Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
46 - sóz 7122 16 pikir 13 Aqpan, 2019 saghat 11:40

Er dep kimdi aitamyz?

Qazaqta bәri bar. Biraq bir nәrse jetispeydi. Erler. Qazaq qoghamy óz basyn kýitteytin Qatyndardan sharshady.

Qazaq otbasy - Erlerdi tudyryp, olardy Er retinde tәrbiyeley almay jatyr. Qazaq otbasynda ýsh-aq әngime aitylady: jaqsy oqy, jaqsy qyzmetke túrasyn, jaqsy jalaqy alasyn. Búl qanday әngime? Búl - Qatyndyq әngime.

Qatyn dep kimdi aitamyz? Qatyn dep ózining nәpsisin tyya almaghan adamdy aitamyz. Qatyn - ne Erkek, ne Úrghashy boluy mýmkin. Qatyn búl jerde jynystyq atau emes, ruhaniy atau. Shatastyrmanyzdar. Qatyndyq әngime - eshqashan toymaytyn, tolmaytyn, ashkóz - Dene(Tәn)- Nәpsi- Qatyn- Dúshpannyng tóniregindegi әngime. "Qatyn- dúshpan jigitter, ne demes deysing syrtymnan" (Mahambet).

Al, Er dep kimdi aitamyz? Ózining tәn qúmarlyqtaryn (nәpsisin) jene bilgen adamdy aitamyz. Qazaq qoghamy qazir qay kezende de El tarihynda sheshushi ról atqarghan Erlerge - Túlghalargha zәru. Erlerding joqtyghynan qazaq anasy jylap kóshege shyqty! Óz qamyn ghana oilaytyn Qatyndar - qazaqtyng óskenin, óngenin qalamaydy! Olardyng oiynda bir-aq sharuasy- ishsem, jesem, úiyqtasam.

Al El ýshin tuyp, El ýshin óletin Erler qayda? "Qatyn bastaghan kósh qarang qalady" deydi dana qazaq. Qazaqtyng úly kóshi qarang qalyp jatyr. Qarang qalmaghanda nesi qaldy?! Qazaq kóshining bastau búlaghy, Eldi ósiretin, Alypty da, Preziydentti de, ministrdi de, elding ýstinen kýn kórgen deputat-sheneunikti de tar qúrsaghyn kenitip, tas emshegin jibitip Ómirge әkelgen, úly Ómir syilaghan qazaq anasy jylap kóshege shyqty.

Qazaq qoghamy ózi tudyrghan Qatyndar osy qoghamnyng týbine jetpek! Ruhsyzdyqtyn, 27 jyl boyy Qaryn mәselesin(Ekonomika) birinshi oryngha qoyghan qate sayasattyng uly, ashy jemisi!

Omar Jәlelúlynyng facebook paraqshasynan

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1495
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3266
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5608