Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4052 0 pikir 18 Mamyr, 2011 saghat 05:54

Janabek Jetiruov, kinorejisser: «Biz әli óz-ózimizdi tolyq tanyghan joqpyz»

- Sizding «Dýniyejaryq» filiminiz әlemning biraz elin sharlap, ong bagha alyp keldi, sonday-aq derekti filimderinizben de tanymalsyz. Al qazir qanday tyng janalyqtarynyzben bólisesiz?
- IYә, aqpan aiynda «Ábish Kekilbaevtyng әlemi» atty derekti filimimning túsauy kesildi. Qazaqstannyng halyq jazushysy, qogham jәne sayasat qayratkeri, tiri anyzgha ainalghan Ábish aghamyz turaly filim týsiru onay sharua emes. Týsirilim eki jylgha sozyldy. Filim týsirilimi sәtti ayaqtaldy. Ábekenning portretin jasaugha tyrystym. Tarihymyz ben mәdeniyetimizdi zerttep, zerdelep, jan dýniyesinen ótkizip, erekshe dýnie tudyrghan últtyq bolmysyn joghaltpaghan ghalamat jazushynyng - Ábish әlemining bolmysy jasalghanday boldy. Ábish aghanyng shygharmashylyq joly qalay qalyptasty, ónegeli ómiri, qoghamdyq qayratker retindegi qyzmeti qalay boldy degen saualdargha jauap tabyldy. Eng manyzdysy, Ábish aghamnyng ózine kórsetip, batasyn aldyq. Aqtaugha baryp, halyqqa kórsetemiz degen oiymyz bar. Ol jaghyn uaqyt kórseter.

- Sizding «Dýniyejaryq» filiminiz әlemning biraz elin sharlap, ong bagha alyp keldi, sonday-aq derekti filimderinizben de tanymalsyz. Al qazir qanday tyng janalyqtarynyzben bólisesiz?
- IYә, aqpan aiynda «Ábish Kekilbaevtyng әlemi» atty derekti filimimning túsauy kesildi. Qazaqstannyng halyq jazushysy, qogham jәne sayasat qayratkeri, tiri anyzgha ainalghan Ábish aghamyz turaly filim týsiru onay sharua emes. Týsirilim eki jylgha sozyldy. Filim týsirilimi sәtti ayaqtaldy. Ábekenning portretin jasaugha tyrystym. Tarihymyz ben mәdeniyetimizdi zerttep, zerdelep, jan dýniyesinen ótkizip, erekshe dýnie tudyrghan últtyq bolmysyn joghaltpaghan ghalamat jazushynyng - Ábish әlemining bolmysy jasalghanday boldy. Ábish aghanyng shygharmashylyq joly qalay qalyptasty, ónegeli ómiri, qoghamdyq qayratker retindegi qyzmeti qalay boldy degen saualdargha jauap tabyldy. Eng manyzdysy, Ábish aghamnyng ózine kórsetip, batasyn aldyq. Aqtaugha baryp, halyqqa kórsetemiz degen oiymyz bar. Ol jaghyn uaqyt kórseter.

Kelesi kórkemfilimim - «Aq Qyz» dep atalady. Ár rejisserding týsinik tanymy, kózgharasy da әrqalay ghoy. Adamzat, dýnie qalay payda boldy, qazaq qaydan shyqqan degen mәseleler «Aq Qyzda» kóteriledi. Mysaly, Shynghys Aytmatov «Aq keme» shygharmasynda qyrghyz júrtynyng payda boluy, dýniyetanymy jayly jazdy emes pe? Mening de keyipkerim dәl sonday. Qazaq etnoniymi «aq» «qaz», «qaz» «aqtan» shyqty degen anyz bar. Anyz boyynsha, jerde әueli kiyeli aqqu jaratylyp, al әlem, adamzat aqqudyng júmyrtqasynan payda boldy. Bir sózben aitqanda, qazaq halqynyng payda boluy turaly mifologiyalyq kózgharas dep aitsaq bolady. Sonyng negizinde ózim ssenariy jazyp, «Qazaqfilimmen» birlese otyryp, «Aq Qyz» degen filim týsirdim. Rólderdi M.Áuezov atyndaghy drama teatrdyng akterleri men qyzym Ayjan Jetiruova somdaydy. Filim Almaty oblysynda týsirildi. Kóptegen qiynshylyq boldy. Soghan qaramastan býkil jigerimizdi ekrangha kórsettik. Qazaq tilinde týsirilgen búl kinony halyqtyng óz-ózin tanugha mýmkindik beretin últtyq filim dep atauymyzgha bolady. Qyrkýiek aiynda, búiyrsa, kórermenderge jol tartady degen oidamyz. Alghashqy kórsetilimdi Aqtau qalasynan bastaudy kózdep otyrmyz. Sebebi, Aqtauda studenttermen, oqushylarmen kezdesu úiymdastyryp, qazaq kinosy turaly әngimeler qozghaghym keledi. «Aqqyz» filiminde qazaqy minez, qazaqy qimyl, qazaqy bolmys beynelengen. Qazaq ózining qara basyn emes, әlemning dengeyinde oilanatyn, әlemdi oilaytyn últ ekenin tanytatyn filim bolyp esepteledi dep oilaymyn. Filimdi mausym aiynan halyqaralyq festivaliderge úsynyp, baghyn synaymyz.
- Agha, derekti filim men kór-kem filim týsiru mashaqatynda qanday aiyrmashylyq bar? Siz sekildi derekti filim salasynda jýrgen rejisser kóp pe?
- Derekti filim salasyna, әsirese, jastar kóp kele bermeydi. Sebebi, derekti filim degenimiz - auadan kino jasau degen sóz. Men kezinde Mahambet, Kenesary, Jәngir han, Abay, Túrmaghambet turaly derekti filimder týsirdim. Derek, materialdyq múralar joqtyng qasy boldy. Tek bir-eki sureti ghana bar boluy mýmkin. Biraq soghan qaramastan, solardyng bolmysyn, ómir sýrgen zamanynyng atmosferasyn jasaugha tyrysasyn. Qolynnan kelmeytin dýnie jasaugha mәjbýr bolasyn. Odan keyin derekti filimge qarjy óte az bólinedi. Bir jaghynan materialdyq qiynshylyq qyssa, ekinshi jaghynan ruhany qiynshylyq әser etedi. Kórkem- filimdi jasau onay, óitkeni, oghan ssenariy jazylady, qasynda 30-40 adam jýrip kómektesedi, akterlar oinaydy, operator týsirip túrady. Kórkemfilimge qaraghanda, derekti filim auyrlau. Adam az keledi. Býginde derekti filim salasynda jýrgender búrynnan kele jatqan azamattar. Olardyng jasy qazir 60-70-ten asyp ketti.
Ayta ketu kerek, derekti filim salasyna kelgen adam kóbirek týsiru kerek. Men osy uaqytqa deyin 40-tan astam filim týsirippin. Sonda jylyna 2-3 filimnen týsirip otyrghan ekenmin.
- Alda qanday josparynyz bar?
- Endigi maqsat - qazaq jyraulary jóninde derekti filim týsiru. Búghan kirisu sebebim, Koreya eli mausym aiynan bastap qazaqtyng jyraulary, jyraulyq óneri turaly filim jasap beruge úsynys tastady. Qazaq dalasy jyrgha bay, әr ónirding óz maqamy, sazy bar, yaghny jyrdyng aitylu dәstýri әr týrli. Sony filimde tanytamyz. Búiyrsa, Koreyamen birlese otyryp, osy dýniyeni bitiremiz dep otyrmyz.

- Nege Koreya bizding jyraulargha qyzyghushylyq tanytyp otyr?
- Olardyng ekonomikasy damydy, endi ózderin ruhany jaghynan týgendegisi keledi. Sondyqtan da olar bizding epostarymyzdyn, anyz-әngimelerimizdin, auyz әdebiyetimizding birazyn óz tilderine audaryp alghan. Shyny kerek, biz óz ruhany qazynamyzdyng qúnyn, salmaghyn jete týsinbey, ony boyymyzgha siniruge qúlshynbay otyr ekenbiz. Olar bolsa, qúndylyqtarymyzdy ózinikindey etip, úrpaq tәrbiyesine paydalanyp otyr. Kórip jýrsiz ghoy, songhy kezde kәris elining patriottyq baghyttaghy serialdary birinen song biri shyghyp jatyr. Súraghynyzgha oralayyn, jyraulyq ónerge qatty qyzyghyp otyr, ol qalay tuyndaydy, ereksheligi nede degen súraqtar olardy yntyqtyryp otyr. Olar qarjy bóledi, men týsiremin.
- Sonda Koreya ýshin týsiresiz be?
- IYә, Koreyagha arnap týsiremin. Mausymnyng 2-si kýni sol jaqqa úshayyn dep otyrmyn.
- Mysyrda tәrbiyelik maghynasy zor dep qarjyny tek derekti filim men mulitfilimge ghana bóledi eken. Bizdegi derekti filim týsiru salasynyng damu dengeyi qalay?
- Derekti filim negizinen memleketting iydeologiyasyna qyzmet jasau kerek. Kenes ýkimeti kezinde sol ýkimetting iydeologiyasyn nasihattadyq. Orystardy tehnika salasynda keremet qyzmet jasap jatyr dep kórsetti de, odan keyin partiyany nasihattau kóbine basym boldy. Sondyqtan da sol kezdegi filimderding kóbisinde basqa últtyng ókilderi jýredi. Qazaqtyng jeke portretin jasau, qazaqtyng tarihyna ýnilu kóp kóringen joq. Birli-jarym qazaqtar týsirildi, biraq bizding últtyq dýniyemiz, oiymyz tasada qalyp qoydy. 1990 jyldary derekti filim salasyna kelgende, aldymyzda túrghan negizgi maqsat - qazaqtyng tarihyn kenirek zerttep, qazaqty ózine-ózi tanytu boldy. Jana derek, múraghattar ashylyp, jana arheologiyalyq qazbalar tabylyp jatty. Abay, Mahambet, Kenesarylardyng tarihy beynesin jasadyq. Biz әli óz-ózimizdi tolyq tanyp bolghan joqpyz. Halyqty óz-ózine tanystyru, ýkimetimizding iydeologiyasyn nyghaytu, halyqtyng eline degen patriottyq sezimin arttyru, jastarymyzdyng boyyndaghy adamgershilik qasiyetti qalyptastyru, osylardyng bәri filimnen kórinui kerek. Sondyqtan biz halqymyzgha adal qyzmet etken úly túlghalarymyzdyng ómirin jastargha ýlgi etip, kino týsirip, kórsetip kelemiz. Sol sebepti ýkimet bizge tapsyrys týsiredi. Kóbine úly túlghalardyng mereytoyyna oray filim týsiruge tapsyrady. Mysaly, Mahambetting 200 jyldyghy, Abaydyng 150 jyldyghy t.b.. Soghan baylanysty qarajat bólinedi.
- Derekti fiimderding taralymy qalay?
- Taralymy jaqsy. Mәsele o da emes, derekti filimderdi telearnalar arqyly kórsetken tiyimdi. Biraq biz qarjygha týsirgennen keyin, satugha mәjbýr bolamyz. Al, telearnalargha serialdardy kórsetken tiyimdi. Óitkeni, oghan súranys kóp. Derekti filimderden olargha payda kelmeydi. Tanymdyq, úrpaqty tәrbiyeleu jaghyna kóp kónil bólgennen góri arzan serialdardy elge kórsetip otyr.
- Al, «Qazaqfilim» jylyna qansha derekti filim shygharady?
- Jylyna 20-30 filim shygharamyz. Barlyghy birdey sәtti emes, elu payyzy jaqsy dәrejede deuge bolady. Azghantay topqa túsauyn kesip, sonymen ghana shektelip jatyrmyz. Mening erte-rekte týsirgen «Mahambet», «Kenesary», «Jәngir han», «Abay» turaly filimderim teledidardan kórsetiledi, biraq óte siyrek. Jәne kýndiz beredi, ol kezde adamnyng kóbisi júmysta, oquda jýredi. Erek-she den qoyghan baghytym - derekti filim arqyly emes, kórkemfilim arqyly tanylyp jatyrmyn. Búghan dәlel festivaliderden oryn alyp, kórermen yqylaspen qabyldaghan «Dýniyejaryq» kórkemfilimim. Búl bir jaghynan rejisserlargha sabaq bolady, derekti filimmen festivaliderge de qatysa almaymyz dep qashady. Ýkimetke, halyqqa qyzmet etu turasynda oilanyp jatqan adam joqtyng qasy. Al, bizdin, ómirimizding bar altyn uaqytyn qúrban etip, jasaghan derekti dýniyelerimiz shang basqan sórelerde jatady. Biraq filimderding ruhany qúndylyghy óte joghary.
- Qazirgi kezde nege osy naghyz qazaqtyng obrazyn kórsetu azayyp ketti? Kino arqyly qazaq qaharmandaryn nege somday almay otyrmyz?
- Ár rejisser óz ishindegi tanym-týsinigin syrtqa ónim ghyp beredi ghoy. Olardyng jeke dýniyesine aralasa almaysyn. Kinostudiyanyng diyrektory da onyng ne jasap, ne qoyyp jatqanynan habarsyz. Sondyqtan da әrkim ózining halqynyn, arynyng aldynda jauap berui kerek. Býgingi alghan ataghy men qúrmeti alysqa barmaydy. Uaqyt óte kele ol sening janyndy jegidey jeydi ghoy dep oilaymyn. Shygharmashylyq adamy ózining halqy men arynyng aldyndaghy jauapkershiligin tereng sezinui kerek. Men ózim osynday prinsipti ústanamyn. Filimderimde halyq-tyng eng asqaq sezimderin kórsetuge tyrystym. Mәselen, «Aqqyz» filimindegi qariya keyipker ýsh beynede keledi: Qarlyghash bi, Kók jәne Asan Qayghynyng obrazy. Qazaqtyng darhan, úly ekenin pash etudi kózdedim. Qazaqy bolmyspen jasalghan obraz kimdi de bolsyn jay qaldyrmaydy dep oilaymyn. Bizding maqsatymyz - filimderimizben jastardy tәrbiyeleu. Al, ony kim qalay oryndap jatqanyn әrkimning ary biledi. Qazir jastarymyzdy sheteldik serialdarmen tәrbiyelep alyp, ózimizding kinolarymyzgha jaqyndata almay otyrmyz. Europanyn, Amerikanyng mәdeniyeti - kóshirme mәdeniyet. Al, bizdiki - tól mәdeniyet, túnyq mәdeniyet. Sol mәdeniyetimizdi tanytuymyz kerek halyqqa.
- Otandyq kinolargha aitylyp jatqan syn jenil dep aita almaytyn shygharsyz...
- Kino - biznesting bir týri. Dýniyejýzinde múnaydan keyingi eng kóp aqsha әkeletin kino salasy. Sondyqtan últtyq dýniyening qúrbandyqqa shalynyp ketip jatqan jayy bar.
- Jeke ózinizge qatysty súraq. Ýnemi bayqap jýremin, siz Abay, Tolstoy, Ábish, Mahambet syndy túlghalardy, yaghny salmaqty dýniyelerdi týsirip kelesiz. Últtyng namysy, bolmysy kórinetin filim tudyru qiyn ba, әlde búl qanynyzda bar qasiyet pe?
- «Azat basyng bolsyn qúl, qoldan kelmes iske úmtyl» degen Abay atamyz. Maqsat qoya bilu kerek. Mәskeude oqyp jýrgende Abay atamyzdyng kitabyn jastyghymnyng astyna salyp jatatynmyn. Abay turaly derekti filim týsirudi armandaytynmyn. Qúday sәtin salyp, oqu bitirip kelgen boyda Abaydyng 150 jyldyghy atalyp ótetin boldy. Konkurstan birinshi oryn aldym da, Abay turaly derekti filim týsirdim. Sol siyaqty Mahambetke de konkurs boldy. Mahambetti jastayymnan jattap ósken adammyn. Men de Mahambetshe oiladym. Óitkeni, atom bombasynyng tastaluy, orystargha bodan bolu, bәri osy filimde kórinedi. Qinalsaq, әruaqtar týsimizge kiredi, jәrdem beredi, Qúday sәtin salady. Biz ómirimizdi osy salagha arnaghan adambyz. Sebebi, kinodan basqa qolymyzdan eshtene - egin egu, balta shabu kelmeydi. Últym ýshin qolymnan keletini osy filim týsiru.
- Jana әruaqtar týsimizge kirip, oy salady, ayan beredi dep qaldynyz. Sonday bir-eki jaytty aita ketesiz be?
- Mahambetting kinosyn týsirip jatqan kezde, songhy kýni Jәngir hannyng ordasynda bolatynbyz. Keshke kózim ilinip ketipti, týs kórdim. Týsimde Mahambet atamyz aq atpen shauyp kele jatyp, alystan «Janabek, sýiinshi, sýiinshi!» dep aiqaylady. Oyanyp kettim. Mahambet atamyz riza bolyp jatqan eken dep jorydym. Mahambetting mening týsime kirui de beker emes eken. Men әjemning qolynda tәrbiyelendim. Jetiru degen - mening atam. Jetirudyng kempiri Mamyq degen әjemizding ruy Jayyq Berish eken. Sonda Mahambet mening týp naghashym bolady.
- Janabek agha, siz óte jas kórinesiz, eluden asqan adam dep eshkim aitpaydy, 25-30-daghy jigit siyaqtysyz. Ózinizben birdey ýlken kamerany qúshaqtap alyp, shiraq qimyldaysyz. Osynyng syry nede?
- Qaydan bileyin (kýlip). Mýmkin araq iship, temeki tartpaghannan shyghar. Tanerteng jýgiremin, ýnemi ózimdi qalypty ústaugha tyrysamyn, kóp qydyrmaymyn, tamaqty da toyyp jemeymiz. Jan dýniyeme keri әser etetin zattyng bәrinen bas tartugha, shygharmashylyq әlemimdi eshkimge búzghyzbaugha tyrysamyn. Ruhany dýnie aqshagha satylmaydy degendi berik ústanamyn. Bireuler «men saghan qarjy bereyin, maghan kino jasap ber» deydi. Biraq ondaylardan bas tartamyn. Bәlkim, qanymyzda da bar shyghar. Jas bolyp kóringen jaqsy, biraq jassyng dep elenbey jýrgen jayymyz da bar. Ataq ta, ýiimiz de, jayymyz da joq. Jýrmiz, mine, әli kýnge deyin pәter jaldap. Shetelderden 12 jýlde alsam, al óz elimnen әli qúrmet te alghan emespin. Ruhany dýnie basym bolghannan keyin, materialdyq dýniyeden bas tartasyn. Mýmkin sodan da bolar. Keyde balalarym, tuysqandarym «dýniyejýzine tanymal bola túra qalaysha múnday jaghdaydasyn?» deydi. «Eger men ony oilasam, onda men dýniyejýzine tanymal bolmaghan edim» deymin.
- Ókinesiz be?
- Eshqanday ókinish joq. Qúdaydyng bergenine rizamyn. Mysaly, «Aqqyz» degen filimimdi týsiru ýshin býkil tapqanymdy soghan salyp, óz aqshama jasadym. Kórermenge kórsetip, tapqan paydany qaryzymdy óteuge júmsaymyn. Bir basymda on million tenge qaryz bar.
- Qanday armanynyz bar?
- Oilaghan josparlarymdy iske asyru. Halqym ózining últtyq bolmysyna qayta oralsa, últtyq jan dýniyesin qalyptastyrsa... Jastar óz tilin, mәdeniyetin sýise eken.
- Aytqanynyz kelsin! Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan,
Dәuren SEYITJANÚLY

«Ýsh qiyan» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5525