Bәkenning Astanadan kelgeni býgin ghana edi. Týni boyy jolda jýrip sharshaghanyn janyndaghylargha kórsetkisi joq. Kerisinshe, «Qalay da ósem, bolam» degen namysyn odan sayyn qamshylaytynday. Keyde óz betimen onasha qalghanda maza bermeytin arman oilar, kino lentasynday syrghyp ótken jarqyn estelikteri otaghasyn qiyal týkpirining alys búryshyna jetelep, qús tósekke shalqaya bergeni sol edi qalta telefony bezildedi... Ár jaghynan sharasyzdyqtan baz keshken múnyng jayyna alandaghan bәibishesi shyryldap jatyr:

- Sol bayaghy ólgen siyrdyng jyry ghoy... Albasty basqyrdy qynq degizbey, Bayekenning esigining aldyna baylap ketkening az bolghan eken. Ne eseleri ketti dep oilaydy osy bizderde, ne iste deydi eken sonda?! Ói, myna bir jýgirmekter de tyndausyz ketken, bala qúsap bir oinaudy bilmeydi. Ber deymin telofonyn әkene!...

Búl eptep ornynan túrdy da «Qoya qoyynyndarshy, bir nәrse qylyp shygharmyz, men túrghanda saspandar» degendey keudesin tik kóterip, kelgendegidey emes, әp-sәtte keypin ózgertip aldy.

Tang bozaryp atyp keledi. Bәken jolsapargha dayyndyq ýstinde. Kýn tәrtibinde sharua qojalyq ókilderi men jergilikti túrghyndardyng jyldaghy kezdesui. Múnyng negizgi qyzmeti maldәrigeri bolghanymen eptiligin bayqaghan qojalyq iyesi – Baymyrzanyng  aralastyrmaytyn sharuasy joq. Aqyr ayaghynda auyldyq kenespen birlesip sheshetin jinalysty da búghan jýktep qoydy.

Eptep ornynan túrdy. Juynyp-shayynyp, asýige bettedi. Jatar aldynda sary bәibishe qamdaghan ony-púnyny jәukemdep, jolgha dayyndalghan kiyim-keshekterimen әure bop jatqanda qalta telefony bezildedi. Jinalys ótetin Kirov auylynyng injener-elektriygi eken:

- Bәke, klubqa toq tartyldy, jana transformatordy ana jerge aparugha bastyq rúqsat bermedi. Bayaghysha eptep jalghaghan boldyq...

- Dúrys bolmady, bastysy jaryq bar deysinder ghoy. Jyly bolsa bopty onda. Malshylar keshegi siyrdy ne isteytin boldy?

- Mal bolmaytynyn óz kózinizben kórdiniz (Elektrik bolghanymen múnyng da aralasatyn jeri osy bop túr. Bәkenning bastyghynan alghan tәjiriybesi-au).

- Endi... kóz baylana soya berersizder... Baylanys ayasy ýzildi. Áytkenmen, jaghdaydyng shet jaghasy birshama pysyqtalyp qalghan siyaqty boldy.

Saghat ondardyng shamasy. Auyl alqasy әldeqashan shaqyrylghan. Tórde auyl әkimi Qopash pen Baymyrza. Olargha jaghalay janay jayghasqan Bәken mazasyzdanyp bet oramalyna qol jýgirte beredi. Oiynan keshegi qara siyrdyng hali keter emes. «Qap, obal bolatyn boldy-au beyshara januargha!» - dedi ishtey kýbirlep.

Týs qayta bastaghan shaq edi. Búlar janynda auyldyng agronomy bar shóp nauqanyn qalayda ayaqtap, oraqtyng jaghdayyn aqyldasyp túrghan. Esikting aldynda samauryn búrqyrap qaynap jatyr. Otaghasy Oralhannyng kelinshegi Jamal ýy men jer oshaqtyng arasynda zyr jýgirip jýrgenin angharu qiyn emes edi. Ana jaqta bir top bala alansyz dop quyp әlek. Oralhan  shekpenining tós qaltasynan  «Qazaqstan» sigaretining qorabyn alyp shyqty da ishinen eki tal temeki aldy, birin búghan úsyndy. Ýsti basy abajaday bop, tisi aqsiyp, tili salaqtap ýy iyesining janynan bir eli qalmaytyn sary tóbet qúlaghyn tiktep әldenege elendedi. Qaqpa syrtyndaghy shu estilgen jaqqa abalap jýgire jóneldi. Búlar dualdyng esiginen Jarqynnyng súlbasyn kóz shaldy. Ýsheui  mal bazasyna baryp, qara siyrdyng zorgha túrghanyn sonda kórgen edi...

Keshe ghana kóz aldynda oryn alghan osy jaydy eske alyp  otyrghan Bәkenning oiyn jiynda jaryssóz alghandar búzdy:

- Mektepting jayy ne bolghaly túr eken, oqu jyly bolsa bastalyp ketti? Qoyma bitken otyn-sudan bos túr...

Mektep diyrektory Saghidyng uәjine ýirenshikti әdetpen samarqau qarap, el aghalarynyng pysqyrmay kele jatqanyn osy tústan taghy da angharugha bolatynday edi:

- Qashanghy týsindire beremiz sizderge? Bolady dedim ghoy, bolady. Bayekenning amandyghyn tilender odan da...

Ákimning jauaby әlgindey qysqa da núsqa. Sary uayymmen baz keship otyrghan Bәkenning jinalystan esinde qalghany osy jay. Auyl kenesi taratylyp, qojalyq mýsheleri jeke qalghan kezde Baymyrza órshelene týsken:

- Mal-mýlikting qamyn osy bastan oilastyra berinizder. Bastan keler jylgha mol shyghyn bolmauyn qadaghalarsyzdar. Uaqytynda mal azyghyn  qamdap alghan siyaqtymyz, tak, jaman emes... Álgi esepshi qayda jýr. Júmsap jibere qoysang ylghy osy...

Qaraptan-qarap kónil-kýii siltidey taghy búzylghan tәrizdi. Joq, sabyrgha kele bastady:

- Aldaghy oraq nauqanyna dayyn shygharmyz dep oilaymyn, - dedi búghan endi tesireye qarap.

- Áriyne dayynbyz, tek aua-rayy qúbylmasa nauqandy erterek ayaqtaugha tehnikamyzdyng qauqary jetedi...

Sharua barysyn odan әri jalghay bergende ishke alasa boyly, aryqsha kelgen auyldyng mandayaldy mehanizatory Tóken kirdi. Ile-shala tehnika torabynyng bir-eki mamany men sharuashylyqtyng esepshisi Ghalym da jetti. Shiykil sary, qonqaq múryndy Asqar brigadir rúqsat súraghanday ishara bildirip, qolyn kóterdi. «Aytarymdy aityp alayyn» dep osy ýzilisti paydalandy ma eken eptep orynan týregeldi:

- Baseke, rúqsat bolsa jol jýrgeli jatyr edim...

- Oibay-au, ne boldy býgin bәrindi qara basyp?

- Qara basqany sol, auylda enem qaytys bolyp...

- Osynday qara talasqanda nege qaytady eken...? Qalay barasyng qyruar sharuany tastap?

Bәri sharasyz qalghan brigadirding jýzene bir, mysy elire basyp otqan basekenning betine bir qarap týk týsinbegendey boldy. Sóz osymen bitti. Jaghday pysyqtaldy. Jinalystan shyghyp bara jatyp Bәkenning qalta telefony taghy bezildedi. Habarlasyp túrghan managhy auyldyng elektriygi:

- Jarqyn, senbisin? Qazir baramyn songha dayynday berinder, - dedi búl mәn-jaydy tez bayqatyp. Jinalystan shyghyp dittegen jerine búl da jetti, Baymyrza da búlardyng ýstinen týskendey boldy. Buraday buyrqanyp eki kózi atyzday bop ketken:

- Mening rúqsatymsyz ne istegeli túrsyndar?

- Jigitter eskerttik dep edi sizge. Búdan habarynyz joq pa edi, agha?!

- Ózdering menimen júmys isteysinder me, joq istemeysinder me?  Aqyldasyp sharua isteudi qoyghansyndar týge... Ketem desender rúqsat. Ústamaymyn...

Ashugha boy aldyrghanda Bayekenning osylay auzy basynan týkirigi shashyrap ne aityp, ne qoyghanyn bilmey qalatyny bar. Kónildi sәtinde búdan uәdeshil adam joq shyghar. Basyndy qu sózben altynmen qaptap qoyatynyn qaytersin?!

Sóitip kәri qara siyr soyylmaghan kýiinde aram qatty, tang ata alys auyldaghy jiyngha óz kóligin tastap Bәkenmen kelgen Baymyrza bireuding atyna mingesip ýiine jetti. Endigi eregis-tartys Bәkenmen bolmaq...

Aybek Jýzbay

Abai.kz