Resey qazaqtarynyng dәl qazirgi tandaghy basty mәselesi ana tilin saqtap qalu - Resey qazaqtarynyng federaldyq últtyq-mәdeny avtonomiyasynyng tóraghasy T. Dýisenbaev
ALMATY. 13 mamyr. QazAqparat /Erlik Erjanúly/ - Qazirgi tanda әlemnin 40 elinde 5 milliongha juyq qazaqtar bar eken. Onyn 3 milliony Qytay men Ózbekstanda, 1 milliony Reseyde túryp jatyr.
Dýniyejýzi qazaqtarynyn 25-27 mamyr kýnderi Astanada ótetin IV Qúryltayy qarsanynda Resey qazaqtarynyng federaldyq últtyq-mәdeny avtonomiyasynyng tóraghasy Toqtarbay Dýisenbaevty әngimege tartqan edik.
- Toqtarbay Qadyrghaliyúly, Resey qazaqtarynyn dәl qazirgi tanda naqty sany qansha? Olar qay jerlerde kóbirek shoghyrlanghan?
ALMATY. 13 mamyr. QazAqparat /Erlik Erjanúly/ - Qazirgi tanda әlemnin 40 elinde 5 milliongha juyq qazaqtar bar eken. Onyn 3 milliony Qytay men Ózbekstanda, 1 milliony Reseyde túryp jatyr.
Dýniyejýzi qazaqtarynyn 25-27 mamyr kýnderi Astanada ótetin IV Qúryltayy qarsanynda Resey qazaqtarynyng federaldyq últtyq-mәdeny avtonomiyasynyng tóraghasy Toqtarbay Dýisenbaevty әngimege tartqan edik.
- Toqtarbay Qadyrghaliyúly, Resey qazaqtarynyn dәl qazirgi tanda naqty sany qansha? Olar qay jerlerde kóbirek shoghyrlanghan?
- Men ózim Reseyding Samara oblysynda dýniyege kelgen qazaqpyn. 2002 jyly Dýniyejýzi qazaqtarynyng ekinshi qúryltayyna qatysqangha deyin mening dýniyetanymym mýlde bólek edi. Kәsipker retinde óz tirshiligimdi ózim kýittep, barymen bazar dep, bargha qanaghat jasap keldim. Qazir Resey qazaqtarynyng federaldyq últtyq-mәdeny avtonomiyasynyng tóraghasymyn. Búl atqaryp otyrghan qyzmetimning ózi alyp imperiyada jútylyp bara jatqan 1 millionnan astam qazaqtyng múnyn múndap, jyryn jyrlatyp otyr. Reseyde qazir 89 oblys bolsa sonyng 26-synda qazaqtar túrady eken. 1992 jylghy halyq sanaghynda qazaqtardyng sany 1 million 150 myng adam bolghan edi. 2002 jylghy sanaqta 686 myn dep kórsetildi. Meninshe onda qazaqtardyng sany dәl kórsetilgen joq. Óitkeni sanaq paraqshasynda últtyq grafa bolmady. Qazirgi kezde 2010 jylghy halyq sanaghynyng qorytyndysy shygharylyp jatyr. Biz odan ýlken ýmitter kýtip otyrmyz. Óitkeni onda 2002 jylghy olqylyqtar joyylyp, barlyq azamatqa ózining jәne ata-anasynyn últyn jazuyna mýmkindik berildi. Sonday-aq osy uaqytqa deyin Qazaqstangha qonys audarghandar qandastarmyzdyn sany onsha kóp emes. Sol sebepti songhy Reseydegi qazaqtar 10 jylda 10-15 payyzgha ósti dep oilaymyn. Olardyn otbasynda 5-6 bala bolmasa da orta eseppen bәrinde 2-3 bala bar.
Qazaqtardyng eng kóp shoghyrlanghan jerleri mynalar: Astrahanda - 170 myn, Orynborda - 135 myn, Ombyda - 110 myn, Saratovta 100 myn, Volgagradta - 60 myn, Chelyabide - 40 myn, Altay Respublikasynda - 20 myn, Týmende - 20 myn, Novosibirde - 20 myn, Qorghanda - 15 Samarada - 15 myn, Ufada - 10 myn, Altay ólkesinde - 10 myn, Sank-Peterborda - 10 myn, Mәskeu qalasy men Mәskeu oblysynda - 10 myn, Yakutiyada - 2,5 myn, Murmanskide - 1 mynday qazaq bar dep shamalap otyrmyz. Túrghyndarynyng 50-85 payyzyn qazaqtar qúraytyn audandar bar. Mәselen Astrahan oblysyndaghy Krosnoyarsk audanynyng 85 payyzy qazaqtar.
- Sanaqta mansap ýshin óz últyn orys dep jazatyndar boluy mýmkin be?
- Bireuler qorqyp, bireuler úyalyp jazbauy mýmkin. Biraq olardyng ýlesi óte az. Búl aralas nekedegi otbasylarda ghana bolady dep oilaymyn. Jalpy Reseydegi qazaqtardyng 5 payyzy aralas nekede. Búl ýrdis onda 1985-90 jyldardan bastaldy.
- Resey qazaqtarynyng qazirgi tandaghy eng ózekti mәselesi ne?
- Býgingi tanda federalddyq últtyq-mәdeny avtonomiya basshylyghynyng aldynda túrghan basty mindet - Reseydegi qazaqtardyn ana tilin óz balalaryna ýiretuine jaghday jasau bolyp otyr. Ázirge búl biz ýshin ýlken arman bop túr. Ony ashyq aitpasaq ta, әrdayym ishtey oilap jýrmiz. Qazir bizde qarym-qatynasqa orta joq. Men ýide balalarymmen júmystan kelgen song 1-2 saghat qazaqsha sóilesemin. Qalghan uaqytta olar orys tilinde sóileydi.
- Resey qazaqtarynyng arasynda ana tilin bilmeytinder kóp pe?
- Ana tilin biletinder sany jyl ótken sayyn azayyp kele jatyr. Eresekter kýni boyy júmysta bolghandyqtan balalarymyzdyng ana tilinde sóilep, aralasatyn ortasy shekteuli. Búghan qazaq mektebining bolmauy da óz yqpalyn tiygizip otyr. Reseyde әli kýnge deyin birde bir qazaq mektebi joq. Astrahan, Orynbor oblystaryndaghy keybir audandarda ghana qazaq tili fakulitativtik sabaq retinde ótkiziledi. Konstitutsiya boyynsha Reseyde әr azamat últtyq tilin ýirenuge qúqy bar. Eger mektepte bir synypta 5-10 qazaq balasy bolyp, olardyng ata-analary «balalarmyzgha ana tili kerek» dep ótinish jazsa memleket jaghday jasaugha mindetti. Biraq múnday ótinishter bizde jazylyp jatqan joq. Bireuler qorqady, endi bireuler zandy bilmeydi. «Reseyde túramyz, bizge qazaq tilining keregi joq» deytin qazaqtar da bar. Ata zan boyynsha bizde bala 18 jasqa kelgenshe oghan ata-ata-anasy jauapty. Olar balalarynyng fakulitativtik sabaqqa túraqty baryp túruyn qadaghalaugha mindetti. Eger barmasa mektep basshylyghy ony jauyp tastaydy.
- Resey qazaqtarynyng últtyq-mәdeny avtonomiyasy qashan qúryldy? Onyng qoghamdyq úiymdardan qanday artyqshylyghy bar? Últtyq-mәdeny avtonomiya qúrudyng tәrtibi qalay?
- 1996 jyly qoghamdyq úiymdar turaly jana zang qabyldanghan bolatyn. Qazir Reseyde 18 federaldy últtyq-mәdeny avtonomiya bar. Biz ony eng songhy bop 2007 jyly qúrdyq. Onyng kesheuildep qalghanynyng birneshe sebebi boldy. Bastapqyda ózimiz zandy jaqsy bilmedik. Odan keyin birinshi Ombyda, odan keyin Orynborda әreket jasap kórdik. Avtonomiya degen ataudan qorqatyndar kóp bolghan song 26 aimaqtyq qoghamdyq úiymdar birigip 2005 jyly Býkilreseylik ýilestiru úiymyn qúramyz dep kelisken edik. Zang boyynsha 89 oblystyng jartysynda qoghamdyq úiymdar boluy kerek eken. Sonda ghana ony qúrugha bolady. Al federaldy últtyq-mәdeny avtonomiyagha býkil aimaqta avtonomiya qúru mindetti emes. Ony bireuler týsinip jatyr, bireuler týsinbey jatyr. Resey qazaqtaryna qazir qoghamdyq úiymdardyn bәrining avtonomiya mәrtebesin alghany kerek bop túr. Zang boyynsha avtonomiya dәrejesi federaldyq, aimaqtyq jәne jergilikti degen ýsh satydan túrady. Árqaysysynyng óz orny bar. Olargha memleket budjetten aqsha beredi. Al qoghamdyq úiymdargha jarghylary bir bolsa budjetten qarjy berilmeydi. Mәselen, Astrahanda aimaqtyq ta oblystyq qoghamdyq úiym bar. Últtyq-mәdeny avtonomiya bolmaghan song olar jergilikti әkimshilikten aqsha ala almay otyr.
Zang boyynsha aldymen әr audanda jergilikti últtyq-mәdeny avtonomiyalar qúrylady. Olar aimaqtyq avtonomiyany bekitedi. Ol bir oblysta bireu ghana bolady. Al aimaqtyq búl avtonomiyalar býkil Reseyde 1 federaldy avtonomiyany qúrady. Bizde qazir bir jerde qoghamdyq úiym bolsa, ekinshi jerde avtonomiyalar júmys jasauda. Federaldy últtyq-mәdeny avtonomiyany qúrghanda bizde 5 aimaqtyq avtonomiya boldy. Qazir 9 aimaqtyq, 20-day jergilikti avtonomiya bar. Olar Samara, Omby, Orynbor, Týmen, Mәskeu jәne Mәskeu oblysy, Tatarstan, Saratov, Altay ólkesinde ornalasqan.
- Resey qazaqtarynyng túrmystyq jәne әleumettik-ekonomikalyq jaghdaylary qalay?
- 1975 jylgha deyin qazaqtar negizinen auyldyq jerde túrdy. «Orys tilin bil, jaqsy oqy, keyin nan súrap jey almay qalasyn» degen nauqan bastalghan kezde bәrimizge oqudyng sonyna týsip, bәrinen ozyp kettik qoy. Auyldaghy balalardyng 70 payyzy joghary bilim aldy. Qyzmet, ýy bergen son 1960 jyldan bastap búryn bir saydyng eteginde jeke auyl bop otyratyn qazaqtar ortalyqqa jaqyndap, ózderi ýy salyp, birtindep qalagha aghyla bastady. Sonyng nәtiyjesinde qazaqtar shoghyrlanyp túratyn auyldar da birtindep azayyp kele jatyr.
Kenes uaqytynda mal dәrigeri, injener, mehanikter kóp bolatyn. Qazir bizde barlyq mamandyq iyesi bar. Mәselen Samara oblysyndaghy 16 joghary oqu ornynda 1 myng qazaq studentteri oqyp jatyr. Bәri osynda tuyp ósken. Al oghan basqa oblystardan kelgenderdi qossaq búl san odan ary úlghaya bereri anyq.
- Reseydegi qazaqtar arasynda qanday da bir әleumettik zertteu júmystary jýrgizile me?
- Múnday zertteu júmysy kerek. Biraq ony kim jasau kerektigin bilmeymiz. Oiymyzda bar. Ázirge óz tarapymyzdan eshqanday zertteu júmysy jýrgizilgen joq. Qazaqstan tarapynan da múnday is-sharalar bayqalmaydy. Tek 2007 jyly Mәskeu memlekettik uniyversiytetindegi bir joba boyynsha Elena Larina degen ghalym «Qazirgi qazaqtar qalay túrady?», «Olardyng әleumettik-túrmystyq jaghdayy qanday?» degen mәseleler boyynsha Samara men Orynbor oblystarynda bir zertteu júmysyn jýrgizdi.
Reseydegi qazaq jastarynyng 90 payyzy Qazaqstan tarihyn, qazaq tilin bilmeydi. Tipti Abaydyng kim ekeninen habarsyz. Mening ózim Múhtar Áuezovtyn «Abay jolyn» 2002 jyly ghana oqydym. Ony maghan qazaqstandyq dostarym syilaghan bolatyn. Sodan keyin ghana Abaydy birshama tany bastadym. Eger jastar Abaydyng kim ekenin bilse, tildi bilmese de ishinen qazaqpyn deydi. Sondyqtan Reseydegi qazaq balalaryna aldymen Abaydy orys tilinde jetkizu kerek dep oilaymyn. Bizde tanylmaghan, әli ashylmaghan talant kóp. Olardy qayda jiberudi bilmeymiz. Keyde Qazaqstangha alyp ketse ghoy dep armandaymyn. Erteng onyng bәri joghalyp ketedi ghoy. Óitkeni olar Reseyge kerek emes. Eger ornymen paydalansa búl jastar Qazaqstangha qansha payda әkeler edi. Syrtta jýrip biz de kórip, bilip jýrmiz Qazaqstannyng qaryshtap ósip jatqanyn. Endi Qazaq ókimeti syrtta jýrgen daryndy jastargha da kóz qyryn salyp, qanatynyng astyna alsa jaqsy bolar edi. «Núrly kósh» jaqsy baghdarlama. Endi ata júrtqa qayta oralghan qandastargha belgili bir uaqyta deyin túratyn beyimdeu ortalyqtary qúrylyp, yntalandyru sharasy jasalsa núr ýstine núr bolar edi. Mәselen, olardyng jinaghan aqshasy ýy alugha jetpeui mýmkin, múnday jaghdayda 10 jyldan 20 jylgha deyin kredit berip, ony qaytaru kezindegi bastapqy 2 jylyna jenildik berse Qazaqstangha kóship keletin otbasylar az bolmas edi. Sonday-aq Reseyde Qazan, Samara, Mәskeu, jәne Novosibir qalalarynda 4 aviasiyalyq institut bar. Bizding balalar onda oqyp, joghary bilim alsa da keleshegi joq. Eger mamandar dayyndaugha qatysty jaqsy baghdarlama bolsa Reseydegi qazaqtar balalaryn kez-kelgen mamandyqqa oqytar edi. Reseyde qazir bilim alu tegin. Búl Qazaqstan ekonomikasy ýshin bagha jetpes ýlken kapital bolady ghoy.
- Bir sózinizde syrtta jýrsek te bәrin kórip, bilip jýrmiz dep qaldynyz. Reseydegi orystar Qazaqstandy qalay qabyldaydy?
- Olardyng kóbi Qazaqstanda ne bop jatqanyn bilmeydi. Biz bilemiz, qanymyz qazaq bolghan son. Sputniktik tabaqtar arqyly Qazaqstan arnalaryn kórip, ondaghy janalyqtargha әrdayym qúlaghymyzdy týrip jýremiz. Degenmen Qazaqstan turaly aqparat radio men televiydeniyede әli az.
- Qos azamattyq turaly pikiriniz qanday?
- Qos azamattyqqa men qarsymyn. Oghan eshqanday qajettilik joq. Qazaqstan halqy onsyz da az. Qazirding ózinde Reseyde de Qazaqstanda qos-qostap ýy alyp, birneshe otbasyn qúryp, kimning tarysy pisse sonyng tauyghy boly jýrgender jetkilikti. Búl jaqsy nәrse emes.
- Dýniyejýzi qazaqtarynyng tórtinshi qúryltayynan ne kýtesizder?
- Eng aldymen jalpy bilim beretin mektepterde qazaq tilin oqytu mәselesinin sheshiluin. Qazir Resey mektepterinde 80-90 payyzgha deyin qazaq balalary oqityn audandar bolsa da birde-bir qazaq mektebi joq. Ol kenestik dәuirde de bolghan joq. Endi osy mәsele eki memleketting basshylary arasynda talqylanyp, bir sayasy sheshim qabyldansa eken deymiz. Mysaly Qazaqstanda myndaghan orys mektepteri bar. Olardyng bәri memlekettik budjdetten qarjylanyrylady. Olardyng ana tilin, mәdeniyetin damytugha da qomaqty qarjy bólinip kele jatyr. Reseyde de barlyq oblysta týgel bolmasa da qazaqtar jii túratyn audandarda qazaq mektebin ashugha, bolmasa mektep baghdarlamasynda oqylatyn mindetti pәnder qataryna engizuge bolady dep oilaymyn. Reseyding damyp, órkendenuine ondaghy qazaqtardyng da qosqan ýlesi bar ghoy. Eger preziydentter tarapynan qanday da bir sheshimder qabyldanyp jatsa, Reseyding Bilim miinstriligi qazaq tiline ong qabaq tanytyp, kónil bóledi dep oilaymyn. Búl jalpy eki elge de tiyimdi. Reseylikter demografiyalyq ahualyn odan sayyn qúldyraudan saqtap, eki halyqtyng arasyndaghy qarym-qatynastyng odan ary terendete týsuge mýmkindik alady. Qazaqstan bolsa keybir qajetti mamandaryn Resey qazaqtary arasynan tauyp, óz múqtajynan shyghar edi.
-Ángimenizge rahmet! Tilegen barlyq arman-tilekteriniz tolyq ornyndalsyn!