Túrsyn Júrtbay. «Úranym – Alash!..» (jalghasy)
Ýshinshi tarau: JER JEGISI
1.
«Alashorda» qayratkerlerining múnday jaghdayda ymyragha baruy - bolishevikterding «ezilgen últtardy» odan әri eze týsu, janyshtau, mәngýrttendiru, últtyq birlikti ydyratu, últtyq tәuelsizdikti jon siyaqty ayar sayasatymen kelisu, soghan qyzmet etu degen sóz edi. Tarihy kelisimning saqtalmaytynyna, últtyq memlekettik derbestik nysanasynyng bolishevikterge mýldem jat úghym ekendigine, tәuelsizdik jolyndaghy kýresting jana jolyn tandau kerektigine últ kósemderining kózi jetti.
Ahmet Baytúrsynov resmy týrde bolisheviktik ýkimetting qúramynan shyqty. Sol arqyly «Alashorda» ýkimeti men kenes ókimeti arasyndaghy sayasy kelisimning búzylghandyghyn resmy týrde jariyalady. Óitkeni, olardyng endi kenes ókimetining qúramynda qaluynyng eshqanday mәn-maghynasy joq edi.
Ýshinshi tarau: JER JEGISI
1.
«Alashorda» qayratkerlerining múnday jaghdayda ymyragha baruy - bolishevikterding «ezilgen últtardy» odan әri eze týsu, janyshtau, mәngýrttendiru, últtyq birlikti ydyratu, últtyq tәuelsizdikti jon siyaqty ayar sayasatymen kelisu, soghan qyzmet etu degen sóz edi. Tarihy kelisimning saqtalmaytynyna, últtyq memlekettik derbestik nysanasynyng bolishevikterge mýldem jat úghym ekendigine, tәuelsizdik jolyndaghy kýresting jana jolyn tandau kerektigine últ kósemderining kózi jetti.
Ahmet Baytúrsynov resmy týrde bolisheviktik ýkimetting qúramynan shyqty. Sol arqyly «Alashorda» ýkimeti men kenes ókimeti arasyndaghy sayasy kelisimning búzylghandyghyn resmy týrde jariyalady. Óitkeni, olardyng endi kenes ókimetining qúramynda qaluynyng eshqanday mәn-maghynasy joq edi.
Orys tarihynyng ghúlama ókili V.O. Kluchevskiydin: «Qyrym soghysynan keyin orys ýkimeti ózining týkke túrghysyz ekendigin týsindi, bolgar soghysynan keyin óz ýkimetining týkke túrghysyz ekenin orys ziyalylary da týsindi; japon soghysy túsynda ghana orys halqy ózining ýkimetining de, intelliygensiyasynyng da týkke túrmaytynyn týsine bastady. Endi Japoniyanyng aldynda: ýkimet te, intelliygensiya da, halyq ta bir auyzdan ózining týkke túrmaytyndyghyn týsingendigin moyyndap baryp, bitimge kelu әreketi ghana qaldy, tek sonda ghana kýn sayyn órshy topastanyp bara jatqan orystyng últtyq sanasynyng topastanu dәuirine tosqauyl qoyyluy mýmkin», - dep atap kórsetkenindey, tónkeristen keyin kenes ókimeti de «ózining týkke túrmaytynyn» týsine bastady.
Sóitip, jana sana qalyptaspady, eski sana óshirildi. Tәuelsizdik mýddesin taptyq mýdde almastyra berdi. Intelliygensiya da, halyq ta, sonymen qatar az últtar da «ózining týkke túrmaytyndyghyn moyyndap, ózara ymyragha kelip, últtyq sana kýn sayyn ekpindi týrde topastana» bastady. Kluchevskiy degdardyng keltirgen mysalyndaghy patsha men «orystyng últtyq sanasy» degen tirkes jәne qazaq últynyng moynyndaghy qarghys qamytyndaghy «imperiya otary» degen sóz «kommunizm otary» degen sózben auystyrylyp jazyldy.
Jalpy, últtyq sana, tarihy damu men tanym túrghysynan alghanda orys pen qazaq qoghamynyng әleumettik - ruhany jaghdayy sabaqtas bolatyn. Tek qazaq últy jogharydaghy atalyp ótken jaghymsyz kórinistermen qosa eng auyr әri qarghys qamytyn - otarshyldyq qamytyn moyynyna kiyip otyrdy. Qyrym soghysy túsynda tolyqtay bodandyqqa kóshti. Tóre men biylerding qolynan biylik ketip, týkke túrghysyz bolyp qaldy.
Resey imperiyasy Bolgariyamen soghysqan túsynda qazaq jerinde últ-azattyq kóterilister búryq ete qalghanymen, Han Kenening basy kesilip, dúshpanyna syigha tartyldy. Qyrymdaghy orys-týrik soghysy túsynda qazaqtar tolyqtay bodandyqqa kóshti. Qolynan biylik ketip, jer patshanyng menshigine ótti. Orys-japon soghysy túsynda jalpy halyqtyng últtyq namysy oyanyp, Azamattyq Moyynsynbau qozghalysy bastaldy. Sol qozghalys buyrqana kelip 1916 jylghy kóteriliske úlasyp, «Alashorda» ýkimetining qúryluyna alyp kelgen últtyq sana kenes ókimeti túsynda túmandanyp, eng qaterli baghyt aldy.
Búqara halyqtyng basyna «kommunistik-otarshyldyq» qamyty myqtap túryp kiyildi. Tәuelsizdik mýddesin taptyq mýdde almastyra bastady. «Aq bolsyn, qyzyl bolsyn bәribir, men tek qazaq últyn tebinnen qútqaryp, sonyng mýddesin qorghaytyn memleketti jaqtaymyn», - degen Ahmet Baytúrsynovtyng ózi búl sózin is-әreketpen dәleldeytin kezi tudy. Múny últ kósemderi tez týsinip, oqys sheshim qabyldady.
Ony kenes ókimeti de bildi. Zaky Validov pen Ahmet Baytúrsynov Mәskeuden astyrtyn ketken song tótenshe tergeu orynyna da shúghyl tapsyrma berildi. Orta Aziyada astyrtyn úiym qúryp, múharramshylar - «basmashylar» qozghalysymen birigip kenes ókimetine qaruly kóterilis úiymdastyru ýshin attanghan Z.Validovtin, sonymen qatar «Alashorda» ýkimetining mýsheleri Á.Bókeyhanovtyn, A.Baytúrsynovtyn, M.Dulatovtyn, M. Tynyshbaevtin, H. Dosmúhamedovtin, últtyq bolishevikter T. Rysqúlovtyn, S. Sәduaqasovtyn, S. Qojanovtyng sonynan tynshy qoyyldy. Qazaq memleketining damu baghdaryn, ruhany úitqysy men tiregin anyqtaytyn asa jauapty sayasy betbúrys - 1921 jyly Orynborda ótken Býkilqazaqtyq Ólkelik kenesting II sezi boldy. Qazaq Avtonomiyasyna quyrshaq ýkimet retinde ghana qarap, barlyq tizgindi partiyanyng biylep-tósteuinde qaldyryp, birte-birte últ qayratkerlerin is basynan alastatyp, aqyr-sonynda kózin jondy oilastyrghanyn últ ókilderining bәri de sezdi. Partiyalyq tazalau, taptyq tekti aiyru, últshyldyqqa qarsy kýres nauqany tura soghan baghyttalyp edi.
Qazaq ólkelik partiya komiyteti últy qazaq qyzmetkerlerdi jappay jazalap, memleket apparatynan shettetip, sol tústaghy asa dilgir әri manyzdy eki mәsele jónindegi pikir alysulargha olardy qatystyrmaudy kózdedi. Olar:
1. Reseydegi últtyq respublikalar men avtonomiyalardyng qúrylymyn anyqtau jәne últtyq respublikalardyng Reseyden bólinip shyghu qúqynyng kepildigin bekitu.
2. Qazaq Avtonomiyasynyng shekarasyn anyqtau: soltýstik jәne soltýstik shyghystaghy Sibir revkomynyng qúramyndaghy - Óskemen, Semey, Aqmola, Qaraghandy, Qostanay, Kókshetau, Pavlodar, Jezqazghan; Týrkistan Respulikasyna qaraytyn ontýstiktegi - Shymkent, Jambyl, Almaty, batysta Astrahangha baghynyshty Atyrau, Ontýstikte - Týrikmenstangha, Hiua men Búqaragha qarasty Manghystau Qyzylorda, Shymkent, Qaraqalpaq oblystaryn Qazaqstannyng zandy jeri retinde tanu mәselesi bolatyn.
Ol kezde ortaq Týrkistan memleketin qúru iydeyasy últ qayratkerlerining arasynda tәp-tәuir bel alyp túrghan dauly mәsele edi. Al, Reseyge de, Týrkistangha da qosylmay, tәuelsiz avtonomiya bolu iydeyasyn Álihan Bókeyhanov pen Ahmet Baytúrsynov qatty ústandy. Olar «Qazaq - Shyghystyng shәrkeyin, europanyng etigin kiymey-aq, saptamasymen de últtyq memleket qúra alady», - desti ózara әngimede. Ol ýshin jerding shekarasyn qorghau maqsatynda el basqaratyn azamattardy ashyq maydanda syngha saldy.
Sezding qarsanynda: kýn tәrtibine qoyylatyn osynday talmauytty mәselelerge kommunisterdi shúghyl shara qoldanugha mәjbýr etu ýshin Ahmet Baytúrsynov el ishine ókilder jiberdi. Olargha:
últtyq mýddeni taptyq mýddege auystyramyz degen jeleumen, Qazaqstannyng últtyq avtonomiyalyq audan retinde túiyqtalyp qaluy qaupi baryn eskertip,
qazaq qyzmetkerlerining memleket basynan shettetiluin toqtatudy,
jer mәselesining qazaq últynyng mýddesi túrghysynan sheshiluin,
qonystandyrushylardyng legin dogharudy - talap etu kerektigin qúryltayda ashyq kóteru mәselesin týsindiru mindeti qoyyldy. Sonday-aq:
aranyn ashyp kele jatqan ashtyqtyng qasireti turaly mәlimetter jinap, tiyisti tújyrym jasau tapsyryldy.
Sayasy qarbalastyng qarsanynda S.Sәduaqasov Qazaq atqaru komiytetining ókili retinde Semey gubkomyna jiberildi. Bara salysymen Smaghúl Sәduaqasov 1921 jyly 3 mausym kýni Qazatkomnyng Prezidiumynyng 18 mamyrdaghy sheshimine sýiene otyryp, Qazaq avtonomiyasyn moyyndamay, respublikalyq atqaru komiyteti joldaghan sheshimderdi oryndamay, tek qana orystar túratyn eldi mekenderdi ghana memlekettik qúrylymgha tartyp, biylik basyna qazaq oqyghandaryn jolatpay qoyghan Semey guberniyalyq atqaru komiytetin taratyp jiberdi de Qazaq avtonomiyasyna tikeley baghynatyn Semey gubrevkomyn qúrdy. Negizgi últ - qazaqtardy biylik basyna tartty. Qazaq últynyng mýddesin - memleketting mýddesi dep jariyalady.
Tóraghalyq mindetti uaqytsha ózi atqardy. Smaghúl Sәduaqasovtyng búl tәuekeline gubkom da qarsy shygha almady. Ózi keterde ornyna Múhtar Áuezovti tóraghalyqqa taghayyndady. Al M. Áuezov Orynborgha auysqanda Qazaq bólimin J. Aymauytov pen H. Ghabbasov basqaryp qaldy.
Últ mýddesi ýshin tәuekelge barghan búl is ózin-ózi aqtady, Semey oblysy Qazaqstannyng qúramyna býtindey qosyldy. Qazaq últy ýshin ómirlik mәni bar jәne últtyq namysty qozghaytyn osynau qasiyetti sheshim, Alash ardagerlerining kósemdik parasatynyng yqpalymen elining ójet úly Smaghúldyng batyl әreketimen jýzege asty.
Áriyne, jogharydaghyday batyl qimyly ýshin S.Sәduaqasov ta jaqsylap túryp «sybaghasyn» tartty. 1921 jyly 9 tamyz kýni «RKP (b) Qazaq ólkelik obkomynyng Qazatkom ókili S.Sәduaqasovtyng teris әreketteri» arnayy otyrysta qaraldy.
«Hattama. Qatysqandar: Obkom mýsheleri jj. Kostylevskaya, Struppe, Myrzaghaliyev, Petrov, sayasy aghartu bas basqarmasynyng tóraghasy j. Kenjiyn, Qazaq ortalyq atkomynyng hatshysy j. Dosov, ýgit bólimining mengerushisi j. Shleyfer, Qazaq memlekettik baspasynyng mengerushisi j. Speranskiy, RKP Semey gubkomynyng prezidium mýshesi j. Feofanov.
Tyndaldy: RKP Semey gubkomynyng prezidium mýshesi j. Feofanovtyng Qazatkom ókili S.Sәduaqasovtyng tómendegidey teris әreketteri:
1. Eshqanday sebepsiz gubatkomdy jәne uezdik atkomdy taratqany;
2. Gubkom men gubatkomnyng arasyndaghy baylanystyng joqtyghyna baylanysty bólimderding arasyndaghy bytyranqylyqqa alyp kelgen Kenes júmysy men partiya qyzmetin әlsiretip alghany;
3. S.Sәduaqasovtyng Qazaq túrghyndaryn orys kommunisterine qarsy qoyyp, olardy qazaq túrghyndarynyng auyr jaghdayyna kinәli dep aiyp taqqany;
4. Qazaqtardyng barlyq әreketin qoldap, kenes ókimetinde isteytin orys qyzmetkerlerin aiyptaghany;
5. Gubatkomnyng gubrevkom bolyp ózgergenin jýzege asqan shara retinde Ortalyq Qazatkomnyng atyna jalghan aqparat joldap, Qazatkomgha jalghan aqparat bergeni - turaly bayandama jasady.
Sózining sonynda j. Feofanov gubkomnyng j. Sәduaqasovty partiyadan shygharyp, qyzmet babyndaghy qylmysy ýshin sotqa tartudy úsynghany turaly pikirlerin jetkizudi úsyndy.
Qauly etildi: Mәseleni talqylau j.Sәduaqasov kelgenge jәne prezidiumnyng tolyq qúramy jinalghangha deyin keyinge qaldyrylsyn. Obkomnyng hatshysy M.Kostylevskaya. RKP(b) Qazobkomynyng is basqarushysy (...)».
Mine, osydan keyin baryp búl mәsele prezidiumda qaralyp, Smaghúl Sәduaqasov barlyq qyzmetten shettetildi. Tipti endi qaytyp jauapty qyzmetke úsynbau turaly sheshim de qabyldandy. Qazatkomnyng jauapty sayasy hatshysy retinde Orynborgha shaqyrylghan Múhtar Áuezov, әriyne, búl sheshimge qarsy shyqty. Jogharydaghy aiyptaulargha M.Áuezovting de tikeley qatysy bar edi. Egerde osy arada mystary basylyp qalsa, olardyng qayta ense kóterui mýmkin emes bolatyn.
Kishkentay adam - eng kekshil adam. J. Aymauytov pen H. Ghabbasov «Kene», «Býrge» dep ataghan Nikolay Ejov 1923 jyly Semey gubrevkomynyng tóraghalyghyna taghayyndalyp, S. Sәduaqasovtyng jibergen qatelikterin «týzeuge» jiberildi. Goloshekinning túsynda Qazaq ólkelik komiytetine auysyp, sayasy baqylaudy qolyna aldy. Al jiyrmasynshy jyldardyng sonynda OGPU-ding tegeurindi tizginining úshy tiyisimen «Kene» men «Býrge» degen at qoyghany ýshin «semeylikterden» kegin alugha úmtyldy. Smaghúldy astyrtyn arandatumen boldy jәne sonyna andu qoydy. Smaghúl men Múhtardyng arasyna «Qalam» - Ábdirahman Baydildin siyaqtylardy syna etip qaqty. Á. Baydildiyn: Múhtar men Smaghúl Kolchakqa qyzmet etti, - dep baspasóz arqyly jariya aiyp taqty. Ile 1929 jyldyng mausym-shilde ailarynyng dýbarasynda Ábdirahman Baydildinning ózine de:
«Bolishevikterge qarsy qaruly kýres jýrgizu ýshin student kezinde últshyl jastardan qúralghan aqgvardiyashylardyng jasaghyna óz erkimen kirgeni ýshin, sonymen qatar Kolchak armiyasynyng qarsy barlau bólimining jasyryn agenti bolghany ýshin aiyp taghylyp», jauapqa tartyldy.
Zamandastarynyng estelikteri men Ghalym Ahmedov degdardyng sypattauyna qaraghanda: minezi qyzba, әlipting artyn baqpay sóilep, sonynan ókinetin adam eken. Ol - ózining búl minezining sazayyn jaqsylap túryp tartty. Tergeu ayaqtalghan song eshqanday sebepsiz atylyp ketti. Óitkeni ol endi «ózining mindetin oryndap bolghan», basy artyq adam, «kereksiz kuә» bolatyn. Qaperge iletin bir týitkil, osy iste resmy tirkelgen múnday jasyryn ýsh agentting ýsheui de tergeusiz jәne kuәsiz atylyp ketti.
Smaghúl Sәduqasovty qylmysty etip shygharugha tyrysqan tergeushiler Á.Baydildinning «qalamyn» solay qaray qaqpaylay berdi. Ol ózining 1929 jyly shildening 25 kýni jazyp bergen mashinkamen basqanda 45 bettik týsiniktemesinde:
«Men ózimning týsiniktememde, әriyne, sәduaqasovshyldyqtyng múqym tarihyn tolyq bayandap bere almaymyn. Oghan qazir tiyisti jaghday da joq, eng bastysy, qajetti derekter de qolymda emes... Sәduaqasovshyldyq partiyagha qarsy baghyt retinde KSSR-ding qúrylghan alghashqy kýninen bastap stihiyaly týrde qalyptasa bastady... Egerde jinaqtap aitar bolsaq, sәduaqasovshyldyq mynaday baghytta kórindi.
1. Partiyanyng últtyq baghdarlamasyn jýrgizu baghyty (múny qalay týsinip, qalay taldaghany jeke mәsele).
2. Qazaqtardyn arasyndaghy júmysty kýsheytu.
3. Tónkeris jastary dep atalatyn topty joghary qyzmetke tartu.
4. Otarshyldyqqa qarsy kýres jәne solshyl seltenbaylargha (bezdelinikov) qarsy kýres.
Onyng búl baghyt-baghdary (platformasy) sol kezde basylyp shyqqan «Jastardyng jana joly» degen kitapshasynda barynsha tolyq bayandaldy», - dep kórsetti.
Ásirese, Býkilqazaqstandyq II Kenesting túsynda ótkizilgen qazaq ókilderining derbes mәjilisi Qazaqstannyng sayasy ómirindegi ýlken oqigha boldy. Múnda tek iydeologiyalyq tartys qana sharyqtau shegine jetip qoyghan joq, sonymen qatar qazaq últynyng taghdyry da talqygha týsti. Qazaqstan Ortalyq Atqaru Komiytetindegi qazaq qayratkerleri, onyng ishinde barlyq memlekettik isti ýilestirip otyratyn jauapty sayasy hatshy Múhtar Omarhanúly Áuezov te S.Sәduaqasovtyng baghytyn ústandy.
Jýreksinip qalghan bolishevik - kommunister Álihan Bókeyhanovty, Halel Ghabbasovty, Halel, Jahansha Dosmúhamedovterdi, Múhamedjan Tynyshbaevti, Álimhan Ermekovti, Mirjaqyp Dulatovty, Jýsipbek Aymauytovty, Jaqyp Aqbaevti ókil retinde shaqyrmady. Biraq olardy týrmege qamap, tergeuge de dәtteri shydamady. Últtyq respublikadaghy sayasy jaghday ony kótermeytin. Alayda olardyng orynyn Túrar Rysqúlov, Smaghúl Sәduaqasov, Súltanbek Qojanov, Múhtar Áuezov basady dep kýtken joq edi.
Búl tolqynnyng sol tústaghy sayasy yntymaghy Á.Baydildinnin:
«Sol kezde Mәskeuden Tashkentke poezben ketip bara jatqan Rysqúlov joldas Orynborgha ayaldady. Ol belsendilerding mәjilisinde últ mәselesi jóninde bayandama jasady. Adamdar óte kóp jinaldy. Mәjilis obkomnyng ýiinde ótti. Búghan qazaq belsendilerinen basqa orys qyzmetkerleri de qatysty. Bayandamashy ózining sol kezdegi әigili kózqarasyn bayan etti. Ol: partiyanyng últ mәselesi turaly baghdarlamasynyng manyzyn, mәnin aityp, sodan keyin múny ózinshe damytyp, týsindirdi. Sonyng ishinde Shyghys elderining kompartiyasyn qúru turaly pikir qozghady. Bayandamadan song jaryssóz bastaldy. Rysqúlov joldasty maqúldap Áuezov, Naqypjan, t.b., al, Áytiyev, Samatov jәne bir europalyq joldastar qarsy shyqty», - degen kórsetuinen anyq bayqalady.
Múhtar men Smaghúldyng qoltanbalarynan alash kósemderining taby tanylyp túratyndyghy da sondyqtan. Osynday qarbalas shaqta qazaqtyng basyna taghy bir qauip ashtyq tóndi. Múhtardyng endigi qajyr-qayraty, kýsh-jigeri sol nәubetting betin qayyrugha júmsaldy.
Múqym qazaq ziyalylary jinalyp, últtyq namys pen sana-sezimdi oyatqan múnday erkin oy sheruin kekshil imperiya keshirmedi de úmytpady. Qazaqstan men Týrkistannyng birikken sayasy mәjilisine tergeushilerding de qatty qadalyp, qazymyrlana shúqshiiynyng basty kiltipany sol bolatyn.
T.Rysqúlov keyinnen búl turaly Stalinge:
«...Shyndyghynda da 1920 jyly «Týrkkomissiyamen» júmys isteytin jergilikti basshylardyng arasynda ýlken kelispeushilikter bar edi... Últshyldyq uklon men Týrkkomissiyamen aradaghy jetekshilikke talas - jaulardyng jolyn ashty, býkil halyqtyng kósemi bolyp kórinip, ózining sonynan barlyq túrghyndar erip kele jatqanyn Moskvanyng aldynda kórsetkisi keldi. Múnday ústanym dúshpandargha kópir salyp berdi. Búl túrghydan alghanda, men sol kezde jibergen ýlken qatelikterimdi moyyndaymyn, sodan keyingi qyzmet barysynda búl qatelikterimdi tereng týsindim. Shekten shyqqan joqpyn, jauymmen de jaqyndaspadym, 1921-1922 jyldan bastap óz baghytymdy týzedim, sodan bastap tura joldan tayghan emespin. Ótken qateligimnen sabaq alyp, partiyanyng sara jolyn týzu ústap kelemin», - dep týsinikteme berdi.
Ólkelik keneske osynday kereghar kónil-kýide kelgen ókilderding últyna qarap ekige bólinui de sondyqtan edi. Sezd barysyndaghy shegine jete ushyqqan kózqarastardyng qaqtyghysyn Ábdirahman Baydildindey jerine jetkizip, qybyn qandyryp jazghan adam kemde-kem. Sondyqtan da qarau pighyldan tughan ashy shyndyqty nazargha úsynamyz:
«Biz Orynbordaghy ólkelik kenesting ekinshi sezine jýrip kettik. Sәduaqasov bizden búryn ketip qalghan edi, qalghan ókilder birge attandyq. Búl sezde jalpy sayasy jәne sharuashylyq mәselelerimen qosa Sәduaqasovtyng jeke basy men onyng is-әreketterine qatysty talqylaulargha aitarlyqtay erekshe oryn berildi. Semey men Aqmola guberniyasynan kelgen europalyq últtardyng ókili ózining sózderinde Sәduaqasovtyng jeke basynyng namysyna tiyisip, onyng is-әreketin әshkerelep: últ arazdyghyn qozdyrdy, orys qyzmetkerlerin otarlaushy dep jazghyrdy, t.s. - degen aiyp taqty. Al atalghan guberniyalyq qazaq ókilderi kerisinshe Sәduaqasovtyng istegen isin qostap, europalyq últ ókilderin kinәlady. Qazaqstan Ortalyq Atqaru komiytetining qúramyn saylau kezinde әlgi ózara aiyptaular men ishki kýres ózining shegine jetti. Biz Sәduaqasovty Qazaqstan Ortalyq Atqaru komiytetining qúramyna úsyndyq, ony europalyq joldastar keri qayyryp tastady. Búl mәsele jiktelushi toptardyng kóp uaqytyn aldy.
Sәduaqasovtyng ózi shyghyp úzaq qorytyndy sóz sóiledi. Ol ózin: qazaq halqynyng naghyz kýreskeri әri sonyng mýddesi ýshin azap shegip jýrgen shermende retinde kórsetti: ol europalyq qyzmetkerlerdi partiyanyng últtyq sayasatyn jýzege asyrudy tejep otyrghan sanaly otarshyldyq pighyldary ýshin aiyptady. Ol búl pikirin últ mәselesi jóninde qabyldaghan partiyanyng 8 sezining qararlary men Stalin joldastyng maqalalarynan ýzindi keltire otyryp dәleldep, múnyng ústanghan baghyty keltirilgen ýzindilerge say keletinin, partiyanyng baghdarlamasyn jýzege asyrtpau ýshin orys otarlaushylary ózining sonyna shyraq alyp týskendigin aitty. Sonymen qatar, Qazaqstannyng ótken tarihynan mysal keltirip, ony býgingi kýnmen salystyryp, ózining baghyt-baghdarynyng dúrystyghyn dәleldeytin tújyrymdar jasady.
Onyng sózin: bir jaqtan: «Joyylsyn últshyl!», ekinshi jaqtan: «Otarlaushylar, bóget jasamaularyndy ótinemiz!», - degen aiqaylar jiyi-jiyi bólip ketip otyrdy. Ol sózin ayaqtaghan kezde, barlyq guberniyalardan kelgen qazaq ókilderining basym kópshiligi úzaq qol shapalaqtap qoshamet kórsetti. Búdan keyin eki jaqtyng da aiqay-shuy búrynghydan da kýsheye týsti. Qorghaushylardyng da, qaralaushylardyng da sózderi qatqyl-qatqyl shyghyp, ishinara әdepsiz qylyqtargha jol berildi. Mysaly, Sәduaqasovty qorghap sóilegen H.Núrmúhamedov (Atbasardan kelgen uәkil) birneshe ret qarsy toptyng tóralqasynyng stolyn júdyryqpen úrghylap, ayaghymen jer tepkiledi.
Isting aqyrynda dauysqa salghanda - dauys últtyq tegine qaray ekige bólindi. Ishinara keybireuleri bolmasa, qazaqtardyng barlyghy qostap dauys berdi, al, keybir qalys qalghan jeke adamdardy eseptemegende, orystardyng barlyghy qarsy boldy. Mәsele sol kýii sheshilmey qaldy. Biraqta, keyinnen bәribir 3-4 dauys artyq alghan Sәduaqasov Qazaqstan Ortalyq Atqaru komiytetining qúramyna ótti».
Al búl «alash jastary» - Múhtar Áuezov pen Smaghúl Sәduaqasovtyng shyn mәninde el kósemi dәrejesine kóterilgen aishyqty mezeti edi. Ekeuining de jas mólsheri 21-24 arasynda bolsa da naghyz ysylghan sayasatker, qajyrly da qabyrghaly memleket basshysy retinde kórine bildi. Tipti, sayasy sayysqa týsken shaqtarynda erekshe shamyrqanyp, aibarlanyp, qarsylasyna ses te tanytty. Aytqanyna sendirip, últty úiymdastyryp, útymdy tújyrym úsyndy. Últtyq eges pen ruhany qarsylasu túsynda aqyly men qayratyn qatar biylep, tura sol qarsandaghy memlekettik mindetting eng shaghymdy eki mәselesin kýn tәrtibine qoydy. Halyqtyng nazaryn tónip kele jatqan qaterge audardy.
Á.Baydildin (jalghasy): «Mәjilis jabylardyng aldynda M. Áuezov asa manyzdy mәselelerdi talqylau ýshin sezge kelgen barlyq qazaq uәkilderin tótenshe jinalysqa shaqyryp, tótenshe jinalystyng qayda, qay uaqytta ótetinin habarlady. Uәkilderding barlyghy da aitylghan mezgilde jinaldy. Tek Mendeshev, Myrzaghaliyev siyaqty, taghy da basqa jauapty qyzmetkerler ghana jaybaraqattyq tanytty. Olar arnayy shaqyru jiberilgennen keyin baryp keldi. Jinalysty M. Áuezov ashyp bas qosudyng maqsatyn týsindirdi. Ol: «Biz jergilikti jerlerdegi, әsirese qazaq túrghyndary arasyndaghy jaghdaydyng hal-ahualy turaly ózara pikir alysyp, sonyng negizinde jalpy sheshim qabyldau ýshin jinaldyq», - dedi».
Últynyng taghdyry tyghyryqqa tirelip, úilyghysyp túrghanda bar auyrtpashylyq pen jauapkershilikti M.Áuezov moyynyna aldy. Búl ýsh mindet: 1). Qaraly qanatyn jayyp kele jatqan kommunistik-otarshyldyq kýizelisten eldi qútqaru, sonday-aq 2). Qazaq jerin ashkózdikpen qomaghaylana bauyryna basqysy kelgen úly orystyq otarlaushy pighylgha qarsy tiym salu jәne 3). Qazaq elin zaualgha úshyratuy mýmkin asharshylyqqa qarsy kýresuge tiyisti qazaq qyzmetkerlerining is-әreket jospary bolatyn. Yaghni, qauym bop bas qosyp, ortaq Últtyq IYdeya men Últtyq mindetti anyqtau edi. Mәjiliste:
Á.Baydildin (jalghasy): «...Jergilikti jerlerdegi jaghday turaly maghlúmat tyndaldy. Árbir guberniya ózderining arasynan sheshenderdi algha shyghardy, olar jinalghan júrtqa túrghan jerlerindegi hal-ahualdy bayandady. Alghashqy maghlúmatty Áuezov jariya etti. Ol Semey Guberniyasyndaghy, onyng ishinde qazaq auyldaryndaghy júmystyng samarqaulyghyna toqtaldy. Qazaqstannyng keybir guberniyalaryna tónip kele jatqan ashtyq qaupi baryn eskertti. Jergilikti jerlerdegi jaghdaydy kýder ýzdire surettey kelip, Áuezov: «Múnyng barlyghy aldymen ózimizding samarqaulyghymyzdan, salaqtyghymyzdan, tәjiriybe bólisuding joqtyghynan, eng bastysy - otarlaushylardyng kedergisi men býldirushi әreketinen bolyp otyr», - dep tújyrym jasady.
Búdan keyin ózge guberniyalardyng habary tyndaldy. Olardyng aitqany Áuezov bayandaghan jaghdaymen týgeldey astasyp jatty. Olardyng barlyghy da isting óte nashar jýrgiziletindigin aityp shaghyndy. Sondyqtan da ókilderding sózinde tyng pikirler óte az boldy. Tek Mendeshev qana ózgeshe úsynys engizdi. Ol: jergilikti jerlerding ókilderining pikirlerin qostaymyn. Otarlaushylardyng júmys isteuge kedergi keltiretini de ras, biraq ta jergilikti últshyldardyng da tosqauyly jayynda tis jarmaghandarynyzdy da maqúldamaymyn - dey kelip, osy mәseleni jiylys qortyndysynda atap ótudi úsyndy. Búghan keybireuler qarsy shyqty, biraq ta ol kópshilik dauyspen qabyldandy.
Sóitip, tiyisti tújyrym jasaldy. Áuezov jinalysty kirispe sózining ruhyndaghy sarynmen qorytty».
Qazaqstannyng týkpir-týkpirinen kelgen ókilder Múhtardyng kýdigin rastap berdi. Azamat soghysy, aq pen qyzyldyng qandy joryqtary dalanyng ýirenshikti tirshiligi men tynyshtyghyn, kәsiby kýn kórisin búzdy. Olardyng habary qaterli júttyng qasiretin sezdirdi. Qazaq qayratkerlerining nazaryn soghan basa audarghan Múhtar Áuezov algha shúghyl mindetter qoydy. Sonday-aq, sayasy mәni zor sheshim de qabyldady. Ol:
1. Otarlaushy - kommunisterding basqynshylyq pighyly men basynuyna tosqauyl qoi.
2. Smaghúl Sәduaqasovtyng Semeydegi is-әreketin aqtap alyp, sol arqyly onyng isine memlekettik-últtyq sypat beru mәselesi edi.
Jinalysqa qatysushylar búl eki úsynysty da maqúldap, hattap, ólkelik partiya komiytetine resmy qújat esebinde tapsyrdy. Múhtar Áuezov tóraghalyq, Ábdirahman Baydildin hatshylyq etken mәjilis mynaday sheshim qabyldady:
« 2-shi Býkilqazaqtyq qúryltay kenesi delegattarynyng 1921 jylghy 4 qazan kýngi kommunist-qazaqtardyng mәjilisining hattamasy.
Qatysqandar: RK obkomynyng mýsheleri j. Mendeshev, Myrzaghaliyev jәne Asylbekov, Týrkistan respublikasynyng tóraghasy t. Hodjaev, Semey, Aqmola, Oral, Qostanay, Yrghyz, Aqtóbe jәne Bókey guberniyalarynyng delegattary, jiyny 51 adam qatysty.
Mәjilis tóraghasy - Áuezov.
Kýn tәrtibindegi mәseleler:
1. Qazaq arasyndaghy júmystardy kýsheytu jәne kenes apparatyn jónge keltiru.
2. Sәduaqasov joldastyng mәlimdemesi.
Tyndaldy: Qauly etti:
I. Jer-jerden habarlamalar. 1. Otarlaushylarmen ayausyz kýres
1. Kindik apparttyng guberniya- jýrgizilsin, olardy KSSR-ding jerinen
lardan qol ýzip qalghandyghy. alastatyp, partiyadan shygharugha deyingi
sharalar qoldanylsyn.
2. Qyr adamdaryn kenes pen 2. Sonday-aq, partiyadaghy joldastardy
partiya júmysyna tartudyng últshyl shovinistermen de ayausyz
jetkiliksizdigi. kýresuge shaqyru jәne keybir
joldastardyng últshyldyqqa bet
alghanyn synau.
3. Qyr elining múqtajdyghy 3. KSIK pen KSNK qúramyn saylaghanda
men ereksheligin eskeruge qazaq kedeyleri men enbekshilerin keninen
dәrmensiz jәne oghan qúlyqsyz tartu, orystarmen tyghyz baylanysty
otarshyldardyng zorlyghy, saqtap, qatang baghyt ústau jәne
sonday-aq tamyr-tanystyq qúryltaydyng sheshimderin jýzege asyru.
pen arandatu arqyly tartysty
kýsheytip otyrghan qyzmetkerlerdi
qyzmetten alu.
4. Keybir asa mýddeli jәne 4. Ortalyq mekemelerdegi sezdin
tәjiriybelik mәni zor mәselelerdi sheshimderin oryndauda әrbir jauapty
jýzege asyru ýshin qatan tәrtip qyzmetkerlerding sessiya aldyndaghy -
ornatu jәne últ mәselesi jónindegi jauapkershiligin arttyrudy talap etu
H sezding qaulysyn oryndau. jәne jauapty qyzmetkerlerdi
auystyra beretin óktemdikti jong.
Qaulynyng jalghasy:
5. Jergilikti halyq ókilderi partiya,
kenes oryndaryna tartylsyn.
6. Partiya qataryn tazalau jónindegi
guberniyalyq jәne uezdik
komissiyalardyng qúramynda keminde
jergilikti halyqtan shyqqan bir
kommunist kiretin bolsyn (Osy
qaulyny shygharghan M.Áuezovting ózi sol
tazartugha iligip, «tazaryp» ketti - T.J.)
II. Sәduaqasov joldastyng mәlimdemesi.
Qauly etildi:
Sәduaqasov joldastyng qysqasha mәlimdemesin tyndaghannan keyin mәjilis mynaday qauly qabyldady. Onyng beyberekettikke jol berip, otarshyldyq sayasatyn jýrgizgen Semey guberniyalyq atqaru komiyteti men gubrevkomyn taratqany jónindegi sheshimi óte dúrys dep tabylsyn. Sәduaqasov joldastyng Semey guberniyasyndaghy is basyna qyr elining azamattaryn tartyp, otarshyldardy júmystan bosatqan isi de dúrys dep tabylsyn, sondyqtan da obkom men baqylau komissiyasy qúryltay kezinde qabyldanghan Sәduaqasov joldas turaly sheshimdi qaytadan qarap, Sәduaqasov joldasty aqtau turaly mәsele kótersin. Jәne obkom men baqylau komissiyasy Sәduaqasovtyng isi turaly Semey men Aqmola guberniyasynyng ókilderine jolyghyp, qosymsha material jinaudy qamtamasyz etsin.
Jinalys tóraghasy - M.Áuezov.
Hatshysy - Á.Baydildiyn».
Sóitip, memleket basyndaghy qazaq qayratkerlerining solqyldaqtyghy men namyssyzdyghynyng saldarynan Smaghúldyng taghdyry talqygha týsti.
«Men ýkimetti týsinemin: bolashaq Duma - bizding 1907 jylghy shilde-aqpan ailaryndaghy oqighalarymyz ýshin qiyamet soty bolmaq», - dep V. O. Kluchevskiy aitqanday, dәl osy kýngi, osy keshtegi qayratkerligi Múhtar men Smaghúldy qashan kóz júmghansha talqynyng tezine salyp, ómir boyy jauapqa tartqyzyp ketti.
Á.Baydildin (jalghasy): «Búl mәjiliste talqylanghan ekinshi mәsele - S. Sәduaqasovtyng mәlimdemesi boldy. Ol otarlaushylardyng ózining sonynan sham alyp týskeni jәne oblystyq baqylau komissiyasynyng sergeldenge salghany turaly mәlimdep, mәjiliske qatysushylardyng osy jóninde pikirlerin bildirip, tiyisti kómek kórsetuin ótindi. Mәjilis ony qoldau kerek dep sheshim shyghardy (Búl jinalystyng protokoly mende saqtalghan edi, ony GPU tergeushileri alyp qaldy). Mine, býkilqazaqtyq kólemdegi sәduaqasovshyldyq osylay qalyptasty. Alayda osy baghyttyng basty ruhtandyrushysy - S. Sәduaqasovty búl sheshim de qanaghattandyr-mady. Qansha órekpigenimen de sezden song onyng únjyrghasy týsip ketti. Óitkeni ol, búrynghyday Qazaqstan Ortalyq Atqaru komiytetining tóralqa mýsheligine ótpey qaldy, ony jauapqa tartu әreketi jalghasa berdi, ózin qanaghattandyratyn ýlkendi-kishili qyzmet oryny úsynylmady. Osynyng barlyghy janyna batyp, ne isterin bilmey tenseldi de jýrdi. Kýni boyy qabaghyn ashpaytyn, al keshke Áuezovting bólmesinen shyqpay onda úzaq otyratyn».
Qazaq últy men kenes ókimetining sayasat sahnasyndaghy mýddelerining baghyt-baghdary anyqtalyp, qaytyp ymyragha kelmeytindey qarama-qarsy jikke bólinip, irgelerin ajyratqan eng songhy jәne sheshushi talqy edi búl. Qazaq elining mandayyna qanday baqyt pen sor bitti, qanday keleshek kýtip túr, taghdyryn kimge tapsyrdy, ýkimet biyligi janashyrdyng qolyna tie me, joq jalantós jahangerding tyrnaghyna iline me, olar jaqsylyq әkele me, әlde jamanatqa bastay ma, mine, osynday ózekti órtegen kýiindi mәseleler tikeley
Alash ardagerlerining aqparymen sheshildi.
Aytty-aytpady, dәl osy 1921 jyldyng kýzi men 1922 jyldyng kóktem ailaryna deyingi aralyqtaghy últtyng mýddesin qorghaytyn asa kókeykesti sharalardyng birde-bireui Smaghúl men Múhtardyng qatysuynsyz ótken joq. Búl qarsanda qazaqtyng «qaratayaqtary» (ziyalylardy qyr qazaqtary solay ataghan) búryndy-sondy bolyp kórmegen dәrejede úiymshyldyq tanytyp, ishinara saya izdegen sayaqtary bolmasa, qalghandarynyng barlyghy da últtyq mýddening ainalasyna toptasty.
Tergeudegi ekinshi basty súraq: osy ekinshi qazaq konferensiyadaghy últtyq intelliygensiyany qyzmetke tartu, jinaqtap aitqanda, Á.Bókeyhanovtyng sayasy platformasynyng S.Sәduaqasov arqyly kenes ókimetining qúrylymyna yqpaly turaly qoyyldy.
Jalghasy bar