshylar aita almaghan shyndyqty, әdebiyetshiler kórkem shyndyq arqyly bere bastady ghoy. Biraq býgin tarihshylar bergi tarihty bylay qoyghanda, Qytay, Iran, Resey arhivterine kire alatyn mýmkindikte. Osy jaghynan kelgende, endi әdebiyetting óz isimen ainalysar uaqyty kelgen sekildi...

- Ózim osy baghytta jýrgendikten, onyng ýstine әdebiyetting bas gazetinde qyzmet atqarghandyqtan, maghan búl mәsele tanys. Qazirgi jas qalamgerlerding shygharmashylyghyn da qalt jibermey qarap otyramyn. Erkin sananyn, bostan oidyng lebi seziledi.Osy tústa eki fenomendi salystyryp kórelik: Abay men Jambyl. Jambyl fenomeni qalay qalyptasty? Mysaly, ol atamyzgha deyin qazaqta Odaq kólemine tanylghan Mayymbet degen jyrau bolghan eken. Orystyng ýlken qalamgerlerining audarmasymen býkil Odaqqa tarap otyrghan. Sosialistik qúrylys, sovet adamy turaly jyrlar. 1936 jyly Mәskeude Qazaq óneri men mәdeniyetining dekadasy bolar tústa biylik Mayymbet jyraudy izdegen. Eng qyzyghy, Mayymbet degen aqyn ómirde joq bolyp shyqty, bolmaghan da. Ómirde bar naqty adamdy tabu qajet bolghanda, Ábdilda Tәjibaev aghamyz ózining aqyndyghymen, improvizatorlyghymen tanylghan, dala jyrshysy Jambyl atamyzdy úsynghan. Onyng bedeldi toptan túrghan әdeby hatshylary da boldy. Nege sonda sovettik iydeologiya múnday qadamgha bardy. Demek, әdebiyetting iydeologiyanyng qúraly retinde paydalanu qajettigi tughan. Mayymbetti oilap tabu da, sol aqyn arqyly halyqty iydeologiyalyq túrghydan tәrbiyeleudi kózdegen. Búryn diplomdyq júmysym Jambyl Jabaev shygharmashylyghy bolghandyqtan, múraghattardaghy, últtyq kitaphanadaghy eski qújattardy kóteruge tura keldi. Sonda latyn әrpimen jazylghan ol kisining kóptegen ólenderin kórdim. Sondaghy týpnúsqa ólenderinde «Halyq jauy», «Ortamyzda súr jylandar jýr» degen tirkester kezdesedi. Keyingi tekstologiyalyq týzetuler múnyng bәrin «partiya», «Leniyn» degen úghymdarmen almastyrghan. Bizge shyn Jambyldy tanu ýshin onyng oghan deyingi aitystaryn, ólenderin zertteu kerek. Sovet mashinasy ózine kerek Jambyldy ashty, biraq bizding dala jyrauynyng dýniyetanymy men tabighaty basqasha edi. Sovet Jambyly emes, qazaq Jambylyn ashu kerek. Ádebiyet ózining kenestik missiyasyn tolyq atqardy dep bilemin. Sol sekildi, sol baghyttaghy aqyn-jazushylardyng shyn bolmysyn tanu ýshin әli kóptegen zertteu enbekteri kerek. Tarihtyng betin jaba salu onay, qayta ashu qiyn. Stalinning túsyndaghy bir qyzyq derekti taptym. Stalin ózining jeke búiryghymen aqyn-jazushylargha beriletin pәterlerding basqa pәterlerden 20 sharshy metrge deyin ýlken boluyn talap etken. Yaghny shygharmashylyqpen ainalysuyna tolyq mýmkindik jasaudy oilaghan. Ókinishke qaray, biz Tәuelsizdikten keyingi jyldarda sózding qadirin týsirip aldyq. Ózim әdebiyetke әuelde aitys arqyly keldim. 89 jyldary bir aghamyzdyng mereytoyyna baylanysty Respublikalyq aitys ótetin bolyp, bizding audannan men úsynyldym. Mektep oqushysymyn. Bir kýni mektep diyrektory shaqyryp alyp, aitysqa barudyng ýlken abyroy, ýlken mindet ekenin aita kele, bizding mektepting tarihy turaly, mektepten shyqqan túlghalar jóninde bir buma qújatty ústatty, biraz kýnnen keyin sovhoz diyrektory auyl tarihy, býgingi ómiri jayly dәu papkany berdi, ile-shala audannyng iydeologiya jónindegi hatshysy shaqyryp alyp, býkil audannyng tarihy men jetken jetistigi turaly kisi kótermes qalyng tomdy qolyma ústatty. Sonymnan bir eli qalmay kitaphanashysy bar ma, buhgalteri bar ma, maqtadan tapqan tabysyna deyin aityp jýrdi. Bәri jinalyp, aqynnyng tónireginde jýrgenine nazar audarynyz. Ádeby agentterim sekildi. Sonda, men kәdimgidey seskenip qaldym. Ádebiyetting jýgi... Múny aityp otyrghanym, sondaghy әdebiyettin, halyqtyng aldyna shyghudyn, sóz aitudyng sonshalyqty jauaptylyghy. Mening abyroyym - audannyng abyroyy bolghan eken. Biz osyny joghaltyp aldyq.

- Aytys arqyly keldim dep otyrsyz. Teledidardan «oktyabryattar ornyna aqpaqúlaqtar keldi ghoy, pionerler ornyna ziyankerler keldi ghoy, komsomoldar ornyna nansogharlar keldi ghoy» degeniniz esimizde qalypty. Aytystaghy sol bir tapqyrlyq, uytty sarkazm keyin jazba poeziyanyzda «...Aqyn taghdyry qiyn truk qoy, ýy jaghdayynda qaytalamandar» degen útqyr oilargha auysty. Aqyn retinde ishki ósuler men qalyptasu kezenderiniz jóninde aitsanyz.

- Aqyndyqtyng qúpiyasyn ashyp bergen ghylym joq. Shabyttyng ózining әli bir deni dúrys anyqtamasy berilmedi. Lermontov «Shabyt degen - auru adamnyng sandyraghy» deydi. Úly aqyn. 27 jyl ghana ómir sýrgen. Búghan ne deysiz? Filologiyalyq bilimmen de óleng teoriyasy men tehnikasyn mengeru arqyly aqyn bolugha bolady deytinder bar. Búl endi tylsymnyng sharuasy. Úghar bolsa, úghyp almay ma? Jalpy, aqynnyng ósui turaly aitqanda, Júmekenning «Temirqazyghyna» Ábish aghamyzdyng jazghan alghy sózi oiyma oralady. Ol kisi Júmeken Nәjimedenovting shtangist aqyn ekenin aitady. Shtangister әr salmaqtan keyin salmaqty arttyryp otyrady. Sol sekildi, ólennen ólenge ósu - ónerding talaby. Men Tólegen Aybergenovting ózi ómirden ótip ketkennen keyin shyqqan jinaghyna qarap otyryp, eger ózi rettese myna bir ólenderin salmas edi-au degen oigha qaldym. Biz biletin Tólegenge qimaytynday ólender jýr eken. Biraq men sol arqyly Tólegenning az jyldyng ishinde súmdyq óskenin kórdim. Bas-ayaghy bes-alty jyldyng ishi. Jastargha dinamikany Tólegennen ýirenu artyq etpes edi. Respublika sarayynda ótken aitystardyng birinde Jýrsin Erman aghamyz: «Bekjan Áshirbaevtyng dýisenbide aitqan ólenin sәrsenbi kýni týsinemiz» degeni bar edi. Aytys - estradalyq janr. Uaqyt óte kele mening ishki ósuim birjola jazba poeziyagha ketuimdi qajetsinetini sezile bastady. Kettim. Sonda ózime-ózi súraq qoydym: Poeziya degenimiz ne? Mәselen, bir aqyn Alataugha qarap óleng shygharady: O, Alatau, ne degen kórkem edin? Seni kórsem janamyn, órtenemin!.. Men ózine erkeledim» Búl ne, poeziya ma? Buyn bar, úiqas bar, forma bar. Eger úiqastaryn alyp tastasanyz, búl jay ghana aqparat: Alataudyng biyiktigi, kórkem ekeni, sening oghan qarap túrghanyn. Búl jerde әli poeziya bastalghan joq. Endi Esenqúl Jaqypbekovting bir jolyna qaranyz: «Jelkesin búlt qasyghan Alatauday». Osy bir eshqanday aqparattyq mәni joq bir joldan taudyng biyiktigi, manghazdyghy, jalghyzdyghy, súlulyghy, ol tenegen dýniyesining tauday tәkapparlyghy kórinip túr. Mening oiymsha, óleng osynday boluy kerek. Ádebiyette sóz de, obraz da túspalmen aityluy qajet bolar. Osy jyldary jazba poeziyanyng ókilimin dep jýrgenderding birshamasy ony jurnalizmmen, publisistikamen shatastyryp alatynyn bayqadym. Úiqasy bar maqala. Ózine deyin eshkim aitpaghan dýniyeni aita almasan, jazuda mәn bar ma? Hafiz «Qyzdy eng birinshi gýlge tenegen aqyn - aqyn, al ekinshi tenegenderding aqyndyq qabileti kýmәn tudyrady» deydi. Kórkemdikting qúpiyasy osynda jatqan sekildi. Qazir Múhtar Shahanovqa parodiya jasau onay. Sonyng ýlgisimen jazugha bolady. Búl Múhtar aghamyzdyng ózine ghana tәn stiyli bar ekenin kórsetedi. Sol kórkemdik әlemine alghash týren salghan Shahanov bolyp shyghady. Abaydyn, Múqaghalidyn, Tólegennin, Júmekenning qay óleni oqylmasyn, onyng avtoryn birden tanisyz. Búl da sonyng belgisi. Oqylghan ólenindi júrt birden tany almasa, ol qyzdy gýlge tenegen ekinshi aqynnyng isi sekildi. Jas kelgen sayyn búrqyratyp óleng jaza beruge de qorqa bastaydy ekensin.

- Ángime auany kórkem obraz, kórkem shyndyqqa auyp bara jatqanday. Býgingi kýnning kórkem shyndyghy ne? Keshegi «demala da almaytyn, túnshygha da» kezennen ótkennen keyin, jalpy shyndyq atauly qanshalyqty ashyldy. Álde әr tarihy kezenning shyndyghy elu nemese jýz jyldan keyin ghana aityla bastaydy degenning jany bar ma?

- Eng ózekti mәselelerding biri - Býgingi kýnning keyipkeri. Ol kim? Ol kәsipker me, sot pa, әlde bazarda ala qap kótergen әiel me? Ilgeride bir aitysta aitqan edim: «Raushan kommunisting zamany ótip, Raushan kommersanttar keldi býgin» dep. Aytysta aitqan bir shumaqtarym aldynda aitsam ba, aitpasam ba, dengeyime kele me, dep jýrgenderim edi. Qazirgi talghamdy týsine almaysyn. Aytylsa degening aitylmay, aitylmasa eken degening el ishine tarap ketedi. Osy talghammen qalay júmys jasau kerektigin týsinip alugha qansha adam úmtylyp jýr. Ya kónili qalyp tynady, ya jenildikke úrynady. Qazir aqyngha kerek bir nәrse - ózin saqtap qalu. Qyzyldy-jasyldy dýniyeden. Osy kezende ózining aryn, biyiktigin, janynyng tazalyghyn saqtap túru kerek. Qazir әdebiyetten jurnalistika algha shyghyp ketti degen pikirler bar. Onyng tuu sebebi - qoghamdyq, әleumettik mәselelerdi әueli jurnalistika bayqap, tarazylap, saraptama jasap oqyrmangha, tyndarmangha, kórermenge úsynady. Búl әdebiyetting artta qaluyn emes, onyng jana kezenge ótuin bilderse kerek. Kórkem shyndyq - ómirding kóshirmesi emes, ómirding ózi. Al biz izdegen shyndyq aqyndardyng ólenderinde qazirding ózinde ómir sýrip jatyr. Ony tanu ýshin әueli olardyng kitaptaryn shygharu kerek, ony halyqqa taratyp, nasihattay bilu shart. Olay bolmaghan jaghdayda, ol shyndyq rasynda da jýz jyldan keyin ashylady, biraq bizding zamanymyzdaghy aqyndardyng ólenderinen.

- Ángimenizge raqmet.

Súhbattasqan

Erlan JÝNIS

Kýn janbyrly edi. Toqsanynshy jyldardan alystaghan sayyn, toqsanynshy jyldardyng arghy jaghynda qalyp bara jatqangha adamnyng bir qarap alghysy keledi eken. Ángime tabighaty da soghan jaqyndau boldy. Erteng bәrin úmytamyz, eshqashan eske almastay. Joq, ózimiz úmytylmau ýshin, úmytugha bolmaytyn sekildi. Qalay bolghanda da, bir әngimening tuuyna sebepker bolghan әiteuir bir sezim bar. Kýn janbyrly edi...

«Ayqyn» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5375