Jaqynda ghana «Egemen Qazaqstan» gazetinde jana Emle erejeleri jariyalanyp, halyqqa tanystyrylghany mәlim. Jana Emlening qalyng júrtshylyqqa úsynyluyn, ony qúrastyru barysyndaghy auqymdy júmystardy jýzege asyryp, halyq sanasyna jana silkinis әkeletin eng basty «normativti qaghidalardyn» tolyqqandy ayaqtaluyn QR Mәdeniyet jәne Sport ministrligi Til sayasaty komiytetine qarasty «Til-qazyna» últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghy jýzege asyrdy. Al Emle erejelerin A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng ghalymdary ghylymy teoriyalyq prinsipterge sýiene otyryp, qúrastyryp shyqty. Jana Emle erejelerin osy eki mekemening úiymdasa otyryp, birlese otyryp atqarghan ýlken enbegining jemisi dey alamyz.

Emle jaryqqa shyqqannan keyin, el kókeyindegi basty súraq – Emleni kimder qúrastyrdy, tilshi ghalymdargha basymdyq berildi me, emlening janashyldyghy nede?. Jalpy әlemdik tәjiriybe boyynsha Emle erejelerin halyqpen sanaspay-aq, arnayy qúrylghan top mýsheleri dayyndaydy da, zang jýzinde qoldanysqa endiredi. Halyq soghan baghynady. Al bizdegi artyqshylyq Emle erejesi qoghamdyq talqylaudan jәne birneshe ret sarapshylar súryptauynan ótip baryp maqúldandy, әri ereje týzu isin  qazaq jazu tarihyn tereninen zerttegen ghalymdar men tilding әr salasynyng myqty mamandary qolgha alghan bolatyn.

Atap aitqanda, qazaq jazuynyng ghylymy ortologiyalyq negizin qalaghan akademik Rәbigha Syzdyq apayymyzdyng kenesshiligimen, Núrgeldi Uәli, Zeynep Bazarbaeva, Ayman Aldash, Baghdan Momynova, Qyzdarhan Rysbergen, Qúralay Kýderinova, Anar Fazyljan, Almagýl Habiyeva, Aynúr Seytbekova, Aygýl Ámirbekova, Janar Júmabaeva syndy jazu teoriyasynyng mamandary men bilikti jas ghalymdar qúrastyryp shyqty. Qúrastyrylghan Emle erejelerin saraptaudan ótkizip, útymdy oi-pikirleri men úsynystaryn ortagha salghan sarapshylar qatarynda belgili ghalymdar Álimhan Jýnisbek, Tanat Ayapova, Anar Salqynbay, Jantas Jaqyp, Qalamqas Qalybaeva, Qaldygýl Esenova, Núrsәule Rsaliyeva, Qasiyet Molghajdarov syndy t.b. ghalymdar legi boldy, sonymen qatar 9 tәuelsiz sarapshy jazylymdaghy sheshimi qiyn kýrdeli әri dauly mәselelerge qatysty óz kózqarastaryn bildirip, Emlening dúrys baghytta jasaluyna zor ýles qosty.

Jana Emlege deyin de jazba tilimizding normalanghan jýiesi, túraqtanghan ózindik qaghidalary boldy. Sondyqtan jana Emlening basym bóliginde dәstýrli jazu normasy saqtaldy dep aita alamyz. Jana Emlening eng basty janashyldyghy retinde mynalardy atap kórsetuge bolady:

1) Álipbiydegi tanbalar aty halyqtyq ataumen berilip, ýiretiletin bolady (b-by, d-dy, n-yn, r-yr t.b.);

2) Qazaq tilining erekshelikteri men zandylyqtary saqtalatyn últtyq sipattaghy tól jazu jýiemiz bolady;

3) Jazuymyz orys orfografiyasyna degen tәueldilikten arylady (onomastikalyq, terminologiyalyq t.b. salalarda).

4) Tólqújatta (pasport) latyn standartymen jazylghan aty-jónimizdegi qatelikter jóndeledi.

Álipby auystyrghanda jazugha reforma jasalatyny mәlim, sondyqtan Emle erejelerindegi birqatar ózgerister qalyng júrtshylyqqa birdey únauy da, únamauy da, týrli syn, pikirlerding oryn aluy da zandy nәrse. Emle jaryqqa shyqqannan keyin syn aitushylar tarapynan qozghalyp otyrghan negizgi mәseleler mynalar bolyp otyr:

1) IY men u dybystaryn qosar әrippen jazudy Emlege engizu. Qazaq tilindegi iy men u dybystarynyng anyqtamasy men tanbalanuyna qatysty dau-damay qazaq jazu tarihynda birneshe jyldargha sozylghany mәlim, jana әlipby qabyldanar tústan bastap búl mәsele qaytadan kóterilip kele jatyr. Yaghny súu, oqúu, úuaqyt, Ýuәliy, sýuret, iyt, qyisyq, qyiylys, Yinabat, shyiyrshyqtanúu týrinde tarqatyp tanbalauymyz kerek degen kózqaras ústanushylar bar. Búl mәsele Emle qúrastyru barysynda da birshama dau-damaygha úlasyp, orfografiyalyq top mýsheleri men sarapshylar kózqarasy ekige bólingenin ashyq aita ketken jón. Jana Emle erejesi boyynsha yi, iy, úu, ýu  dybystar tirkesi, búrynghyday sózding barlyq buynynda bir ghana tanbamen (i, u) jazylady. Búnday sheshim tarih kórsetken «taghylym, dәlel, uәjge» (N.Uәliyúly) sýienip baryp qabyldanyp otyr. Arab, latyn, kirill jazularynda bir sózding ózi qiyn/qyiyn, túu/tu, oqyu/oqúu/oqu, toqyu/toqúu/toqu dep әrtýrli jazylyp, qazaq orfografiyasyn ala-qúlalyqqa úshyratqany mәlim. 1957 jyly qabyldanghan erejeden keyin qazaq jazuy onday qiyndyqtardan qútylyp, birizge týsti. Ghalym N.Uәliyúly atap kórsetkendey: «Eger ómir synynan alghan tәjiriybeden taghylym almasaq, kýni erten-aq bayaghy ala-qúlalyq qaytalanbay qoymas. Taghylymgha toqtamasaq, taghy da tayghaq keshude jýremiz. Dәlel – u da, iy de A.Baytúrsynúly aitqanday, jarty dauysty. Túu degende u jarty dauysty, ú qysqa dauysty, ekeui de erindik. Osy qasiyetteri jaghynan biregeylenip, bir býtinge ainalghan dybystyq birlik. Túu dep jazsanyz da, tu dep jazsanyz da aitylymynda aiyrma joq. Uәj – әngime tek bu, su, tu siyaqty bir buyndy sózder ghana emes. Halyqaralyq terminder men presedentti ataulardy da qosar yi/iy, úu/ýu týrinde jazyp kórdik: kriymiynologiya, ýuniyversiytet, t.b. Opponentter tarapynan «tek tól sózderimizdi ghana qosar әrippen jazamyz» degen uәj aityldy. Búnday uәjge toqtalu qiyn. Myndaghan jazarmanymyz iman/yiman, uәzipa/ýuәzipa, Uәlihan/Ýuәliyhan t.b. sózder men ataulardy tól me, tól emes pe dep súryptap otyrmaq pa?» (N.Uәliyúly. Emle erejelerining tanymdyq-taghylymdyq negizderi turaly // «Latyn әlipbiyine kóshu: ghylymiy-qoghamdyq negizder, damu prosesi jәne basty mәseleler» atty jinaq. –Astana, 2018). Osynday sebeptermen, iy men u-dy qosar әrippen tanbalau úsynysy qabyldanghan joq. Búl bir. Ekinshiden, «Til-qazyna» ortalyghy tarapynan jýrgizilgen synama-saualnama nәtiyjesi boyynsha, halyqtyng basym bóligi iy men u-dy bir ghana tanbamen jazudy qoldap, tarqatyp jazudan bas tartty. Ýshinshiden, bastauysh synyp múghalimderine jýrgizilgen arnayy synama-caualnama boyynsha, qatysushy ústazdardyng da týgelge juyghy qarsylyq bildirdi. Búdan bir dybys siyaqty bolyp estiletin u men y-di eki әrippen jazyp, balalargha ýiretuding auyrlyghyn, birizdi sauattylyqqa keri әser etu mýmkindigining joghary ekenin angharugha bolady. Jana Emlede iy men u-dyng qosar emes, bir ghana әrippen jazyluynyng negizgi sebepteri osylar.

2) Syn aitushylar tarapynan qozghalyp otyrghan kelesi bir mәsele Emledegi shettildik sózderding jazylymy. Áriyne, búl sózderdi jetpis jyldan astam orys orfografiyasymen tanbalap, orys orfoepiyasymen aityp ýirenip qalghan halyq ýshin olardy «syndyrudyn» Emledegi ýlgileri óreskel bolyp qabyldanuy da zandylyq. Óitkeni qanshama jyl bógde tilding yqpalymen jazylyp kelgen sózderdi últtyq tilding aitylu ereksheligimen syndyrudyng birizdi mehanizmi tilimizde joyylyp ketken. Professor Ayman Aldash atap kórsetkendey, shettildik sózderding Emlesin týzu barysynda: «Qazaq әdeby tilining qúramyndaghy ózge tilden engen sózderding ghylymy negizdemelerin anyqtaudyn, qazirge deyin qalyptasqan emle normalaryn tyng túrghydan tiyanaqtaudyng airyqsha manyzdylyghy men ózektiligi» qatty bayqaldy (A.Aldash. Shettildik sózderding latynnegizdi әlipby boyynsha orfografiyalanuy // «Latyn әlipbiyine kóshu: ghylymiy-qoghamdyq negizder, damu prosesi jәne basty mәseleler» atty jinaq. –Astana, 2018). Jana Emle boyynsha shettildik sózderdi «syndyrudyn» birizdi tetikteri men standartty ýlgisin tauyp, úsynghan ghalym Anar Fazyljan «ózge tilden engen sózderdi tilimizding dybystyq erek­she­ligine iykemdep jazu últtyq jazugha әkeletinin, alayda alghashqy aralyq kezende jana jazugha júrtshylyqtyng sanasy transformasiyalanyp jatqan kezde shetten engen sózderdi qazaqshalaugha saqtyq­pen qarau qajettiligin» kótergen bolatyn (Latyngha kóshude últtyq erekshelik saqtaluy kerek. Ayqyn, 28 tamyz, 2018). Sondyqtan da onday sózderding emlesi osy kýnge deyingi jazu erejelerimen ýilestirilip, jartylay syndyryldy: manóvr, aktór, kompýter, valýta, asfәlt, bәlzam, t.b. Óitkeni ghalym Qúralay Kýderinova atap kórsetkendey: «Shettildik sózderdi tanbalauda býgingi kirill jazu sanasynda jattalyp qalghan úr­paq pen kirill jazuyn bilmeytin kele­shek úrpaqty toghystyratyn emle jasau basty nazarda boldy» (Q.Kýderinova. Jana emle – syndarly qadam. Egemen Qazaqstan, 22 qantar, 2019).

Qoryta aitqanda, jana Emle erejelerining jaryqqa shyghuy – tәuelsiz eldin, tәuelsiz jazuyna degen alghashqy qadamy bolyp tabylady. Jana Emlening tek maqúldanghanyn eskersek, ony bekitkenge deyin әli de tolyqtyra, jetildire týsuge mýmkindik bar degen sóz.

Gýlfar Mamyrbek, Sh.Shayahmetov atyndaghy «Til-qazyna» últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyn jetekshi ghylymy qyzmetkeri, filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz