Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 7576 1 pikir 17 Mamyr, 2011 saghat 03:10

Internet-konferensiya: Dulat Isabekov (jalghasy)

Qara orman halqynyng kókeyindegi oiyn aityp, joghyn izdeuden tanbaytyn, qalamy men qazaq sózin qatar ústap,  ýnemi sergek jýretin әigili jazushy,  әdeby orta men jalpy oqyrman  yqylasyna bólengen shygharmalardyng avtory Dulat Isabekov konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy bola otyryp, oqyrmandar saualyna jauap beruin ayaqtady.

«Abay-aqparat»

Ómir bayan

Isabekov Dulat 1942 jyly 20 jeltoqsanda Ontýstik Qazaqstan oblysy, Sayram audanynda tughan. Jazushy, dramaturg. Qazaq memlekettik uniyversiytetin bitirgen (1966). Qazaq KSR Televiziya jәne radiohabar jónindegi memlekettik komiytetinde agha redaktor (1967-1968), Qazaq Sovet ensiklopediyasy bas redaksiyasynda agha ghylymy redaktor (1968-1970), «Júldyz» jurnalynda bólim mengerushisi (1971-1976), «Jalyn» baspasynda redaksiya mengerushisi (1976-1980), Qazaq KSR Mәdeniyet ministrligi repertuarlyq-redaksiyalyq kollegiyanyng bas redaktory (1980-1988), Qazaq teledidarynyng bas diyrektory (1988-1992), «Jazushy» baspasynyng diyrektory, (1992-1995) Qazaqstan Jazushylar odaghynyng hatshysy bolyp istegen.

Qara orman halqynyng kókeyindegi oiyn aityp, joghyn izdeuden tanbaytyn, qalamy men qazaq sózin qatar ústap,  ýnemi sergek jýretin әigili jazushy,  әdeby orta men jalpy oqyrman  yqylasyna bólengen shygharmalardyng avtory Dulat Isabekov konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy bola otyryp, oqyrmandar saualyna jauap beruin ayaqtady.

«Abay-aqparat»

Ómir bayan

Isabekov Dulat 1942 jyly 20 jeltoqsanda Ontýstik Qazaqstan oblysy, Sayram audanynda tughan. Jazushy, dramaturg. Qazaq memlekettik uniyversiytetin bitirgen (1966). Qazaq KSR Televiziya jәne radiohabar jónindegi memlekettik komiytetinde agha redaktor (1967-1968), Qazaq Sovet ensiklopediyasy bas redaksiyasynda agha ghylymy redaktor (1968-1970), «Júldyz» jurnalynda bólim mengerushisi (1971-1976), «Jalyn» baspasynda redaksiya mengerushisi (1976-1980), Qazaq KSR Mәdeniyet ministrligi repertuarlyq-redaksiyalyq kollegiyanyng bas redaktory (1980-1988), Qazaq teledidarynyng bas diyrektory (1988-1992), «Jazushy» baspasynyng diyrektory, (1992-1995) Qazaqstan Jazushylar odaghynyng hatshysy bolyp istegen.

Alghashqy әngimesi «Jolda», «Zamandastar» atty jinaqta 1963 jyly jariyalandy. Keyin «Beket» (1966), «Ashy bal» (1969), «Mazasyz kýnder» (1970), «Qara shanyraq» (1973), «Tirshilk» (1975) povester men әngimeler jinaqtary, «Qarghyn» (1980) romany basyldy. Tandamaly povesteri «Eki jiyrma» (1983) degen atpen jaryq kórdi. Birqatar shygharmalary orys tilinde audarylyp, «Polyni» (1978), «Otchiy dom» (1979), «Smyateniye» (1986) degen atpen basyldy. Jekelegen tuyndylary vengr, nemis, polyak, cheh tilderinde jariyalandy.

«Rektordyng qabyldau kýnderi» (1975), «Ápke» (1977), «Ertendi kýtu» (1979), «Múragerler» (1982), «Alystan kelgen ananas» (1984), «Kishkentay auyl» (1986), «Anasyn ansaghan qyz», «Eskertkish operasiyasy», «Eski ýidegi eki kezdesu», t.b. piesalary respublikalyq, oblystyq teatr sahnalarynda qoyyldy. Tandauly piesalar jinaghy «Jeti jelken» degen atpen 1987 jyly jaryq kórdi. Jekelegen tuyndylary boyynsha «Gauhar tas», «Dermene», «Tauqymet» kórkem filimderi týsirildi.

- Agha, siz emes pe ediniz, «jer satylmasyn» dep úrandattynyz da artynan satylsyn dep tura shapqan. Endi kórdiniz be, qara qazaqqa últaraqtay jer joq. Bәri baylar men bayshykeshterge satylyp ketken. Ata-babalarymyzdan qalghan jer ýshin qara qazaq qyrylyp jatyr. Sol 68 payyz qazaq 11 million ghana eken. Solargha nege jer bermeske?! Basqalary satyp alsyn, al qazaq tarihy otanynan eshkayda qashqan joq, basqalar qúsap tentirep kelgen joq. Qara kóz qazaqtardy taghy múzday qarulanghan sarbazdar bas salyp sabap jatyr. 86 jylghy jeltoqsandy jasaghan Gorbachev degenge senbeymin. Óz qazaqtarymyz az qazaqty taghy qyrghylary kelip kózderi qantalap otyr. Solargha janynyz ashy ma, týn úiqynyz tynysh pa?! Qaryndasynyz Raushan jauap beruinizdi ótinip súraymyn.

- Jerding satylyp-satylmauy jayly sol kezde aitys-tartys órship, әr týrli pikir qaulap túrdy ghoy. Men aldynda jerding satyluyna ýzildi-kesildi qarsy pikir bildirdim. Mening ol pikirimdi ózgertken biylik basyndaghylar emes, biznes әlemindegi belgili adamdar, últqa janashyrlyq tanytyp jýrgen әigili azamattar, qala berdi auyl sharuashylyghy salasyndaghy bilikti mamandar. Olardyng aralarynda ómirin jer erroziyasyna qarsy kýresuge arnap jýrgen ghalymdar. Olar ne dedi deysiz ghoy. «Jer memlekettiki bop túra berse, ol tozyp bitedi. Qarap jatqan jerdi ókimet kýte almaydy, jәne sheteldermen qarym-qatynas kezinde biylik basynda otyrghan keybir sheneunikter bas paydasy ýshin sol jerlerdi sheteldikterge satyp jiberuleri mýmkin. Al, jeke menshik bolsa onday jerdi basqa elding azamattary satyp ala almaydy. Onyng ýstine, sol jerdi iyemdengen sharua ony kepildikke qoyyp keng kólemde nesie ala alady. Qysqasy, jer bank ainalymyna týspey jeke sharua onalmaydy» degen siyaqty tolyp jatqan dәlelder aitqan son, men, shynynda oilanyp qaldym. Sol kezde bir gazetke «Jerding satyluy sharuagha paydaly eken. Ol halyqtyng túrmysyn jóndeuge aparar birden bir tóte jol eken. Daliyp jatqan dalamyz jeke menshikke ótip, bank ainalymyna týsse qara halyqtyng әl-auqaty kóterilmek eken» dep pikir bildirip edim. Keyinnen bәrining ayaghy aspannan keldi. Qolynda biyligi bar adamdardyng arghy pighyly tym terende jatqanyn jer satyla bastaghanda bir-aq bildik. Bizdi aldapty. Biz onbay aldanyppyz. Sol kezdegi kupondarymyz da iz-týzsiz ketti. Ony daulap jatqan eshkim joq. Biylik basyndaghylar men solargha jaqyn jýrgen pysyqay kәsipkerler kóptegen kәsiporyndar men zavod-fabrikalardy sol kupondardyng esebinen satyp aldy da, sharualary jónge týsken song bayaghy firmalary men dýrildetip ashqan qorlarynyng attaryn ózgertip, júrttyng bәrin adastyryp ketti. Endi solardy izdep kór!

Endi oilaymyn, jerdi satugha men týgili býkil el bolyp qarsylyq bildirsek te biylik óz degenin jýzege asyrmay tynbaydy eken.

Mening pikirim - úzaq jyldar boyy salyq tólenbey iygerusiz jatqan jer resurstaryn jeke adamdargha bólip beru kerek.

- Assalaumaleykum! Dulat agha! Sizding shygharmalarynyzdy oqyp óstik. әdebiyet әlemi de, teatrgha barsaqta sizding dýniyeleriniz jarqyldap aldymyzdan shyghady. Alla sizge shygharmashylyqpen әri qaray ainalysugha densaulyq pen shabyt bersin demekpin. Al endi súraqtarym mynaday:

«Qarghyn» tuyndynyzda mahabbat, lirikalyq baghytta sipattalghan. Al mening týsinbegenim jap-jas boyjetken qyz bala ózinen birneshe jas ýlken aghasyna ghashyq bolady. IYә, eng aldynda tuyndylaryn sýiip, keyin ekeui onasha qalugha deyin barady. Siz qalay oilaysyz osy shygharmany oqyghan jas boyjetkender shygharmasyn ghana baghalap jýrgen, otbasyly aghalarynyng ómirine, yaghny shanyraghyn shayqaltugha deyin baruyna sebep bolmay ma? Siz mahabbat jasqa qaramaydy dep te aitasyz. Olay bolsa, búl shygharmadaghyday eki balasy bar erkekke ghashyq boludy qalay týsine alamyz?

2. Bir súhbatynyzda «Jalpy dinge reforma jasau» kerek dediniz? Osynyng mәnin ashyp berseniz? Reforma degen sizdinshe zang ózgertkendey, dindi de ózgertu me? Álde basqasha maghynada aittynyz ba?

3. Sosyn taghyda din mәselesinde: «meyli músylman, meyli hristian, meyli buda dinin ústanayyq, eng bastysy mәdeniyetimizdi, tilimizdi joghaltpasaq boldy» depsiz. Sonda sizdinshe, qay dinde bolsaq ta bәribir me? Ózinizding islam dinine degen kózqarasynyz qalay?

- «Qarghyn» romanyn oqyghan qyzdar ózinen ýlken adamgha ghashyq bolyp, jaman әdetke boy aldyrmay ma» degen siyaqty súraq qoyypty  Ernar degen azamat. Ernar-au, romandaghy bas keyipker Jasyn - 31-32-ler shamasynda. Baghila bolsa roman bastalghanda on segizde bolatyn. Sonda, 12-13 jas ýlken jigit 18-degi qyz ýshin kәrilik qyla ma? Qazir ainalana qarap  kórshi. 40-45 jas ýlken kisilermen otasyp, baqytty túrmys qúryp jatqandar az ba? Onyng ýstine romanda ol ekeui qosylmaydy. IYdeya - adamdy sýIY. Mahabbat degen sezimdi ayalay bilu, qasterley bilu. Jәne jazushy degen qanday kategoriyadaghy túlgha? Onyng ózgelerden ereksheligi nede?

Roman sol ýshin jazylyp edi. Adam janyndaghy tylsym sezimderdi tym tómendetip qaraudyng qajeti joq.

«Dinge reforma jasau kerek» dep qay maqalada aittym eken? Esimde joq. Esimde bary: «Eger bes uaqyt namaz eki uaqytqa ózgerse әlemning teng jartysy islam dinine óter edi» degen pikirim boldy-au deymin. Oilanyp qaranyz. Islam dinine әlemning teng jartysy enip jatsa odan din ziyan sheger me edi. Barlyq diny tújyrymdar men tanymdargha filosofiyalyq túrghydan qarau kerek siyaqty. Biraq, ózimen ózi qyrqysyp jatqan qazirgi islam әlemi әrtýrli aghymdardy aralaryna engizip alyp, memleketting negizin shayqaltyp jatqany bәrimizdi saqtandyruy tiyis. Bizding elde jýgensiz ketken, erkimen ketken әrtýrli aghymdar adamdardyng arasyna alauyzdyq tudyryp, jastardy tura joldan taydyryp bara jatyr. Oghan qarsy kýresip jatqan eshkim joq. Áreketsizdik ýlken qaterge aparyp soqtyruy mýmkin.

- Dulat agha, elimizde oramal dauy órship túr. Oramal Allanyng ýkimi ekenin bilesiz. «Jabayy batys» Islammen kýresip jatyr, biz kimmen kýresip jýrmiz?

- «Oramal-Allanyng ýkimi» degendi estigem joq. Biraq, oramal degendi qay maghynada týsinemiz? Hidjab pa, әlde әielderding jay oramaly ma? Hidjab bolsa - oghan qarsymyn. Qazaq әieli betin eshqashan túmshalamaghan. Hidjab - arab últynyng kiyimi. Biz arab emespiz, qazaqpyz. Bizding óz últtyq kiyimderimiz jetip-artylady. Al, oramal degenge keletin bolsaq - ol әiel adamgha inabat pen nәziktik beredi. Ol jarasymdy kiyim.

- Dulat agha, Sizdi birshama qúrmetteymiz, tek keyde biylikke tym jaqyn bop ketetininiz bolmasa ghoy, shirkin!

Siz bizding sayasy oppozisiyagha birshama da jaqynsyz. Aralasatyn siyaqtysyz. Solardyng ishinde qazaqylyghy, bolashaghy bar dep kimdi aitar ediniz? Óitkeni bolashaq bәrәbir qazaqy sayasatkerlerding qolynda ghoy.

Ne jazyp jýrsiz qazir?

Atyraulyq aday bauyrynyz

«Sizdi birshama qúrmetteymiz, biraq biylikke jaqyn bop ketesiz» dep atyraulyq bir Aday bauyrym súraqty tótesinen qoyypty. Aytayyn. Men biylikke tym jaqyn jýrgen jan emespin. El tizgini әzirge biylik basynda otyrghandardyng qolynda bolghandyqtan olardan tys, beytarap ómir sýre almaysyn. Biraq, qayda jýrsem de men óz prinsipterimnen auytqyghan adam emespin. Ol ýshin kezinde talay teperish te kórgenmin. Osy kezge sheyin oiymdy býkpesiz aityp  keldim. Eldegi kýrdeli mәselelerdi kóteru jónindegi is-sharalardyng bir de bireuinen tys qalghan emespin. Mening tang qalatynym biylikting soyylyn soghyp, solardyng shylauynda jýrgen, poema, ólender jazyp, әdebiyetting qúnyn týsirip jýrgen qalamgerler tolyp jatyr. Sizder solardy kórmey anda-sanda biylik basyndaghy kisilermen sóilese qalghanymdy teledidardan nemese, gazet betterinen kóre sap «oybay, Dulat Isabekov biylikpen auyz jalasyp ketti» dep shu kóteruge dayyn túrasyzdar. Ol kisilermen jolyqqanda qanday mәseleler jayly sóz qozghadyq, elding erteni jayly, memleketting bolashaghy jayly aitqan oilaryma kónil audarghan jón shyghar. Biylik basynda otyrghandardyng bәri birdey oisyz adamdar emes, olardyng arasynda últtyq ruhy myqty, elding bolashaghyn oilaytyn azamattar az emes. Men olarmen kishik bolyp emes, terezesi teng adam retinde sóilesem. Dauys kóterip, aitysyp ta qalatyn kezderimiz bolady. Sol kezdesulerding bir de birinde men qara basymnyng qamyn sóz etken emespin. Keybir sayasi, ekonomikalyq mәselelerde qatelessem qatelesken shygharmyn, biraq azamattyq pozisiyamnan tayghan emespin.

- Dulat agha, «Habar» agenttigine jәne onyng júmysyna degen kózqarasynyz qalay? «Qazaqstan» men «Habardyn» últtyq nasihat men patriottyq tәrbie mәselesindegi kóterip jýrgenine qanday bagha bere alasyz? Qadyrjan

- «Habar», «Qazaqstan» telearnalaryna shygharmashylyq izdenister jetispeydi. Olar әli Reseyding shylauynda. Olardyng tól baghdarlamalary joq. Últtyng ruhtary tómen. Bir kanaldy týgeldey qazaqsha sóilete almay jýrgenimiz úyat-aq! Kimnen, neden jasqanamyz? Týsiniksiz.

- Men Beyimbet Mayliyn, Sattar Erubaev jәne Dulat Isabekov degen jazushylardy ghana oqimyn. Qalghandary ishimdi pystyryp jiberedi. Esenberlinmen Áuezovty qol bosta oqymasaq, myna zamanda olardy oqu qiyn. Dulat agha, jazushy bolu ýshin ne isteu kerek. Óziniz qanday kitaptardy oqisyz. Shygharma jazugha qay uaqytta otyrasyz(shygharmashylyq adamdar onyng ishinde jazushylar týn qoynyna enetinin Siz ainalyp ótpeytin shygharsyz).

«Ýsh jazushyny ghana oqimyn, sonyng ishinde siz barsyz» degening ýshin rahmet. Shygharmany jay kýnderi týnde, demalys kýnderi kýndiz jaza beremin. Bizde uaqyt tandap otyratyn jaghday joq. Shygharma jazu stolyma deyin dayyn boluy kerek. Basynda dym joq bolsa stolgha otyra ketkennen payda joq. Ol degeniniz qúrsaghynda balasy joq әielding jasandy tolghaghynday bolady.

- Dulat agha, Assalaumaghaleykum! Jazushy men aqyndar bir-birine «tuys» qoy. Qazirgi jas aqyndardy oqysam týsine almaymyn. Álde bizding óremiz jetpey me?! Bilmeymin. Osy jas buynynng ayaq alysy turaly ne der ediniz?!

- Ólenning kóptigi jaqsy-au, biraq, ol kóbeygen sayyn sanasy tómendep barady. Kezekshi oi, kezekshi úiqas, shúbalanqylyq poeziyanyng qadirin  ketirip barady. Bir sózdi bir jol ghyp óleng jazu modagha ainalyp barady. Men de ózing siyaqty ondaydy qabylday almaymyn.

- Dulat agha, 1) «Baqyt joly» degen shygharmanyzdy dramaturgiyanyng talaptaryna say keletin tuyndy dep esepteysiz be? Men osy spektaklidi kórdim. Oiynyzdy bileyin degenmin. Ýnemi Qazaqty túqyrtyp keletin assambleyagha dúrys qaraysyz-au deymin. 2) Myrzatay kókemiz siz aitqanday linkomnan keyin auyryp, syrqattanyp qalghan joq. Siz de sóitken joqsyz. Nege? Qanday aiyrmashylyghynyz bar? 3) Halyq pen biylikting arasy alshaqtap ketti ghoy. Qay jaqtasyz? Eger halyq jaghynda bolsanyz, qazirgi preziydent aitqan bolashaq preziydentting kim bolmaghyn aitarsyz. Aytpaytyn bolsanyz, ana jaqtyki ekeninizdi biletin bolamyz. Asqar Azat.

-«Baqyt jolyn» kórdim, siz sony sәtti tuyndy dep oilaysyz ba?» dep súrapty Asqar Azat degen azamat. Birinshiden shygharmanyng aty «Baqyt joly» emes, «Baqyt qúsy». Ekinshiden ony sahnalaghan assambleya deputattary emes, jana qúrylyp jatqan «últ teatry». Ol Assambleyanyng teatry ma, Parlamentting teatry ma, onda mening sharuam joq. Maghan teatr qajet. Eng alghashqy piesany jazyp beriniz dep ótinish bildirgenderi ýshin olargha rahmetten basqa aitarym joq. Spektakliding alghashqy qoyylymyna riza bolmadym. Sonan song rejisserdy da, basty rolidegi aktrisany da auystyryp, qayta qoyghyzdyq. Alghashqy núsqasyn qatty syngha aldym. Sonan song olar kýni-týni júmys istep, tazalap, qysqarghan jerin qayta qosyp ekinshi ret kórsetti (Almatyda). Lyq toly zal (ónkey student-jastar) ovasiya jasap túryp aldy. Sәuir aiynyng sonynda festivali shenberinde Astanada kórsetipti. Men bara almadym. Ony baryp kórgen kisiler maghan telefon soghyp qúttyqtap jatty. Ministr Múhtar Qúlmúhammed myrza arnayy habarlasyp, ol shygharmany ekrangha shygharu jóninde úsynys aitty.

Soghan qaraghanda, jaman emes siyaqty.

- Siz bir sózinizde Islam dinine qarsy uәj aitty degen qaueset bar, sol shyn ba eken? Qazaq elinde ziyaly degen qauym bar ma? Bolsa kimderdi atar ediniz, ózinizden basqa. Adamnyn múraty ne dep oilaysyz?

-Islam-memleketimizding basty dini. «Bir kezde sizdi islam dinine qarsy shyghypty» degen qaueset bar, sol ras pa?» dep onyng qaueset ekenin óziniz moyyndap otyrsyz. Óz kózinizben oqymaghan nәrsege elendey saludan aulaq jýrgen jón shyghar.

Ziyalylardyng bәrin tize bersem kóp oryn alyp keter. Ony óziniz de shamalap jýrgen bolarsyz dep oilaymyn.

Adamnyng múraty - әdildik pen adaldyq prinsipterine adal bolu. Ómir sýruding basqa tura joly joq.

- Núrlan Orazalindi klassik dep atay alasyz ba, joq halturshik pe? Onyng shygharmalary shynymen Memlekettik syilyqqqa layyq pa edi? Ol jalpy sizding oiynyzsha qanday aqyn? Áyteuir klassik emes ekeni aiday aqiqat!

- Núrlan Orazalindi «klassiyk» dep atay alasyz ba, әlde ol halturshik pe dep súrapty bir azamat. Halturshik dep aitugha auzym barmaydy. Al, «klassiyk» pe, «klassiyk» emes pe dep mәsele qoiydyng ózi bilmestik. Núrlan siyaqty ortanqol aqyndar qazaqta tolyp jatyr. Memlekettik syilyqtyng ózin ol Q. Qaysenov pen Á. Núrshayyqovqa aryz jazdyryp jýrip әreng aldy. Komissiyanyng sheshimi shyghyp ketken son. Ar jaghyn ózing týsine ber. «Áyteuir klassik emes ekeni» anyq dep ózing de anyghyn aitypsyng ghoy.

- Mәngilik tóragha degen nemene? Sonda Núrlan Orazalin Jazuyshlar Odaghyn óle-ólgenshe biyley me? Nege Jazushylar odaghyn talanty shamaly adamdar biyleydi, nege Memlekttik syilyqty halturshikter alady? Týk týsinsem búiyrmasyn! Sony týsindirip berinizshi?

- «Mәngilik tóragha» degen nemene? Sonda Núrlan Orazalin Jazushylar odaghyn óle-ólgenshe basqara ma?» - dep kýiinipsiz. Qazir zaman solay. Otyrghan orynnan óle-ólgenshe aiyrylmau kerek. Bәlkim, Núrlan Orazalin Qazaqstan Jazushylar odaghyn eng úzaq basqaruda Ginnesting rekordtar kitabyna engeli jýrgen shyghar. G. Mopassannyng mynaday sózi bar: «Budushee prinadlejit proydoham» degen. Bәlkim, sol zaman bizge jetken shyghar.

-Dýke, Jazushylar odaghynyng mәngidik tóraghasynan qashan qútylasyzdar?

-Jazushy aghayyndar da ýndemes bolyp aldy. Odaq basshylyghynyng yghyna jyghyla beretin jana mýsheler, ynghaypaz agha ókilderi «shataqtan aulaq jýrgisi» keledi de, Jazushylar odaghynyng el arasyndaghy bedelin әbden týsirip boldy. Olar últtyq mýddege baylanysty birde-bir jiyn ótkizip kórgen joq, basqa jaqta ótip jatqan onday jiyndardan da aulaq jýredi. Qara bastyng qamy ghoy bayaghy. Jaqyndy jaghalap, aghany saghalap, eshkimge qarsy kelmey tynysh jýrgenge ne jetsin! Sonda bas ta aman, qúlaq ta tynysh, qaryn da toq, uayym joq. Últtyq mýdde men últtyng uayymy óz betinshe ómir sýre bersin!..

- Dulat agha, Sizding zamandastarynyzdyng birazy zamanauy tehnologiyalardy mengerip, ghalamtorda ózderining veb-sayttaryn ashyp jatyr. Sizding óz saytynyz bar ma? Sizding shygharmalarynyzdy internetten tabugha bola ma?

- Mening ózi Veb-saytym joq. Ashu kerek edi. Ony qolgha alyp kórermin.

- Atynyzdy nege Dulat qoyghan? M.Shahanovtyng qayratkerligin qalay baghalaysyz? Bir deputat-jazushynyng atyn memlekettik syilyq alghanda ghana bilgen ediniz, ony kórseniz qazir sol pikirdesiz be?

- Atymdy «Dulat» dep mening molda atam Mәulen degen kisi qoyghan. Ol kisi bәrimizding atymyzdy kitapqa qarap qoyghan eken de, maghan kelgende ol ýrdisinen tayyp: «Dulat ruynyng arasyna kep tuyldy. Búl da ýlken el. Atyn «Dulat» dep qoysyn» dep Syrdyng ar jaghynda otyrsa da atty kisi jiberip qoydyrghan eken. Al, Shahanovtyng aqyndyghyn da, azamattyghyn da joghary baghalaymyn.

- Assalaumaghaleykým, Dulat agha! Qajyghúmar atamyzdyng taghdyry turaly ne aitar ediniz. Qartty elge aldyra almauymyz eldigimizge syn bolghan joq pa? Sonda Qazaq jerining barlyq jer asty baylyghynyng 30 payyzyn Qytaylargha nesine berdik? Atamyzdyng sýiegin Qytayda qaldyru ýshin be? «Malym - janymnyng sadaghasy, janym - arymnyng sadaghasy» emes pe edi. Qazaq halqynda onyng jerining barlyq jer asty múnayy men gazynan da, temiri men kómirinen de, barlyq qordaghy tengesinen de, tipti halyqtyng ómiri men óliminen de qymbat baylyq bar ekenin moyyndaysyz ba, ol - halyqtyng ar-namysy. «Qylmys» kóp qoy. Eng ýlken «qylmys» mynau jaryq dýniyege kelgende «Qazaq» bolyp tughanyng eken.

- Qajyqúmar aghamyzdyng elge jete almay armanda kóz júmghany ókinishti. Biz ol kisini elge alyp kele almadyq. Búl - bir. Ekinshiden «qazaq bolyp tughanyng ýshin ókinbe.  Ol «qylmys» emes. Bәlkim, býkil ómiring kýrespen ótetin qyzyq últtyng ókili shygharsyn. Asqar Sýleymenov aitqan edi -«Ne hochu byti nemsem. Tam nikakoy problemy net. A u nas krome problemy nichego net. Byti kazahom ocheni interesno» dep (Nemis ghalymymen sóilesken kezimizde aitqan sózinen).

Sony

«Abay-aqparat»

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543