Mayra Múhamedqyzy Kerey, opera әnshisi: «Qanaghatty serik etken halyqpyz»
«Mayra» degen at qazaqtyng qúlaghyna mayday jaghady. Óitkeni taghdyr Mayra esimdi birneshe qyzymyzgha búlbúldyng ýnindey ghajap dauys bergen. Sol Mayralardyng býgingi aldy, sirә, - Mayra Kerey bolsa kerek. Qazaqstan Respublikasyna enbegi singen әrtis, Memlekettik syilyqtyng laureaty, kóptegen bedeldi halyqaralyq bayqaulardyng laureaty Mayra Múhemedqyzyn býginde bilmeytin qazaq joq shyghar. Endeshe sol әnshi Mayranyng «Sәrsenbining sәtinde...» aitqan syr-súhbatyna nazar audarynyz.
- Mayra Múhamedqyzy, ghajap dauysynyzdyng arqasynda tabanynyz tiymegen el kemdekem. Qazaqstannan góri, syrtta kóp jýresiz. Tәuelsizdik merekesi kezinde qayda bolasyz?
- Syrt elden kelgen men ýshin tәuelsizdik sheksiz baqyt bolghandyqtan, osy merekeni óz elimning sahnasynda, óz jerimning topyraghynda qarsy alghandy jón kórdim. Al Europada әn aitu arqyly men sheberligimdi shyndap, bilimimdi tolyqtyrudan jalyqqan emespin. Óitkeni osynyng bәri - týbi elime qaytatyn baylyq...
- Klassikalyq muzykany kóbinese tek europalyq mәdeniyetke ghana tәn deytinder bar. Tipti: «Qazaqqa opera kerek emes, búl - bizge jat óner», - degender de boldy. Múnday kórsoqyrlyq pikirlerden habarynyz bar ma?
«Mayra» degen at qazaqtyng qúlaghyna mayday jaghady. Óitkeni taghdyr Mayra esimdi birneshe qyzymyzgha búlbúldyng ýnindey ghajap dauys bergen. Sol Mayralardyng býgingi aldy, sirә, - Mayra Kerey bolsa kerek. Qazaqstan Respublikasyna enbegi singen әrtis, Memlekettik syilyqtyng laureaty, kóptegen bedeldi halyqaralyq bayqaulardyng laureaty Mayra Múhemedqyzyn býginde bilmeytin qazaq joq shyghar. Endeshe sol әnshi Mayranyng «Sәrsenbining sәtinde...» aitqan syr-súhbatyna nazar audarynyz.
- Mayra Múhamedqyzy, ghajap dauysynyzdyng arqasynda tabanynyz tiymegen el kemdekem. Qazaqstannan góri, syrtta kóp jýresiz. Tәuelsizdik merekesi kezinde qayda bolasyz?
- Syrt elden kelgen men ýshin tәuelsizdik sheksiz baqyt bolghandyqtan, osy merekeni óz elimning sahnasynda, óz jerimning topyraghynda qarsy alghandy jón kórdim. Al Europada әn aitu arqyly men sheberligimdi shyndap, bilimimdi tolyqtyrudan jalyqqan emespin. Óitkeni osynyng bәri - týbi elime qaytatyn baylyq...
- Klassikalyq muzykany kóbinese tek europalyq mәdeniyetke ghana tәn deytinder bar. Tipti: «Qazaqqa opera kerek emes, búl - bizge jat óner», - degender de boldy. Múnday kórsoqyrlyq pikirlerden habarynyz bar ma?
- IYә, qazaqqa operanyng keregi joq degen sóz «Abay» men «Qúran kәrim» kerek emes degendey әser etti maghan. Janymdy auyrtty. Damyghan elderding opera teatrlary sondaghy halyqtyng maqtanyshyna ainalghan. Tipti klassikagha degen ýlken qúrmet dәstýrge ainalyp ketken. Búl degenimiz - sol halyqtyng ónerge degen ýlken mahabbatynyng kórinisi, әri dengeyining biyiktigi. Ókinishke qaray, bizding telearnalarymyz ben radiolarymyzdy kileng batystyq arzan muzykalar jaulap alghan zaman bop túr qazir.
- Janadan ashylghaly jatqan «Klassika» radiosy osy olqylyqtyng ornyn toltyratyn shyghar...
- «Klassika» radiosy naghyz talanttar pen ónerpazdardyng ýnin halyqqa jetkizip nasihattasa, dúrys bolar edi...
- Aytpaqshy, Astanada 1200 oryndyq opera teatry salynyp jatyr. Kelesi jyly qúrylysy bitedi degen sóz bar. Endeshe, Almatydaghy 793 oryndyq opera teatryna adam toltyru qiyngha týsken býgingi kezende Astananyng 1200 oryndyq teatry ertengi kýni qanyrap bos túrmay ma, qalay oilaysyz?
- Teatrgha kórermenning kelmeuine, zaldyng tolmauyna halyqty kinәlaugha bolmaydy. Búl - teatr basshylyghynyng әlsizdiginen, biliksizdiginen bolatyn jaghday. Óitkeni tyndarman qashanda kónili qalaghan dýniyeni izdep jýrip kóruge, izdep jýrip tyndaugha bar. «Kósh jýre týzeledi» ghoy, әriyne. Biraq teatrdy әlemdik arenagha shygharu ýshin myqty basshy kerek. Teatrlardy naghyz kәsiby mamandar basqarghan jón dep oilaymyn.
- Bizde estradamen eki әn aitqandar «júldyz» bolyp jatyr. Al siz tabighaty kýrdeli, tanymy tereng operany tandadynyz. Operagha qaraghanda, estradanyng tabysy tәuir ekenin qazir elding bәri biledi. Operanyng jolynda jýrgeninizge ókinbeysiz be?
- Men eshqashanda opera әnshisi bolghanyma ókinbeymin. Tipti osynday oy qapelimde basyma kelmepti. Kerisinshe, operagha degen mahabbatymnyng sheksizdiginen osy qúdiretti óner jolyn tandaghanymdy zor mәrtebe sanaymyn. Ári dauysymdy kýtip-baptap, halyqqa adal qyzmet etu ýshin barymdy salamyn. Ony aitasyz, әnshi bolyp jaratylyp, halyqtyng ruhany ómirine tamshyday bolsa da qyzmet etkenimdi baqyt sanaymyn. Jәne osynday taghdyrdy mandayyma jazghan Allahqa myng mәrte rizamyn.
- Kópshilikke Múhamedqyzy bolyp tanyldynyz. Sodan ba, keyinnen Kerey bolghanynyzgha «keyigender» kóp boldy ghoy...
- Tegimdi auystyrghanda, biraz júrttyng birtýrli tosyrqay qaraghany ras. Tipti atasynyng esimi Payghambarymyzdyng atymen attas bolghandyqtan alyp tastady dep, diny astar izdegender de bolypty. Áu basta Múhamedqyzy bolyp shyqqanyma ýirenip qalghan tyndarmanymdy týsinemin. Degenmen kóbinese Europa elderining sahnasynda óner kórsetetindikten, «Kerey» әri qysqa, әri yqsham kórindi. Kim ne dese de, men óz elimning maqtanyshy ekenimdi ýlken sýiispenshilikpen aita kele, ol eshqashanda ózgermeytinine kәmil senemin. Óitkeni sol qúrmetke say bolu ýshin, enbek etuden talghan emespin.
- Songhy jyldary qazaqtyng ruhyn kóteretin operalyq shygharmalar tughan joq. Múnyng syry kompozitorlar jii aitatyn qalamaqygha ghana baylanysty ma?
- Bizde qazaqtyng últtyq ruhyn kóteretin «Abay», «Birjan-Sara», «Qyz Jibek», «Abylay han» operalary últqa degen sýiispenshilik pen últyna degen mahabbatyndy oyatady. Biraq jana operalar jazylmay jatqany janymyzgha batatyny da ras. Al osy jaghdaydy qarjygha silteu - әsheyin syltau ghana. Kókiregi oyau, últyna degen sheksiz mahabbaty bar jandar últy ýshin janyn beruge әzir bolsa, talay nәrse óz jónin tabar edi. Sonday azamattar bar bolghay dep tileyik!
- Óner әlemindegi dostyq pen baqtalastyq jóninde ne aitar ediniz?
- Óner әlemindegi shynayy dostyqty kórip óstim. Ony ómir dәleldep te keledi. Qashanda sanaly, ózine senimdi jandar eshqashan bireuding quanyshyna qyzghanbaydy, kerisinshe, quanady. Al baqtalastyq pen kórealmaushylyqty ózine serik etken jandardy ishki dýniyesi tayaz, oi-sanasy tómen, ózine-ózi senimi joq adamdar der edim.
- Al siz basqa bir әriptesinizding qyzghanyshy saldarynan zardap shegip kórdiniz be?
- Zardap shektim dep aita almaymyn. Biraq әdiletsizdikti kórdim, kórip te kelem. Biraq halyqtyng aq batasymen kógerip, talantyma sengendikten, esh nәrsege moyyghan emespin. Biraq әdiletti Alla taghala bәrine de kuә, әrkim óz istegen isine, sózine jauap beredi dep oilaymyn. Men myqty bolghandyqtan kinәlimin. Sondyqtan olar meni qyzghanady dep ózimdi qayrap otyramyn. Men ósken elding kósemi Mao Sze Dun: «Halyqtyng kózi әrqashanda qarday appaq taza, әdiletti», - degen edi. Endeshe, halyqtan eshkim artyq emes.
- Bizding býgingi qogham qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan zamandy bastan keship jatyr dep oilaysyz ba?
- Joq, әriyne. Ol zaman keleshekting enshisinde. Biraq sol ýmitpen, senimge iyek artyp, layym solay bolghay dep ómir sýrip kelemiz. Sonday zamandy keleshek úrpaq kórsin degen tilekpen ayanbay qyzmet etudemiz. Sol ýshin kýresu - әr adamnyng úrpaq aldyndaghy boryshy dep oilaymyn.
- Halyqtyng әleumettik jaghdayy onyp túrmasa da, bizde bәri keremet dep, maqtanyshpen keude qaghyp jatatynymyz bar, keyde. Osyny sizding kózqarasynyzben ólshesek...
- «Jaqsy sóz - jarym yrys» dep, atam qazaq beker aitpaghan ghoy. Biz osy kýnge deyin qanaghatty serik etip, ómir sýrgen halyqpyz. Sondyqtan da Alla taghala Qazaqstan halqyna bar jaqsylyqty niyetine qaray berude. Keyde jaqsylyq oilap, jaqsy kónil kýimen jýrse, adamgha ómir sýru jenilirek bolady dep oilaymyn. Sondyqtan barymyzgha nege maqtanbasqa? Nege qanaghat etpeske?
- Auyl sahnasyna songhy ret qashan shyqqanynyz esinizde me?
- Nauryz aiynda Shynjannyng Ýrimji telearnasy «Nauryz-Duman» telekeshine shaqyrdy. Sonda Qytay qazaqtarynyng aldynda ýlken konsert ótkizdim. Ondaghy qandastarymyz mening atymdy kópten beri biledi. Biraq «myng estigennen bir kórgen artyq» degen shyghar, zalda bos oryn bolmady.
- Shygharmashylyq jaghynda qanday janalyqtarynyz bar?
- Abay atyndaghy Opera jәne balet teatrynda «Faust» operasynda Margaritany somdadym. Taghy basqa ýlken josparlarymdy jýzege asyrugha tynbay enbektenip jatyrmyn. Jemisti bolyp jatsa, halyq ta kuә bolar dep oilaymyn.
- Kópshilik óner adamdarynyng ónerdegi bet-beynesi men ómirdegi is-әreketteri sәikes kelmey jatady. Siz osyghan kelisesiz be?
- «Semizdikti qoy ghana kóteredi» deydi ghoy, yaghny naghyz әnshi bolu ýshin, aldymen naghyz adam bolu kerek.
Óitkeni adamy qasiyet, adamgershilik, tazalyq degen - bәrinen qymbat nәrse. Al ol ananyng sýtimen, qorshaghan ortadan sinirgen tәrbiyege baylanysty daridy. Talaydy kórip jýrmiz ghoy, adamnyng bәri ómir sahnasynda bet-perdemen jýredi. Pendemiz ghoy, sondyqtan keybireuler ómirde ózin-ózi taba almay, adamy qasiyetinen aiyrylady. Keybiri ómir aghymyndaghy kezdesetin jaghdaylargha tótep bere almay, ózin joghaltyp jatsa, endi biri túlgha bolyp, basqagha ýlgi bola alady. Al endi múnyng qaysysynyng kóp ekenin men aita almaymyn.
- Estrada baghytyndaghy әnderdi tyndaysyz ba? Qazaq estradasy qay dengeyde?
- Abay atamyz «qúlaqtan kirip boydy alar, әsem әn men tәtti kýidi» aitpady ma? Endeshe, qazaqtyng halyq әnderi men muzykasy janymmen ýndesip, jýregimning lýpilimen birge әndetedi. Al «uaqyt - eng jaqsy synshy» desek, әnning eserin de, estisin de halyq ózi ajyratugha tiyis.
Óitkeni býginde qarap otyrsan, kimning әnshi, kimning biyshi ekenin shatastyratyn boldyq. Eki әn aityp, bir klip týsirgen «júldyzdargha» qarap, qazirgi uaqytta eng onay kәsip iyesi әnshi bolu siyaqty kórinedi. Al sonyng bәrin talantty dep aitugha auzyng da barmaydy. Áriyne, «әi...» deytin әje bolmaghasyn, ne shara? Sondyqtan men ýshin eng dúrysy - teledidardy qosyp, eser әn tyndap, uaqytty bosqa ketirgennen góri, bir sәt kitap oqyghan artyq, әri paydaly.
Ángimelesken -
Ardaq Imanbekqyzy,
«D»
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 17 (100) 11 mamyr 2011 jyl