Núra Matay. Beysenqúl Begdesenov shartty týrde bosady. Biraq...
2011 jyldyng 13 mamyrynda Ashhabadtyng Kopetdag audandyq soty Beysenqúl Begdesenovty Týrkimenstannyng Qylmystyq kodeksining eki baby boyynsha: 228b. 4t. («asa ulken kólemde alayaqtyq») jәne 185b. 2t. («para beru») aiypty dep tauyp, Qazaqstan qoghamdyq kýshterining jasaghan mәlimdeleri men Týrkimenstan men Qazaqstan preziydentterine jazghan ashyq hattarynyng nәtiyjesinde oghan shartty jaza taghayyndalyp, qamaudan bosatyldy.
13 mamyr kýni shartty týrde sot zalynan bosap shyqqan Beysenqúl Begdesenov ýiine oralysymen Azattyq radiosynyng tilshisine telefon arqyly bergen súhbatynda: - Joq, moyyndamaymyn. Men osy jaqtyng qazaqtaryna kómektesemin dep jýrdim ghoy. Eng bir ókinishti jeri - mening óz qazaqtarym ózderi qarsy aryz berip, ózderi ne jazghanyn bilmey... Men qúryltaygha barghanda asyqpay otyryp sóilessek qaytedi? - depti.
Alayda, sot ýkimi boyynsha, Beysenqúl Onayúly ózi kómektesip, pәterlerin jekeshelendiri bergen әrbir qazaqtyng pәterining qúnyn tóleu kerek. Al, Týrkimenstanda pәter qúnyn shamamen 20 myng AQSh dollary kóleminde kórinedi.
16-nshy mamyr kýni Almaty baspasóz mәslihatyn ótkizgen Beysenqúl Begdesenovting úldary: Álibek, Ámir jәne basqa qoghamdyq qorlar men úiymdardyn, sayasy partiyalardyng mýsheleri Beysenqúl Onayúlynyng taghylyp otyrghan aiyptardyng negizsiz ekenin hәm Beysenqúl arqyly Týrkimenstandaghy barsha qazaqtargha qysym jasalyp otyrghandyghy aitysty.
2011 jyldyng 13 mamyrynda Ashhabadtyng Kopetdag audandyq soty Beysenqúl Begdesenovty Týrkimenstannyng Qylmystyq kodeksining eki baby boyynsha: 228b. 4t. («asa ulken kólemde alayaqtyq») jәne 185b. 2t. («para beru») aiypty dep tauyp, Qazaqstan qoghamdyq kýshterining jasaghan mәlimdeleri men Týrkimenstan men Qazaqstan preziydentterine jazghan ashyq hattarynyng nәtiyjesinde oghan shartty jaza taghayyndalyp, qamaudan bosatyldy.
13 mamyr kýni shartty týrde sot zalynan bosap shyqqan Beysenqúl Begdesenov ýiine oralysymen Azattyq radiosynyng tilshisine telefon arqyly bergen súhbatynda: - Joq, moyyndamaymyn. Men osy jaqtyng qazaqtaryna kómektesemin dep jýrdim ghoy. Eng bir ókinishti jeri - mening óz qazaqtarym ózderi qarsy aryz berip, ózderi ne jazghanyn bilmey... Men qúryltaygha barghanda asyqpay otyryp sóilessek qaytedi? - depti.
Alayda, sot ýkimi boyynsha, Beysenqúl Onayúly ózi kómektesip, pәterlerin jekeshelendiri bergen әrbir qazaqtyng pәterining qúnyn tóleu kerek. Al, Týrkimenstanda pәter qúnyn shamamen 20 myng AQSh dollary kóleminde kórinedi.
16-nshy mamyr kýni Almaty baspasóz mәslihatyn ótkizgen Beysenqúl Begdesenovting úldary: Álibek, Ámir jәne basqa qoghamdyq qorlar men úiymdardyn, sayasy partiyalardyng mýsheleri Beysenqúl Onayúlynyng taghylyp otyrghan aiyptardyng negizsiz ekenin hәm Beysenqúl arqyly Týrkimenstandaghy barsha qazaqtargha qysym jasalyp otyrghandyghy aitysty.
Týrkimenstandaghy qazaqtar tariha otany - Qazaqstangha oraluy ýshin әueli Reseyge baryp, sosyn elge kóship keledi. Sebebi,Týrkimenstannan birden Qazaqstangha qonys audarsa, onda dýniye-mýlkin Týrkimenstan biyligi memleket menshigi retinde alyp qalady. Al, bala-shaghasyn shulatyp elge kelgende tesik tiyny joq bauyrlar túrmys tauqimetin tartady. Beysenqúl Begdesenov bolsa, Týrkimenstan men Resey arasyndaghy kóshi-qongha baylanysty jasalghan kelisimderden jol tauyp, elge qaytam degen qazaqtyng ýiin jekeshelendirip, sodan týsken púlyn qaltasyna salyp berip, aqjol tilep atajúrtqa shygharyp salyp otyrghan. Begdesenovting bar kinәsi - osy.
Jәne de baspasóz mәslihatynda sóz alghandar Týrkimenbasshynyng kezinde qazaqtargha alakóz bolmaghan týrkimen biyligi Berdimúhamedov kelgennen beri bóten minez kórsetip otyrghanyn jetkizdi.
Bajaylap otyrsaq, búl jerde Qazaqstan men Týrkimenstan arasyndaghy kóshi-qon sayasatynyng solqyldaqtyghy kózge úrady. Jәne eki el arasyndaghy halyqaralyq adam qúqyqtary turaly kelisimderding joqtyghy Begdesenov siyaqty azamatqa der shaghynda ara týsuge kedergi boldy. Demek, alda dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng IV qúryltayyn ótkizgeli otyrghan Qazaqstan Qytay, Ózbekstan, Týrkimenstan qazaqtarynyng taghdyry men olardyng tughan elge keler jolynda keruli arqan, qazuly or bolmauy ýshin myqtap oilanyp, naqty әri batyl qadamdar jasauy tiyis. Jer betindegi әrbir qazaqty joqtausyz tastamaytynyn kýn ótken sayyn is-әreketimen bildirip kele jatqan qoghamdyq kýshterden biylik býgin sabaq almasa, erteng qoyylar saual ashy, aitylar talap tastay bolmaq.
Jәne de Beysenqúl Begdesenovting úldary Álibek pen Ámir Qazaqstannyng resmy biyliginen jәne qoghamdyq úiymdardan, sonday-aq, jekelegen azamattardan әkelerine taghylghan aiyptan arshyp alugha arasha bolu ýshin kómekke shaqyrady.
Qaryndas bauyr qapaly, meyirlen, Alash!
«Abay-aqparat»