Seysenbi, 17 Mamyr 2022
Pikir 4111 2 pikir 11 Qantar, 2019 saghat 15:33

Kino zany turaly kinogerler ne deydi?

Juyrda Parlament Mәjilisinde «Kiynematografiya turaly» Zang jobasy men oghan ilespe «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine kiynematografiya mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular en­gizu turaly» Zang jobasy maqúldanghan bolatyn. Ol Zang boyynsha, últ­tyq kinofilimderdi qarjy­lyq qoldau jәne basqa da birqatar ózekti mәseleler qarastyrylghan.

Biz osy Zang turaly kino mamandarynyng ózderinen súrap bilgen edik. Kino zany turaly kinogerler ne deydi?

Zangha qol qoyylghannan keyin, jol ashyldy

Satybaldy Narymbetov, kinorejisser:

 

- Zang jaqsy jazylghan. Búryn bizge  kedergi bolatyn kóp mәseleler bar edi. Qazir myna Zangha qol qoyylghannan keyin, jol ashyldy. Osy uaqytqa deyin bizge qaltaly jigitter kómektesip kelgen edi. Endi olargha da salyqtyq jenildik jasaldy.

Sonday-aq, Últtyq kinony qoldau turaly bastamalar kóterildi. Búl әriyne qúptarlyq dýniye. Biraq, ony naqty  jýzege asyru ýshin naqty ssenariy jazylu kerek. Bizde Preziydentting “Úly Dalanyng jeti qyry” atty maqalasy bar ghoy. Endi sol maqaladan keyin tariyhqa jiti kóz salu kerek. Búrynghyday jaltaqtap, kórshilerding kóniline qaramay, ózimizdegi bar nәrseni aqtaryp, zerttep, kórermenge jetkizuimiz kerek.

Al,ssenariylerdi qaraytyn kórkemdik kenesting qúramynda kinony jaqsy týsinetin myqty rejisserlar, myqty dramaturgtar men jazushylar, kinogha jany ashityn qarjygerler bolu kerek.

Taghy bir aitarym, bizde 1950 jyldardaghy, Stalinning kezindegi qalamaqy sol kýiinde ózgerissiz qalghan. Kórshi elderdegi kinoda isteytin jigitterding qalamaqysy joghary. Olarda smetanyng 10%-y kinodaghy әr mamangha beriledi. Bizde qansha payyz ekenin bilmeymin. Ony naqtylau qajet. Biraq, bizding rejisserlar de, ssenarister de, akterlar de búrynghysha sol qarajayaudyng kýiin keship kele jatyr. Sonyqtan sol qalamaqy jaghy kóterilui kerek.

Qazaqstanda týsirilgen 90% ónim óz tilimizde jasaluy kerek

Rýstem Ábdirashov, kinorejisser:

 

-Biz búl Zang jobasynyng Parlamenttegi otyrystaryna bir jyl boyy qatystyq. Qanshama talqylaudan ótti. Onyng aldynda ministrlik kino salasynda júmys isteytin adamdardyng basyn qosyp, jan-jaqty talqylaudan ótkizdi. Eger biz úsynghan dýniyelerding barlyghy qoldau tauyp jatsa, qazaq kinosyna ýlken qoldau bolar edi.

Búl kórshi elderde bayaghyda qabyldanyp qoyghan ghoy. Al, bizding endi ghana qolymyz jetip jatyr. Soghan da shýkir, әriyne. Búl Zang kinonyng damuyna ýlken ýlesin qosady. Óitkeni әrbir nәrse Zanmen ghana jasalady ghoy.

Mysaly, “Qazaq kinosynyng damu fondy” deydi. Sol fondta býkil aqsha jinalyp, akkumulyasiya jasalady. Sol jerde ssenariyler qabyldanatyn bolady. Sonday-aq, kórkemdik kenes te qúryluy qajet. Onyng qúramyna kino salasyna enbegi singen, ziyaly adamdar, óner qayratkerleri de bolu kerek dep esepteymin.

Bizding kinolarymyzdaghy ýlken kemshilik – kórshi elding tilinde kontentti tolyqtyrady. Osy mening kónilimnen shyqpaydy. Nege biz Qazaqstannyng qarajatyna kórshi elding kontentin tolyqtyruymyz kerek. Búl dúrys emes. Qazaqstanda jasalghan negizgi 90% ónim óz tilimizde jasaluy kerek. Mysaly, Reseyde qazaq tilinde kino týsirilmeydi ghoy. Sondyqtan, kórshi elding kontentine aqsha bólinbeu kerek.

Aldaghy uaqytta búl mәsele de sheshimin tabady dep oilaymyn.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1045