Sәrsenbi, 4 Tamyz 2021
Kýbirtke 6063 42 pikir 17 Qantar, 2019 saghat 09:35

Orys tilinen de eng songhy bolyp bas tartamyz ba?!

Bәrimiz biletindey Birikken Últtar Úiymynyng alty resmy tili bar. Olar - aghylshyn, fransuz, ispan, arab, orys jәne qytay tilderi. XXI ghasyrdyng tabaldyryghyn attaghaly osylardyng ishinde tek orys tilining ghana kejegesi keyin tartyp túr. Ekinshi dýniyejýzilik soghys ayaqtalyp, jengen elder qatarynda bolghan KSRO kezinde orys tili shynymen әlemdik tilder tizimine layyq bolatyn. Alayda Kenes odaghynyng ornyn basqan Resey irgeli elding isterin sәtti jalghastyra alghan joq.

Ótken ghasyrda orys tilin qoldanushylardyng sany az emes edi. On bes odaqtas elding resmy tili boldy. Al býgingi tanda orys tiline búnday mәrtebeni Reseyden bólek Qazaqstan, Balarusi jәne qyrghyzstan elderi ghana berip otyr. Kenes odaghynyng qolqa-tamyry ispetti Ukrainanyng orys tiline qanday mәmle tanytyp otyrghanyn aitudyng ózi artyq. Jaqynda ghana Preziydenti "oryssha sóilegisi keletinder Reseyge baryndar" dep ashyq aitty.

Endi salystyru ýshin BÚÚ-nyng resmy tili sanatyndaghy ózge tilderding jay-kýiin aita keteyik. Aghylshyn tilining әlemdegi birinshi til ekeni ekibastan týsinikti. Búdan bólek, fransuz tilining Afrika qúrlyghyndaghy búrynghy otar elderine ýstemdigi әli kemy qoyghan joq. Halyqaralyq dengeyde asa manyzdy til. Sol sekildi ispan tilining Ontýstik Amerika elderindegi ýstemdigi de әli saltanat qúryp túr. Asa ýlken músylman әlemine arqa sýiegen arab tili men sauda soghysynda sapaly-sapasyz tauarlarymen әlemdi jaulap kele jatqan qytay tilining de tynysy taryla qoymaydy. Demek, bizding elde mәrtebesi memlekettik tilden de joghary túratyn orys tili jaqyn bolashaqta BÚÚ-nyng resmy tilder tiziminen shyghyp qaluy da ghajap emes.

Bizding búl sózderdi jazuymyzgha sebep bolghan jaghday, keshe Qyrghyzstannyng belsendileri orys tilining resmy til statusyn alyp tastau jayly referendum ótkizudi talap etti. Basta aitqanymyzday orys tiline sheksiz mәrtebe berip otyrghan tórt elding taghy biri búl maydannan bas tarpaq. At tóbelindey aiyr qalpaqty aghayyndarymyz otarlyqtan arylu jolynda taghy bir qadam jasaghaly otyr. Tipti el halqynyng 40%-yn orystar qúraytyn Latviya eli de biyldan bastap mektepterde orys tilinde sabaq bolmaytynyn mәlimdedi. "Nedegen batyl sheshimder" dep tamsanyp ghana otyramyz. Memleket qúraushy últ el halqynyng kem degende 70%-yn qúrasa da Mәskeuge móltendep biz otyrmyz әli. Mýmkin qúlaghan KSRO-nyng júrtynda orys tilining joqtaushysy bolyp Qazaqstan men Belarusi ghana qalar. Reseyge adaldyghynan ainymay.

Kez-kelgen tilding qúldyrauyna sayasy jәne ekonomikalyq jaghday әser etedi. Býkil batys júrtynyng ortaq jauyna ainalyp, sansyz sanksiyanyng astynda qalghan Resey sayasy túrghyda da, ekonomikalyq túrghyda da onbay tayaq jep otyr. Basqasha aitqanda orys tilining basty kór qazushysy Reseyding ózi ekeni sózsiz. Astana men Minskting adaldyghynan min tabylmasa da, Mәskeuding "myqtylyghynan" syn tabylyp otyr. Ózine shyn berilgen qos "inisin" qayda aparyp soghary dәl qazir belgisiz. Bir anyghy aldaghy uaqytta Reseyge ergennen jaqsylyq az dep esepteuge bolady.

Reseyding demografiyalyq jaghday da orys tilining qoldanylu ayasy kemy týsetinin dәleldep berdi. Mamandardyng esepteuinshe Reseyding halyq sany osy ghasyrdyng sonynda 60-65 milliongha deyin kemiydi eken. Sol kezde tipti Yémen elining halyq sany Reseyden asyp ketui mýmkin. Búghan sebep, әlemde tuu kórsetkishi ólu kórsetkishinen 2.6 ese kóp. Al Reseyde kerisinshe ýsh adam dýniyege kelgende bes adam ómirden ozady eken. 

Sonymen kórshisin qúdayynday syilaghan qazaq Mәskeudi mahabbatpen qoldap otyr. Kezinde orys tilin memlekettik til sanaghan on bes elding on biri óz jolyn tapqanyn aittyq. Endi qyrghyzdar da til tәuelsizdigin alugha shyndap kirispek. Mýmkin endi az uaqytta orys tilining jaqtaushysy bolyp oshaqtyng ýsh bútynday Resey, Belarusi, Qazaqstan ýshtigi ghana qalar. Resey men Belarusi búrynnan bauyrlas el. Al qazaqqa ne joq?! Kezinde KSRO taraghanda odaqtas elderding ishinde eng songhysy bolyp tәuelsizdik jariyalaghan edik. Endi orys tilinen de eng songhy bolyp bas tartamyz ba?! Álde mýlde bas tartpaymyz ba?...

Quanysh Qappas

Abai.kz

42 pikir