Aghabek Qonarbayúly. Bir ball – bir taghdyr...
Alaulatqan-jalaulatqan Últtyq birynghay test-2009 da mәresine jetti. Biraq qalay?..
Bir súraqqa - eki týrli jauap
QR premier-ministri Kәrim Mәsimov pen bilim jәne ghylym ministri Janseyit Týimebaevtyng blogyna aryz-shaghym, súraq-ótinimderin joldaghan adamnan kóz sýrinedi. IYә, kókeyin súraq kernegenderding sanynda qisap joq. Az-kem mysal. Almaty qalasy, Almaly audany, M.Dulatov atyndaghy №136 mektepting týlegi, «Altyn belgige» ýmitker Daniyar Jigitbek 5 mausymda Últtyq testileuden ótedi. Biraq Daniyargha «altyngha» qol jetkizu ýshin bir ball jetpey qalady. Daniyar Ruslanúlynyng uәji de joq emes.
Alaulatqan-jalaulatqan Últtyq birynghay test-2009 da mәresine jetti. Biraq qalay?..
Bir súraqqa - eki týrli jauap
QR premier-ministri Kәrim Mәsimov pen bilim jәne ghylym ministri Janseyit Týimebaevtyng blogyna aryz-shaghym, súraq-ótinimderin joldaghan adamnan kóz sýrinedi. IYә, kókeyin súraq kernegenderding sanynda qisap joq. Az-kem mysal. Almaty qalasy, Almaly audany, M.Dulatov atyndaghy №136 mektepting týlegi, «Altyn belgige» ýmitker Daniyar Jigitbek 5 mausymda Últtyq testileuden ótedi. Biraq Daniyargha «altyngha» qol jetkizu ýshin bir ball jetpey qalady. Daniyar Ruslanúlynyng uәji de joq emes.
Ol ózi oqyghan kitap boyynsha jauap beredi. - Maghan Qazaqstan tarihy pәni boyynsha «Ghúndarda opasyzdyq jasaghany ýshin berilgen jazanyng týri» degen súraq keldi, - dep bastady sózin Daniyar. - Jauap núsqalaryn qarap (elden alastau, ólim jazasy, betti tilu, dýre soghu, qúldyqqa satu), 2002 jyly «Atamúra» baspasynan shyqqan (6-synyp oqushylaryna arnalghan) «Ejelgi Qazaqstan tarihy» oqulyghynyng 73-betindegi «Shaniuy ózine baghynbaghandardy qatang jazalady» degen derek kózine sýiene otyryp, belgiledim. Mening oqyp dayyndalghan oqulyghymda «ólim jazasy» (Daniyargha kelgen súraqtyng dúrys jauaby osy eken - A.Q.) degen sóz mýlde aitylmaghan. Osy oqulyqta kórsetilgendey, men dúrys jauap ornyna «elden alastatu» dep belgiledim. Sebebi elden alastatylghan adamdy óz eli de, ózge memleket te qabyldamaghan ghoy. Bizde múnday adamdy «tiri ólik» dep ataydy emes pe? «Shaniuyding qoldanghan qatang jazasy - elden alastau» dep eseptedim. Kórsetilgen súraq dәieksiz dep oilaymyn.
Oqushy oiynyng astan-kestenin shygharghan bir súraqtyng jauaby eki oqulyqta eki týrli berilipti. Dәlirek aitqanda, 2002 jyly «Atamúra» baspasynan shyqqan oqulyqta (avtorlary - T.Túrlyghúl, Á.Tóleubaev, Q.Qúnalina) «Shaniuy ózine baghynbaghandardy qatang jazalady» (suretti qaranyz) dep berilgen. Al 2006 jyly osy baspadan jaryq kórgen oqulyqtyng (avtorlary - T.Sadyqov, Á.T.Tóleubaev, Gh.Halidulliyn, B.Sәrsekeev) 103-betinde «Auyr qylmys men opasyzdyq jasaghandargha ólim jazasy kesilgen», - dep jazylghan eken. Al endi dúrysyn tandap kóriniz. Almaty qalasynyng tarih pәni apellyasiya mýsheleri - Maghishat IYisova men Asylhan Beysenbaevalar mәselening bayybyna barghannan keyin balanyng baghyn baylamaudy basshylyqqa alady. «Biz «Altyn belgige» ýmitker oqushynyng aryz-shaghymyn qanaghattandyryp, balanyng baghyn baylamayyq dep, bir baldy Daniyardyng paydasyna sheshudi dúrys dep taptyq. Biraq songhy sheshimdi memlekettik apellyasiya komissiya shygharady» deydi olar. Al memlekettik komissiya mýsheleri - M.Baydolda, B.Nesipov, K.Núrtaevalar «Daniyardyng dúrys jauap bere almauy talapkerding emes, qoldanystan alynghan oqulyq pen oqushyny dayyndaghan pәn múghalimining kinәsi» degen sheshim shygharady. Daniyardy tarih pәni boyynsha dayyndaghan Ýmit Tanakózovanyng aituynsha, Daniyardyng belgilegen jauabynda negiz bar. «Bizde jyl sayyn jana oqulyqtar shyghyp jatady. Ókinishtisi sol, әr oqulyqtaghy tarihy sandar /derekter/ әrtýrli. Búlar oqushylardyng oiyn janylystyrmay qoymaydy. Al jogharydaghylar bizdi, múghalimderdi, kinәlap shyghady», - deydi Ýmit Tanakózova.
«Altyn belgige» bir ball jetpey qalypty
Taghy da taghdyry bir balgha tanylghan oqushy jayly. - Biyl mening sinlim Indira Izbasqan 6 mausymda ÚBT tapsyrdy, - dep bastalady Tilestes Aimovanyng Janseyit Týimebaev myrzagha jazghan haty. - «Altyn belgige» úsynylghan onyng aghylshynnan bir baly (108 ball jinaghan) jetpey, «altynnan» qaghyldy. Áriyne, altyn alu maqsat emes, tek onyng 11 jyl boyghy enbegining bar taghdyry ÚBT-gha tanylyp túrghany. Indira - ýzdik oqushy ghana emes, aqynjandy qyz. Týrli olimpiadalargha, ghylymiy-konferensiyalargha qatysyp jýrgen onyng taghdyryn bir ghana ball byt-shytyn shyghardy. Ákesi erte qaytyp, jalghyz anasymen qalghan Indira aqysyz oqugha týssem deytin. Endi bәrinen qol ýzdi. Apellyasiyagha bergen edik, týzeuge kelmeydi dep jolatpady. Bir ball balanyng taghdyryn sheshetin bolghany ma? 11 jylghy enbegin esh etetin bolsa, onda ÚBT-nyng qajeti qansha?! Oghan qosa, orys tilinen alghan baldary da shegeriledi. Sonda 88 balmen qay oqugha týse alady? Qúrmetti Janseyit myrza, mýmkindik bolsa, Indiranyng mәselesin qarastyryp, kómek qolyn sozsanyz.
Kinәli kim:
kompiuter me, komissiya ma?
Búl bir ghana Indiranyng qara basyndaghy jaghday emes, әriyne. Týimebaev tehnikalyq aqau bolmaydy dep edi, biraq kompiuteri týskir talay týlekting saghyn syndyrdy, ýkilegen jas ýmitterdi sóndirdi. Basqa-basqa Aqmola oblysyndaghy dýiim júrtty dýrliktirgen oqighagha kózjúmbaylyqpen qaraugha bolmas, sirә. Aqmola oblysyndaghy №4 mektepting týlegi Úljan Sýleymenova 125 súraqtyng nebary 18-ine ghana dúrys jauap beredi. Óz bilimine sengen talapker apellyasiyalyq komissiyagha shaghymdanady. Komissiyanyng salghyrttyghy ma eken, kompiuterding qateligi me eken, Úljannyn, asyly, 18 emes, 83 ball jinaghany anyqtaldy. Kompiuterdegi kórsetkish - osy. Ayyrmashylyq - «65-aq» ball. «Múnyng sebebin tehnikalyq qate dep týsindirdi komissiyadaghylar. Maghan 17 178 nómiri berildi, biraq mendegisi 1590 bolatyn. Sonymen, 18 emes, 83 ball jinaghanymdy dәleldep shyqtym», - deydi әdiletsizdikting qúrbany bola jazdaghan Úljan.
Aqmola oblysynda Úljan siyaqtylardyng sany bir-eki adammen shektelse qaneki. Apellyasiyalyq komissiya mýsheleri oqushylardyng talap-aryzdaryn qaraudan qoldary bosamady. Kýnine joq degende 60 aryzdanushynyng mәselesin qayta qarap jatqan komissiyadaghylargha ata-analardyng ókpesi qara qazanday. Olar endi ministrding ózine shyqpaqshy. Mәselening anyq-qanyghyna kóz jetkizbekshi.
Bala týgil, múghalimning de basyna kirmeytin súraqtar búl joly da kezdesti. Elimizding bas múghalimi Janseyit Qanseyitúly óz sózinde súraqtar tek mektep baghdarlamasynan alynady dep mәlimdegen-di. Biraq olay bolmay shyqty. Almatylyq talapker Gýljan Shanqúlovtyng aituynsha, «Qos kenes» degen mavzoley qay jerde?», «Pәlenshening iytin sipattap ber» degen súraqtar taghy da kelipti. Danyshpan Abaydyng ózin tanyp-bilip, onyng jaqyny men tuysyn, ýrim-bútaghyn týgendep tastaghanday, endi «Abaydyng iytining aty kim?» degen sekildi soraqy súraqtar әli de testide de jýr.
Júrtty «jarylqaushylar» jazalanbaq
Qazaqstandyq týlekterding 82%-y (108 672 oqushy) qatysqan ÚBT 2009 jyly da shyrghalanmen bitti ghoy. Zang búzushylyq әreketter az boldy demeseniz, biylghy últtyq testileude de alayaqtar ayanyp qalmady. Oqushylargha «kómektespek» bolghan «qamqorshylardyn» isi әshkerelendi. Testting dúrys jauaptaryn 3-3,5 myng dollargha satyp, onay oljagha keneluge bekingen almatylyq bir top studentti Últtyq qauipsizdik komiytetining qyzmetkerleri der kezinde ústady. Almaty qalalyq ÚQK departamentining baspasóz hatshysy Bolatbek Tóletaevtyng mәlimdeuinshe, halyqty aldamaq bop, aqshagha batudy kózdegenderding ýsheui Qazaqstan menedjment, ekonomika jәne boljau institutynyng (QMEBI) studenti eken, al bireui - Almaty ekonomikalyq uniyversiytetining shәkirti. Júrtty testing dúrys jauabymen «jarylqaymyn» degender tergelude. ÚBT ótkizilip jatqan punkterde úyaly telefondy paydalanbaq bolghan ýsh derek tirkelse, testke óz ornyna basqa bireudi kirgizbek bolghan bir adamnyng әreketi әshkerelengen.
«Jas qazaq» gazeti, №23, 12.06.2009