Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 5725 19 pikir 4 Aqpan, 2019 saghat 11:11

Álemdik qauymdastyqtyng qazaqqa nege býiregi búra qaldy?

Álemdik qauymdastyq tek kórgisi kelgendi ghana kóredi. Kórgisi kelmegendi eshqashan kórmeydi. Shyntuaytyna kelgende, "Qytaydaghy qazaq mәselesin әlemdik qauymdastyq "Atajúrttyn" aitqanynan keyin ghana kórip, sensasiya boldy" degen balanyng qiyaly sekildi dýniye. 

Izrail men Palestina arasyndaghy qaqtyghys saldarynan qyrylyp qalghan qarusyz jastardy "Jedel jәrdemge" bermey, olardy da myltyqpen qorqytyp jaqyn viydeolardy biz maqtaghan batys órkeniyetining ókilderi de týsirgen, biraq birde-bir telearnalary kórsetken joq. Osynday әlemdik qauymdastyqtyng býiregin qazaqqa búrghyzyp otyrghan ne "qúdiret"?

"Atajúrtyn" janayqayy ma?

Álde, sol jaqtaghy "úighyr mәselesine" aralasudyng "tóte joly osy bolyp otyr ma" (demokratiyany syltau etip, adam qúqyghyn jeleuletkisi kele me)?

Batystyng arab týbegin 19 jyl "demokratiyalandyrdy". Olardyng osy "jaqsylyghynan" sabaq almau, otpen oinau emes pe?

Afrikada ashtyq pen SPIYD-ten qyrylyp jatqan óz "koloniyalarynyn" basyndaghy nәubetin kórmegen kózderi, qytaydaghy qazaqtyng nәubetine qyraghylyq tanytuy nelikten?

Oghan bylay jauap berip kóreyik. Siriyada tauy shaghylghan "demokrattargha", jana bir oiyn alany (poligony) kerek ekeni bәrine ayan.

Qytaydaghy qazaq mәselesi, syrtqy alpauyttardyng kezekti oiyny ýshin "dayyn as" bolyp, alasapyran zamanda shatqayaqtap әreng túrghan bizding elimiz, osy oiynnyng ortasynda qalyp ketpeuine kim kepil?

Súraq kóp. Moynyna jauapkershilik alatyn eshqanday túlgha da, úiym da joq. Múnday shekarasy joq gibridtik soghystarda, jauapkershilikti moynyna tek memleket qana ala alady. Óitkeni, eldi basqaryp, elding sayasatyn jýrgizip otyrghan - sol memleket. Ertengi kýni sol sayasattargha da jauapker bolatynda sol ýkimet. Búl jerde ýkimetimizdi jaman desek te, jaqsy desek te, barlyq problemany óz moynyna alyp, mәsele memlekettik dәrejede sheshilgeni dúrys. Qalay bolghanda da, múnday jaghdayda jauapkershilik aldynghy sapta túratyn bolady.

Al úiymdar men telearnalardyng týpki maqsattary, kóksegenderi bylayghy júrtqa qashanda beymәlim.

Árbir әdemi sózge "Áp bәrekeldi!" dep óre týregeletin zaman emes qazir. Memleketimizge qauip tóndiretin әrbir iste "kóregendik" kerek.

Saqal súraymyn dep, samay shashtarynan airylghan memleketterding sanasang sanynan janylasyn. Alpauyttardyng aitaghy jaqsy, amaldary әrqalay bolady.

Áriyne! Álemnen arasha izdegennen, keybir elderding beti beri búrylar. Biraq, búl mәselede syrtqy kýshterding әseri qalay bolady? Olardyng týpki maqsattary qanday bolmaq? Qazaqty qazaqqa qosyp berudi qolday ma, joq pa? Álde, qazaqty Qytaygha aidap salyp, alaqan ysqylap otyra ma?

Almaqtyng salmaghy qanday bolmaq?

Syrtqy kýshterding aitaghyna erip ketpeuge bizding qogham dayyn ba?

Qauip osynda.

Sizge men bir súraqpen jauap berip kóreyin.

Ontýstikting ózbekteri, Almatynyng úighyrlary, Oraldyng orystary sekildi ózge últ ókilderi Qazaqstannan bólinuge әrekettenip jatsa nemese, qazaq eli bәrine qazaqsha sóileudi mindettep, qazaqsha bilmeytinderin jabyq oqytu ortalyqtaryn ashyp, sol jerge kýshpen aparyp qazaqsha oqytyp jatsaq, Qazaqstannyng ishki isine syrtqy kýshterding aralasqanyn qalar ma ediniz? Sol kezde Ózbekstannan bir úiym shyghyp, әlemnen arasha súrap, baybalam salyp jatsa she?. Sol úiymnyng shashbauyn kótergen basqa syrtqy úiymdardyng aitqanyna kónemiz be?

Álde, ózbekterge "basynghan ekensinder" dep qysymdy kýsheytemiz be?

Al egerde ózbekting ýkimeti kelip, "Kórshi-au! Mende qazaqtar bar. Sende ózbekter bar. Aramyzda qanshama jobalar men sauda bar. Anau úighyrlaryndy ózing bilersin. Biraq, ózbekterimdi aqyryndap ózimizge qaytarsanshy" dep qolqalap túrsa, sizge qay taraptyng sózi ótip, qay tarappen júmys jasar ediniz?

Búl jerde taghyda ýlken mәsele bar.

Qytaydy qazir syrtqy kýshter qysugha ainaldy. Onyng qay tústan qysaryn Qytay sezbey otyrghan joq. Olar da ózderinshe qam-qareketin jasap baghuda. Ózderine kerek iydeologiyalaryn, halqyna qanday jolmen bolsa da siniruge úmtyluda. Qytay eshqanday últtyng betine qarap otyrghan joq. Óz maqsattary ýshin olar eshkimdi ayamaq emes.

Qytay әlemdik qauymdastyqty ishki isine aralastyryp otyratyn Ukraina men Siriya emes ekenin de úmytpasaq eken.

Bireu kelip olardyng ishki isine aralasyp, olargha óktemdiginde jýrgize almaydy. Óitkeni, ol sol memleketting - ishki isi. Qazaq bolsa da olar Qytaydyng azamattary.

Olargha kóship ketuge 25 jyl mýmkindik berildi. Mýmkindikti paydalanyp, aqshanyn, kvotanyng kózine qaramay, kóship kelip alulary kerek edi.

Endi kelip Qytaydyng qysymy kýsheygende, "oybay bәrin kóshiru kerek" dep jatyrmyz. Endigi kósh búrynghyday onay bolmaydy. Kedergi kóp bolady. Múny aiqaygha basyp aptyqtyrudyng qajeti joq. Barlyq mәsele eki elding arasyndaghy ózara diplomatiyalyq jolmen sheshiledi. Oghan shyraq alyp, jol izdegensip, otqa may qúydyng qajeti joq.

Syrtqy kýshter aralasyp, sharuasy shalqayghan elder tarihta bolmaghan!

Múnday iste bizderding (qoghamnyn) mindeti - úsynys tilekterimizdi jolda, jetkizu. Ýkimetting mindeti - diplomatiyalyq jolmen problemany rettestiru boluy kerek.

Rýstem Ashetaev, sayasattanushy

Abai.kz

 

19 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5552