Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Arylu 4877 3 pikir 7 Aqpan, 2019 saghat 10:03

Fedorov audanyna tarihy «Jarkól» atauyn qaytarugha ne kedergi?

Qystyng ayaqtalar túsy edi. Alda kógildir kóktem. Audan ortalyghynan shyqqan avtobus shygha beris jaqyn mandaghy bir auyldyng túsyna jete bere toqtady. Kólikke jasy alpystardan asqan jasamys kisi mindi. Janyna jayghasqan mosqaldau jolaushy da múnymen birden shýiirkelse ketti:

- Qydyrys pa, zamandas? Jol úzaq, әngime aita otyrynyz! - dedi kólik ornynan qozghala bastaghanda janynan búghan oryn úsyna berip.

Múnyng janarynan qu tirshilikting múny sәl seyilgendey boldy. Osynday saparlasty jolyqtyrghan Qúdayyna shýkirshilik aityp ishinen quanghanymen, syrtqa bildirtkisi kelmey sabyrmen ghana:

- Nesin súraysyn, bizdiki bala-shaghanyng qamy da, - dedi kóp jaydy anghartyp.

- Jaqynda balalar qyzmetke túryp, qolqabys etuge baram. Byltyr nemeremdi balabaqshanyng qazaq tobyna beripti deymin. Qosa ma desek, qazaqshasyn azaytypty. Byldyrlap jýrgen balamyz, qaydan ýirengenin qúday bilsin, oryssha birdenelerin shýldirlep keletindi shyghardy... Auylgha alyp keludi úighardym.

- Onyng nesin aitasyz, aqsaqal! Mine, jan-jaghynyzgha qaranyz, eldi mekenderding atauy týgel derlik әli kýnge kenes kezdegiden aryla almay otyr...

- Sen ony aitasyn... Audanymyzdyng atyn alyp otyrghan Fedorovty keremet bir Kenes Odaghynyng batyry ma dep keldik-au osyghan deyin. Elimizge enbegi sinip jatsa oqasy joq qoy. Sóitsem, anada audannyng mereytoyyna qatysty jiyn bolghan. Sonda sóz alghan atqamineriniz bayandamasynda pәlsapasyn soghyp otyr. Ángimesining tórkinine qaraghanda, baghzy zamanda osy mang qu dala eken deydi. Elsiz jerdi gýldendiremiz dep kәsiby mamandar keledi ghoy. Olar basynda qazirgi Jarkólding túsyna ayaldapty. Kól jaghasynda balyq aulap otyrghan orystyng shalyn kózderi shalyp, jón súraydy. Kókelerin kórgendey quanghan shal, kelgen qonaqtaryn qúdayynday kýtedi. Álgining aty Fedor eken. Mine, kórding be aidalada kezdesken beybaqqa jana eldi mekenning atyn sóitip bere salghan...

Jaqynda әleumetik jeliden bir quanyshty habardy oqyp otyryp,  әlgi jaydy eriksiz eske týsirdim. Sonda enbegi singen ardaqty kisiler jergilikti túrghyndardyng  rizashylyghyn ala almay, eldi mekenning atyn iyelenuden tys qalady eken de aidaladghy balyqshylargha, halyqtyng ózin teris jolgha iytermelep, jolynda mert qylghan qaharmandaryna qúrban bolyp ketedi eken.

Ýshbu hatty oqyp bir jaghy quandym, bir jaghy osynday oida qaldym. Onda búrynghy Taran selosynyng aty «Áyet» dep ózgeretiletini turaly aitylghan. Oryn alar jәitqa jergilikti halyq qarsy pikir  bildiripti. Ókinishke oray, olardyng arasynda orys tildi qazaq bauyrlarymyz da bar bolyp shyqty. Osydan úqqanymyz, el egemen alghan tústan talqygha salynyp, kýzde ghana jar salyp aitqan Taran audanynyng aty qazaqtyng úly túlghasy Beyimbet Maylinge resmy týrde әli berilmegeni me? Sol kezde qoldau tapty degen Áyet atauy Taran selosyna berildi degen sóz jalghan bolghany ma?

Fedorov audanyna tarihy «Jarkól» atauyn qaytarugha ne kedergi bolyp otyr?

Aybek Jýzbay

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5555