Ótken jyly 19 shilde kýni Almatyda qysqy Olimpiada oiyndarynyng qola jýldegeri Denis Ten kisi qolynan qaza tapty. Mezgilsiz mert bolghan mәnerlep syrghanaushynyng ólimi qoghamda ýlken dýmpu tughyzdy. Qazaqstandyqtar sportshygha tileulestik tanytqan edi. Qúqyq qorghaushylar da tez qimyldap, qylmys jasaghan qos azamatty qolgha týsirdi. 

Tapaday-tal týste Tenge pyshaq súqqandar 1994 jyly tughan jas jigitter bolyp shyqty. Búl eki azamat mashinanyng ainasyn úrlap aqsha tappaqshy bolghan. Olar osy maqsatyn jýzege asyryp jatqanda, kólik iyesi - belgili sportshy Denis Ten olardy bayqap qalyp ústap alugha әrekettengen. Al úrylar Tennen qashyp qútylu ýshin onyng sanyna pyshaq siltegen. Ókinishtisi suyq qaru bata tiymey, qata tiyip sportshy kóp qan joghaltqandyqtan emhanada kóz júmdy.

Tergeu jarym jyldan asa jalghasyp, biyl qantarda sportshyny óltirgen qos azamat 18 jylgha sottaldy. Qarap otyrsanyz, ýsh birdey órimdey jastyng taghdyry bir ainanyng sebebinen qúrdymgha ketti. 25 jastaghy sportshy jaryq jalghanmen erte qoshtasty. Al 24 jastaghy eki jigit jastyq shaghyn jaryq ómirde emes, qaranghy qapasta ótkizetin boldy. Búghan qosa "qylmysty mәlimdemedi" degen aiyppen ústalghan jas ana 4 jylgha týrmege qamaldy.

Qanday sebeppen jasalsa da, qylmystyng aty - qylmys. Kisi óltirgen eken, jazasyn alu kerek. Ólgen kim, óltirgen kim ekeni manyzdy emes. Zang aldynda bәri birdey. Demek, Denis Tendi óltirgen jigitter óz jazalaryn aldy. Sportshyny úrlyqtaryn jasyru ýshin jazatayym jazym etti me, әlde qasaqana óltirdi me, ony sot anyqtady. Soghan say jaza kesti.

Osy oqighadan keyin Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy Qarajyra kómir kenishinde taghy bir sportshy kisi qolynan mert boldy. Kómir kezeginde túrghan jigitter arasynda janjal tuyndap, nәtiyjesinde tanymal sportshy Jasúlan Ábiyev kóz júmdy. 33 jastaghy Jasúlannyng artynda ýsh balasy jetim qaldy. Onyng ýlkeni 6 jasta bolsa, kishisi 1 jastan endi asqan.

Dzudodan Qazaqstan chempionatynyng ýsh dýrkin chempiony, әlem kubogynyng kýmis jýldegeri Jasúlan Áliyev sporttaghy mansabyn sәl erterek ayaqtaghan. Sodan beri jeke júmyspen ainalysyp, otbasyn asyraudyng qamynda jýrgen azamat qapiyada kóz júmdy. Qandyqol qaraqshylar sportshynyng basynan armaturamen auyr soqqy jasaghan. Kuәgerlerding aituynsha, Jasúlan tóbeleske jagha jyrtysqan jigitterdi ajyratu ýshin aralasqan. Osy arada birqansha jigit oghan jabylyp ketken kórinedi. Qaza tapqan sportshynyng qaryndasy Júldyz Ábiyeva aghasyna kemi jeti jigit jabylghanyn aitady.

Sol kezde Shyghys Qazaqstan oblystyq polisiya departamenti qylmysqa kýdikti 1994 jyly tughan Semey qalasynyng túrghynyn ústaghan. Ári Qylmystyq kodeksting 106-babynyng 3-tarmaghy boyynsha (adam densaulyghyna qasaqana ziyan keltiru) sotqa deyingi tergeu amaldary bastalghan. Alayda uaqyt óte kele qylmystyng sipaty ózgerip ketken. Qazirgi tanda kýdiktinin әreketi "abaysyzda ólimge әkep soqqan densaulyqqa ziyan keltiru" baby boyynsha qaralyp jatyr eken.

Búl turaly marqúmnyng anasy keshe Semey qalasynyn әkimi Ermak Sәlimovtyng halyqpen eseptik kezdesui kezinde aitty. Qayghyly ana Jasúlannyng ólimine qatysy barlardyng jauapkershilikten qútylyp ketui mýmkin ekenin aityp, әkimnen kómek súrady.

- Ony bir ghana adam óltirgen joq. Ol jaqta adamdar kóp boldy. Biraq, tek bir kýdikti ústalghan. Men úlymnyng jaraqattaryn kórdim. Ony ne ýshin óltirdi? Búl toptyq qylmys bolghan, - dedi ol.

Búl mәseleni estigen әkim birden prokuratura ókilderine nazar audardy. Olar, óz kezeginde isting sot qarauynda ekenin aitty. Ermak Sәlimov qylmystyq isti baqylauda ústaudy tapsyrdy.

Isting búlay búrmalanyp ketuining basty sebebi, búl qandy oqigha halyqtyng nazaryn audara almady. Denis Ten ólimi kezinde tútas eldi dýrliktirgen qazaqstandyqtar Jasúlan qazasy kezinde júmghan auyzdaryn ashpady. Qúqyq qorghau organdarynan qylmyskerlerdi qatang jazalaudy mýlde talap etken joq. Ashy bolsa da shyndyq, bizding elde kimning izdeushisi bar sonyng sózi sóz. Áytpese úqsas jaghdayda kisi qolynan ajal qúshqan eki sportshynyng oqighasy eki týrli órbimes edi ghoy.

Osy jerde taghy bir aita keterligi, eki qandy oqighagha da túrmys tauqymetining qatysy bar. Ekeuinde de eldegi әleumettik jaghdaydyng tómendiginen qylmys tuyndaghan. Alghashqysynda, qoghamnan ózine say orny men jolyn taba almaghan jas jigitter jaza basyp úrlyqqa barghan. Úrlyghyn jasyru ýshin adam óltirip alghan. Al ekinshisinde úshan-teniz baylyqtyng ýstinde otyryp az ghana halyqqa kómir jetkize almay otyrghanymyz bayqalady. Songhy jyldary qys mausymy bastala bere kómir tapshylyghyn kórip jýrmiz. Alyp-satarlar kómir baghasyn sharyqtatyp jibertini de jasyryn emes. Osynday mәselelerdi sheshe almasaq qylmys pen qaraqshylyqtyng joyyluy mýmkin emes.

Quanysh Qappac

Abai.kz