Kez kelgen eldegi jýieli jazu – sol elding mәdeniyetining jogharylyghy men  sauattylyghynyng bet-beynesin kórsetetinin eskeretin bolsaq,  qazirgi tanda elimizde bolyp jatqan tildik reforma – ruhany janghyruymyzdyng tetigi, bolashaq úrpaqqa jasalyp jatqan iygi is. 

Osy baghytta 2018 jyly A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng tiltanushy mamandary «Qazaq tilining jana emle erejelerining jobasyn» әzirledi. Sh. Shayahmetov atyndaghy «Til-Qazyna» últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghy jana emlening týziluine qatysty josparlar qúryp, auqymdy is-sharalardy ótkizdi. Mine, býginde  jana әlipbiyge negizdelgen emle erejeleri maqúldandy.

Endigi kezekte jalpy halyqty jana әlipby negizindegi emle erejerelerin mengertetin trenerlerdi dayyndau, oqu-әdistemelik keshenderin qúrastyru  ózekti mәselelerding biri bolyp otyr. Búl baghytta elimizdegi otandyq әdisker-ghalymdarymyz jana grafikany mengertuding teoriyalyq jәne praktikalyq oi-pikirlerin bildirip, tújyrymdarymen bólisude. Últtyq komissiya janynan qúrylghan Ádistemelik júmys tobynyng mýshesi, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor T.T. Ayapova jana emleni oqytuda basty mynaday mәselelerdi nazargha aludy úsynady: «Latyn grafikasyn bilim beruding tómengi jәne jogharghy tabaldyryqtaryna sәikes orfografiyalyq toptyng dayyndaghan birneshe talqylaudan jәne synamadan (aprobasiyadan) ótken qazaq tili emle erejelerin adaptasiyagha týsirip 4 týrli variantyn jasau kerek». Belgili әdisker ghalym  F. Orazbaeva:  «Latyn əlipbiyin iygeruding ədistemesin eki baghytta iske asyrghan tiyimdi: jana əlipbiydi ýirenuge talaptanghan adamdargha jəne oqushylargha arnalghan ədisteme; balalar men eresekterding qaripti tez, jenil, týsinikti mengeruin qamtamasyz etetin oqytushy mamandargha arnalghan ədisteme. Osy baghyttardyng ərqaysysynyng ózine tən maqsat-mindetteri, erekshelikteri, basty nysandary, negizgi ústanymdary, arnauly amal-təsilderi bar», - dep kórsetedi. Sondyqtan әdistemeshilerding basty mindeti –  jana emleni bilim alushylardyng jas erekshelikteri men psihofizilogiyalyq erekshelikterin, dengeyin eskere otyryp, jana emleni mengertuding әdistemesin jasaqtap alghan jón.

Búl baghytta memlekettik qyzmettegi ghalym-әdiskerlerden  búryn, jekemenshik til ýiretu ortalyqtarynyng týrli saladaghy mamandary (biologiya, baghdarlamashy, ekonomist, t.b.)  jana әlipbiydi bilim beruding tómengi tabaldyryghyna  arnalghan oqu qúraldaryn әzirleudi qolgha ala bastaghan. Songhy bekitilgen әlipby negizinde, qazaq tilining jana emle erejelerining bekitiluin kýtpey, balabaqsha jәne bastauysh mektep jasyndaghy balalargha arnalghan týrli  kómekshi oqu qúraldaryn  jariyalap jatyr.  Búdan janarghan qoghamnyng qazirgi naryq zamanyndaghy janashyldyqqa, jyldamdyqqa, talapshyl zamannyng súranystaryna sәikes bolugha, ónimdi enbek etuge betbúrys jasap jatqandaryn bayqaugha bolady. Degenmen oqu qúraldaryn qúrastyruda eskertetin birqatar mәselelerdi nazargha aludy qajet dep sanaymyn. Sebebi bizding qolymyzgha tiygen birqatar balabaqsha jәne bastauysh mektep jasyndaghy balalargha arnalghan oqu qúraldarynyng ón boyynda  latyn grafikasyna negizdelgen әripterding rettiligi men  buyn sanynyng jiyilikteri eskerilmey  qúrastyryluy – orfograf, fonetist, tiltanushy mamandardyng qatysuynsyz jazylghany anyq kórinip túrady. Sondyqtan oqulyq qúrastyruda mindetti týrde sóz qúraugha baylanysty  әripterding rettiligi men buyn jiyiligi eskerilui qajet.  Osy rette 2016 jyly A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng ghalymdary qúrastyrghan «Jalpy bilim berudegi qazaq tilining jiyilik sózdigin» paydalanghan jón. Sebebi búl cózdik –  memlekettik tilimizding oqu-ədistemelik jýiesining tiltanymdyq bazasyn janghyrtugha, tildi oqytu ýderisining tiyimdiligin arttyrugha, oqulyq, oqu keshenderi men qúraldarynyng tildik materialyn jýieleuge, olardy zamanauy talapqa say qúrastyrugha septigin tiygizetin biregey basylym (Jalpy bilim berudegi qazaq tilining jiyilik sózdiginen. Alghy sóz).  Ghalym A.Janabekova әrip tirkesterining jiyiligin bylaysha taldap kórsetedi:  «Qazaq tilinde AR әrip tirkesining jiyiligi basqa әrip tirkesterine qaraghanda óte joghary, jalghyz ózi 600 000-nan asady. Al AN, AL, YN, DA, TA, EN tirkesteri – 500 000 shamada, ER, QA, DE, IN, LA, DY, TY tirkesteri – 400 000 shamada, NT, GhA, KE, AY, LY, TI, DI, AS, SY, ME tirkesteri – 300 000 shamada, al qalghan әrip tirkesteri odan tómen». Osynday rettilikpen ghylymiy-praktikalyq túrghydan saralanghan әrip, әrip tirkesterine, buyn jiyilikterine qatysty statistikalyq mәlimetter oqu-ədistemelik mәselelerdi jýieleuge septigin tiygizetin sózsiz.

Sonday-aq, oqulyq avtorlary búl  sózdik arqyly  belgili bir jaryspaly  leksikalyq birlikterding de tilding jýiesinde jiyiligi túrghysynan alatyn ornyn anyqtay otyryp, oqulyqqa engizuge mýmkindik ala alady.

Ekinshiden, qazirgi oqytu әdistemesinde qazaqtyng tól sózderin qazaq tilining orfoepiyalyq normasyna sәikes mengertu әdistemeleri kemshin týsip jatatyny bayqalady. Jalpy bilim beretin oqu baghdarlamalaryna orfoepiya mәselesine basymdylyq berip, býgingi oqushygha auyzsha kodtaghy orfoepiyalyq zandylyqtardy mengertuding әdistemesin jetildiru qajet.

Ýshinshiden,  jana oqu qúraldary últtyq mazmúngha negizdeluin basty nazarda ústau kerek. Yaghny ózge mәdeniyetten góri óz elimizding últtyq qúndylyqtaryn kóbirek dәriptegenimiz abzal. Elbasymyzdyng  maqalasyndaghy últtyq kod jana oqu qúraldarynda erekshe kórinis tauyp jatsa, búl býgingi ósip kele jatqan balanyng últtyq tanym kókjiyegin keneyte týsetini anyq.

Qoryta kelgende,  jana emlege negizdelgen jana oqulyqtar bilikti tiltanushylar men әdiskerlerding birlesuimen әzirlep,  egjey-tegjey  tekseru men saraptaudan ótkizip,  búrynghy kemshilikterimizdi qaytalamauymyz qajet.  Sonda ghana jana emle erejege negizdelgen oqulyqtar men oqu qúraldary óskeleng úrpaqtyng zerek sanasyna tez qabyldanyp, sauattylyghyn arttyra týsetin jýieli, sapaly bolady degen senimdemin.

Aynúr Seyitbekova, Sh. Shayahmetov atyndaghy «Til-Qazyna» últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyn Ádisteme basqarmasynyng basshysy, filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz