Oralmandar qashanghy opyq jeydi?
Qazaqstan Respublikasynyng Preziydentine,
Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimetine,
Qazaqstan Respublikasynyng Parlament deputattaryna
jәne qazaq halqyna!
Bәrimizge mәlim, keyingi jyldary Qytay elindegi qandastarymyzdyng taghdyry tym kýrdelenip ketti. Tәuelsizdik alghannan beri qalypty dengeyde júmys jasap kele jatqan kóshi-qon mәselesinde ayaq astynan tuyndaghan kelensizdikter saldarynan, eki el arasynda zandy qújatpen jýrgen bir otbasy mýshelerining ekige bólinip qalghanyn kózimiz kórip otyr. Búl isting eki elding dostyq qarym-qatynasy ayasynda sheshilui sonshalyq qiyn mәsele emestigi aidan anyq.
Biraq, búl is әli tolyq sheshimin tappay otyr. Osy orayda әleumettik jelide jasyryn atpen otyratyn adamdar, dәiektelmegen aqparattardy, әrtýrli ósek-ayandardy óristetip, qytaydaghy qazaq mәselesin shiylenistirip otqa may qúyda. Olardyng arasynda qytaydyng qúpiya mekemelerine qyzmet etetinderding de bar ekendigi kýmәnsiz. Búdan elimizding tynyshtyghyn býldirip, Qytaydaghy qandastarymyzdyng jolyn jabudy kózdep otyrghan arnayy kýshterding bar ekendigin týsinuge bolady. (Búl mәselemen qúzyrly oryndar ainalysyp, elimizde әreket etip otyrghan jat niyetti toptargha tosqauyl qoiygha tiyis.) Keyingi jyldary kóshi-qongha baylanysty boy kórsete bastaghan osynday aiqay-úiqaylar eki el arasyndaghy sayasy axualgha da óz salqynyn tiygizgendigi kýmәnsiz.
Soghan oray Qytaydaghy qandastarymyz taghdyry birden kýrdelenip ketti. Biz búghan birden bir jauapty Qytay biyligi dep bilemiz. Sonymen qatar múnday kelensizdikterding tuyndauyna jekelegen túlghalar men keybir qoghamdyq úiymdardyng sayasy mәni bar osy kýrdeli mәselege orynsyz, әri sauatsyz aralasuy da sebep boluda. Bәlkim niyetteri dúrys ta shyghar. Biraq búl kóshede sheshiletin mәsele emes qoy. Alayda osy nәzik mәseleni keybireuler ózderining týsinik dengeyinde sheshkisi keledi. Al onday sayasy sauatsyzdyqtyng qashan da keri әseri bolatyndyghy kýmәnsiz. Solay bola túra búl mәselede airyqsha belsendilik tanytyp jýrgen toptar az emes. Sonday qoghamdyq úiymnyng biri – "Atajúrt eriktileri".
"Atajúrt eriktileri" qoghamdyq úiymnyng atqarghan júmysynan góri daqpyrty kóp. Ishki dau-damaylary da oralmandardy jik-jikke bólgenin kózimiz kórip otyr. Bir-birin orynsyz qaralau, ghaybattau, ózderine tileules bolmaghandargha kinә artu búl úiym tarapynan kýn sanap óristep barady. Sonyng saldarynan qazir oralmandar bir-birine kýdikpen qaraytyn, al oralmandar dese jergilikti halyqtyng kóniline kýdik úyalaytyn jaghdaygha jetti. Al múnday dau-damaydyng memleketimiz jýrgizip otyrghan kóshi-qon sayasatyna keri әser eteri kýmәnsiz. Sondyqtan kóshi-qon mәselesin qoghamdyq úiymdar emes, biylikting ózi sheshkeni jón dep bilemiz.
Jalpy oralmandar mәselesi kim kóringenning ózderine úpay jinaytyn jeri emes ekendigin kimge de bolsyn eskertemiz. Búl – últtyq mәsele. Sondyqtan búl mәseleni biylik nazaryna úsynu – bizding boryshymyz.
M.Shahanov, Qazaqstannyng Halyq jazushysy, «Týrki tildes halyqtar arasyndaghy eng ýzdik әlem aqyny» syilyghynyng iyegeri, «Týrki әlemi Ziyalylar Odaghynyn» tóraghasy;
M.Myrzahmetov, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty;
Gh.Qabyshúly, jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi;
T.Medetbek, aqyn, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty;
S.Batyrshaúly, Astana qalalyq «Memlekettik til» respublikalyq qoghamdyq qozghalysynyng tóraghasy, ekonomika ghylymdarynyng doktory, professor;
A.Sarym, sayasattanushy; qogham qayratkeri;
K.Ámirbek, satiriyk, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri;
R.Júmaly, sayasatker, qogham qayratkeri;
Á.Ghali, sayasattanushy, tarih ghylymdarynyng doktory;
M.Tayjan, sayasattanushy; qogham qayratkeri;
E.Tórehanov, jazushy, qogham qayratkeri;
Q.Bilәl, jazushy, QR Mәdeniyet qayratkeri;
J.Kenebay, «Tanym» pikirsayys klubynyng jetekshisi;
S.Ábildahanqyzy, jurnalist, «Aqjýnis-Astana» jurnalynyng bas redaktory;
D.Babamúratov, «Bolashaq» jastar qozghalysynyng tóraghasy;
M.Qalybay, zeynetker;
A.Temirbay, aqyn; «Daryn» jastar syilyghynyng laureaty.
Abai.kz