Qúryltay mәsele sheshpeydi, biraq kerek!
Osymen tórtinshi ret ótkeli jatqan Dýniyejýzi qazaqtarynyng qúryltayy qarsanynda bir top azamat «Abai.kz» aqparattyq portalynyng redaksiyasynda bas qosyp, alqa qotan jiyn ótkizip, pikir almasty. Pikir almasu barysynda qazaq kóshine baylanysty Qúryltaydyng naqty qanday mәselelerdi talqylau qajettigi turaly úsynystar aityldy. Irkilip qalghan kóshi-qon isine qatysty syny pikirler de alqa qotan otyrysqa kelgen myrzalardyng tarapynan aitylmay qalmady. «Qúryltay mәsele shepeydi, biraq kerek» degen baylammen tarqaghan basqosudaghy әngime tómendegidey órbidi. Otyrysty «Abai.kz» aqparattyq portalynyng bas redaktory Dәuren Quat jýrgizdi. Dóngelek ýstel basyndaghy shaghyn jiyngha aqyn Almasbek Ahmetbekúly, jazushy Jәdy Shәken, kәsipker Rahym Ayypúly, aqyn Auyt Múhitbekúly, sayasattanushy Aydos Sarym, halyqaralyq «Týrkistan» aptalyghynyng bólim redaktory, jurnalist Esengýl Kәpqyzy qatysty.
Dәuren Quat: Mamyr aiynyng 25-27 aralyghynda Dýniyejýzi qazaqtarynyng tórtinshi qúryltayy óteyin dep jatyr. Qúryltaygha resmy organdar, Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy dayyndyq ýstinde bolar.
Osymen tórtinshi ret ótkeli jatqan Dýniyejýzi qazaqtarynyng qúryltayy qarsanynda bir top azamat «Abai.kz» aqparattyq portalynyng redaksiyasynda bas qosyp, alqa qotan jiyn ótkizip, pikir almasty. Pikir almasu barysynda qazaq kóshine baylanysty Qúryltaydyng naqty qanday mәselelerdi talqylau qajettigi turaly úsynystar aityldy. Irkilip qalghan kóshi-qon isine qatysty syny pikirler de alqa qotan otyrysqa kelgen myrzalardyng tarapynan aitylmay qalmady. «Qúryltay mәsele shepeydi, biraq kerek» degen baylammen tarqaghan basqosudaghy әngime tómendegidey órbidi. Otyrysty «Abai.kz» aqparattyq portalynyng bas redaktory Dәuren Quat jýrgizdi. Dóngelek ýstel basyndaghy shaghyn jiyngha aqyn Almasbek Ahmetbekúly, jazushy Jәdy Shәken, kәsipker Rahym Ayypúly, aqyn Auyt Múhitbekúly, sayasattanushy Aydos Sarym, halyqaralyq «Týrkistan» aptalyghynyng bólim redaktory, jurnalist Esengýl Kәpqyzy qatysty.
Dәuren Quat: Mamyr aiynyng 25-27 aralyghynda Dýniyejýzi qazaqtarynyng tórtinshi qúryltayy óteyin dep jatyr. Qúryltaygha resmy organdar, Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy dayyndyq ýstinde bolar.
Biz búl otyrysqa kóshi-qon polisiyasynan da adam shaqyrghanbyz, «bastyghymyzdan rúqsat alayyq» degendi syltau etip kóshi-qon polisiyasynan ókil kelmey qaldy. Qauymdastyqtan adamdar shaqyrghanbyz, olar da «Qúryltaygha degen dayyndyghymyz qauyrt, múrnymyzgha su jetpey jatyr» dep kele almady. Biraq, Qauymdastyq tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashev myrza osy jerde bolatyn әngimege sonara qatysam, qosymsha pikirlerimdi bildirem depti , endi ony kóre jatarmyz.
Kórip, bilip jýrsizder, qúryltaydyng qarsanynda kóshi-qon mәselesi asa shiyelenisip ketti. Ásirese myna qytay jaqtaghy, ózbek betindegi, Týrkimenstandaghy bolyp jatqan oqighalardan tolyq habardar shygharsyzdar. Uaqyt tauyp jiyngha kelip otyrghan Áleke, Jәke, Áuke, qay qaysynyz bolsanyz da kóshi-qon mәselesin syrttan baqylap qana qoymay onyng qiynshylyghymen betpe-bet kelip, maqalalar jazyp, janúshyryp jýrgen jansyzdar. Sondyqtan oilarymyzdy irikpey ashyq aitalyq, barymyzdy ortagha salyp bayqalyq. Áleke, siz osynyng aldyndaghy ýshinshi qúryltaygha qatystynyz-au deymin. Jalpy osy qúryltay qazaq kóshine qatysty qanday da bir jayttardyng sheshim tabuyna yqpal etip kele me? Qúryltay qanday qauly qaralar qabyldap jatyr? Álde búl shapan kiyip, jarysa madaq aityp tarqaytyn jiyngha ainalyp bara ma?
Almasbek Ahmetbekúly: Men ekinshi qúryltaygha qatystym.
Birinshi qúryltay ashylghan kezde Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy qúryldy. Ol endi tәuelsizdikting alghashqy jyly edi. Búny birinshi qúryltaydyng nәtiyjesi degen jón. Aytary joq, jalpy birinshi últtyq qazaq qúryltayynan keyin ýlken últtyq ruhany serpilis boldy.Sheteldegi qazaq pen atajúrttaghy qazaqtyng qatynasy kýsheydi. Eldi jaqyndatu mәselesi jóninde birinshi qúryltaydyn manyzy zor boldy. Sonan keyin Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy qúryldy. Sodan ekinshi qúryltay Týrkistanda ótti, 2002 jyly. Onda da ýlken basqosu boldy. Týrkistan kóptegen tarihy kezenderdi basynan ótkergen qala bolghannan keyin әdeyi tandalsa kerek, onyng aldynda Týrkistan qalasynyng 1500 jyldyghy atalghan.
Jalpy qúryltay degen nәrse kerek. Odan keyin 2005 jyly ótken qúryltaygha men qatysa alghan joqpyn. Onda da ýlken ýgit nasihattyq sharalar boldy, sheteldegi qazaqtar men bizding atajúrttaghy qazaqtar arasyndaghy qarym qatynasty nyghaytu turaly úrandar boldy, ýlken әngimeler boldy. Jalpy qúryltay kerek jәne mynau Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy da kerekti qúrylym; sheteldegi qazaqtar men atajúrttaghy qazaqtar arasyndaghy qarym qatynasty saqtaugha, jandandyrugha, mýmkindiginshe ony bir ghylymy jýielep, jolgha qoigha әreket etetin úiym bolyp sanalady.
Dәuren Quat: Alghashqy qúryltayda qúryltaydy bes jyl sayyn ótkizip túramyz degen qauly qabyldanghan bolatyn. Biraq sol belgilengen merzim ekinshi qúryltaygha kelgende búzyldy. Sebebi nede dep oilaysyzdar? Ras, kishi qúryltaylar ótti. Týrkiyada, t.b. elderde. Alayda ol qúryltaylarda aitylghan sóz ben alynghan sharadan qazaq qoghamy tolyq qúlaghdar boldy dey almaymyz.
Almasbek Ahmetbekúly: Ras, birinshi qúryltay men ekinshi qúryltaydyng arasynda on jyl ótip ketti. Búl kezde kóshi qon mәselesi dalada qalyp qoyghan joq, kóshi qon agenttigi qúryldy, 1997 jyly kóshi-qon zany qabyldandy. Sheteldegi qazaqtardyng otangha oralu mәselesi ol onjyldyqta qúryltaysyz da qarqyn aldy. Onyng ýstine búl on jyl Qazaqstangha ekonomikalyq túrghydan onay tiymegen jyldar edi. Qúryltaydyng aragha edәuir uaqyt salyp baryp ótuine qiyn jyldardyng salqyny tiymey qalmady.
Aydos Sarym: Osy jerde men bir súraq qoya keteyin. Negizi mening oiymsha, Qazaqstan Respublikasy degen úghym bar jәne qazaq últy degen úghym bar. Býgingi kýni qúryltay bolsyn, qauymdastyq bolsyn, osy eki úghymdy tabystyryp, ortaq aqparattyq kenistikti, mәdeny kenistikti qalyptastyryp jýr me? Óz funksiyasyn oryndap jýr me?
Rahym Ayypúly: Ony oryndap jýr degenge auyz barmaydy. Jalpy Dýniyejýzi qazaqtarynyng qúryltayyn ótkizu iydeyasy Elbasynyng Týrkiyagha sapary kezinde kóterilip, sodan iske asa bastady ghoy.
Tәuelsizdigimizdi ala salysymen 1991jyly 31 jeltoqsanda Elbasy sheteldegi qazaqtargha arnap radiodan sóz sóiledi. Sol sózinde Qazaqstan Respublikasyna Qazaqstannan shet túratyn qazaqtardyng keluine mýmkindigi bar ekendigin basa aitty. Atajúrttan jyraq túratyn bizder Preziydentimizding әlgi sózin estip qatty tebirendik. Jýregimiz jarylarday quandyq . Elbasymyz sol kezde «Osy sizder ýshin elge oralatyn kýn tua ma, joq pa degen súraq meni qatty tolghandyryp keldi, endi mine, esik ashyq sizderge. Biz kóshi-qon mәselesinde halyqaralyq adam qúqyghyn negizge alamyz» dep edi.
Janaghy bir mәselege basa nazar audarghanym jón shyghar, halyqaralyq adam qúqyghy jalpygha ortaq, demek, qazirgi Qytay qazaqtaryna kerekti mәsele.
Jogharyda birinshi Qúryltaydan song Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy qúryldy dep jatyrmyz. Qauymdastyq qúrylghanda Elbasy atalghan qoghamdyq úiymgha qatysty: «Qauymdastyq әlemdegi qazaqtardyng ómirindegi әleumettik, ekonomikalyq, ruhani, mәdeny mәselelerdi jan-jaqty tereng zerttep, resmy atqarushy biylikting aldyna kezeng kezenmen qoyyp otyru kerek, búl últtyng úiytqysy bolu kerek» dedi. Kórdiniz be, ol kisi qauymdastyqqa qanday mindetterdi jýktep otyr.
2002 jyly elding ensesi kóterilip, ekonomikasy qalpyna kele bastaghanda Týrkistanda Elbasymyz: «Men armandaytynmyn, biz qashan ekonomikamyz týzelip, sheteldegi bauyrlarymyzdy sonshalyq keng kólemde elge kóshirip әkeluge mýmkindik alady ekenbiz dep. Biz mine, býgin soghan jettik, ekonomika kóterildi, endi biz kvotany kóbeytemiz» dedi. Kóbeytti. Ol kezde kóship keletinderge beriletin kvota bes jýz edi, odan keyin bes myngha, odan keyin on myngha, on bes myngha , býgin jiyrma myngha ósip otyr. Endigi әngime Dýniyejýzi qauymdastyghy osynday úly kóshke múryndyq etip otyr ma, joq pa, óz funksiyasyn qanshalyqty dengeyde atqaryp otyr degenge sayady. Marqúm Qalekennen keyin, Qaldarbek Naymanbaevtan keyin, qauymdastyqtyng júmysy toqyrady. Sheteldegi qazaqtarmen ruhany baylanys degen Europadaghy az qazaqtyng ortasyna baryp sayran salyp, demalyp qaytu emes qoy. Parijdegi jiyrma qazaqpen anda sanda bir qatynas jasap qoi degen qazaq diasporasynyng býgingi túrmysynan tolyq maghlúmat bermeydi. Qauymdastyq jyraqtaghy qazaq pen atajúrttaghy qazaq arasyn jalghaytyn altyn kópir bola almay otyr. Qauymdastyqtaghylar kóbinese budjetting aqshasyn shashu, Europagha baryp sayahattau, kishi qúryltay ótkizu degen syltaumen jýr. Alty qazaq túratyn Norvegiyada kishi qúryltay ótkizuding qanday qajettiligin kórip túrsyz?
Dәuren Quat: Qazir ózi qazaq kóshine qatysty, qazaq birligine qatysty qanday da bir qarsylyq bar siyaqty. Resmy adamdardyng ózi oralman bauyrlarymyzdy sortqa bólip sóileytindi shyghardy. Búghan ne aitasyzdar?
Jәdy Shәken: Ras, oralmandardy sortqa bólu bar. Qauymdastyq tóraghasynyng orynbasary Mamashev myrza bir súhbatynda aitady: «Qytayda oqyghan qazaqtyn bәri kelip boldy. Qalghandarynyng jaghdayy auyr. Múnda kelgenimen jan bagha almaydy» dep. Onyng oiynsha, elge tek oqyghandardy әkelu kerek eken. Qytaydaghy qazaqtyng kóbisi sauatsyz eken. Olardy әkeluge bolmaydy eken. Bizge osynday alalaudyng ne qajeti bar? Bizge qazaq kerek ghoy. Ol ózi oqymasa, erteng balasy oqidy. Bizge adam kerek, qazaq kerek. Memleket qúraushy últ kerek. Sondyqtan, qalayda búrynghy kóshi qondy jolgha qoyyp, qalpyna keltiru kerek. Kóshi-qon júmysymen túraqty shúghyldanatyn agenttik pe, komiytet pe qaytadan qúryluy tiyis.
Almasbek Ahmetbekúly: Oqymaghan oralman sharugha úqypty bolady. Jerdi iygeredi, mal ósiredi. Taldyqorghan qalasynyng qasynda Qarabúlaq degen ýlken auyl bar. Aldynghy jyly sol auyldyng jaylauyna baryp qayttym. Sonda bir oralman jigit: «Búl jaylaugha alty jyldan beri adam shyqpaghan eken» dedi. «Mine, biz alty jylda alty kezenge óttik» dedi. «Myna jaylaudy iygerip jatqan týgel oralmandar» dedi. Sharuaqor, malsaq oralmangha aqsha berip alqaudan búryn jer berip, jaghday tudyrsa boldy, qalghanyn ol ózi sheshedi.
Ótkende «Tarbaghatay qory» degen jinalysqa qatystym. Sonda, auyldan kelgen azamat auyl jaghdayy turaly mәlimdeme jasady. «Keyingi kezde oralmandar kelip, suatty iygerip, egin salyp jatyr. Qazir, ol jer jandana bastady» dedi әlgi jigit. Búl, shetelden kelgen qazaq ózining topyraghynda ósip, ónuge dayyn degen sóz. Sondyqtan, biz Tarbaghatayda, Qarabúlaqta, Qapalda, taghy basqa jerlerde mal ósirip, jer iygerip jatqan qandastarymyz tural kóbirek aituymyz kerek. Synarjaq pikirlerge solay qarsy túruymyz kerek.
Dәuren Quat: Osy Atajúrtyna oralghan aghayynnyng jan sany qanshagha jetkeni turaly da aqparlar ala-qúla. Mysalgha, búrynghy kóshi-qon komiytetining tóraghasy Qabylsayat Ábishev bizge bergen súhbatynda «bir milliongha juyq oralman kóship keldi, qonystandy degen sóz - jalghan sóz. Olardyng jalpy sany 200-300 mynnan aspaydy. Al, bylay óz betinshe kelgender 300-400 myn. Olar azamattyq alghan joq, sanaqta da joq, sanatta da joq» degen derek aityp edi. Kóshi-qonnyng tolastap qalghanyn býgin kózimizben kórip jýrmiz. Endigi әngmeni osy baghytta órbitsek deymin.
Esengýl Kәpqyzy: Ýshinshi qúryltaydaghy әngimeden keyin, jalpy kósh toqtay bastady. 2005 jyldan beri búrynghy qarqyndy kóshting dýbiri estilmeydi. Ýshinshi Qúryltayda qazaq diasporasy ómir sýrip jatqan elderde qala bersin, el men elding arasynda dәneker bolyp túra bersin degen sóz aitylyp qaldy.
Dәuren Quat: Eger men janylyspasam, sol sózdi Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng tóraghasy aitty.
Esengýl Kәpqyzy: IYә, sodan keyingi zandar, sodan keyingi qabyldanghan qaulylar qazaq kóshine qyryn kelip, әsirese, qytaydaghy qazaqtardy elge әkelu, shaqyrtu júmysy qiyndap ketti. Qytaydaghy aghayyn siyaqty Mongholiyadaghy qazaqtar da elge jete alamay otyr. 2008-jyly Mongholiyagha barghan saparymyzda biraz qazaq auyldaryn araladyq. Sol auyldarda kóship kelgisi keletin, biraq kele almay otyrghan qazaqtar óte kóp. Keluge jaghdayy joq. Sizder bilesizder, kóship kelu ýshin Resey shekarasyn basyp ótu kerek. Ortada Resey túr. Reseyde týske deyin eki mashinany qabyldap, týsten keyin úiyqtap jatatynyn Mamashev óz súhbatynda aitqan. Al, bizding adamdar Tashanty
shekarasynda ailap, jyldap qonyp jatqany. Onda men ózim de boldym. Ol jerde adam túratynday jaghday mýldem joq. Óitkeni, ol bir auyl. Qosaghashtaghy qazaqtardyng bir auyly. Sosyn ol jerde ne ary ne beri ótip kete almaysyn. Sondyqtan, ilgeridegidey Mongholiyagha arnayy úshaqtardy, kólikterdi jiberip kóshting betin qaytadan týzeu kerek.. Qazir, sol mәsele qayta kóterilip jatyr. Osy mәseleni zangha engizsek degendi qayta qayta aityp jatyrmyz. Qytaygha arnayy úshaq jiberip, ondaghy eldi kóshiru mýmkin emes bolyp otyr. Ózbekstannan da mýmkin emes. Al, endi Mongholiya men Qazaqstan arasynda arnayy kóshi qon sharty bar. Sol shart boyynsha, ony ary qaray jýzege asyra bersek, halyqty sol jerden týp qopara kóshirip әkelsek qazaqtyng sany eselep artar edi.
Jәdy Shәken: 2010-jylghy kvota 20 myng otbasygha tiyesili bolsa, onyng on myny ghana oryndalypty. Sonda, kvotanyng 50 payyzy ghana iygerilip, 50 payyzy tiyisti adamdargha berilmey qalghan. Sodan keyin ghoy, oralmandar sanynyng әrtýrli bolyp jýrgeni. Osy arada men kóshi-qongha baylanysty bir úsynys aita keteyin. Ol úsynysym - beyimdeu ortalyqtary turaly. Beyimdelu ortalyghynyng júmysy óte joghary dengeyde boluy kerek. Mysaly, nemister shetelden kim kele jatyr? Qayda kele jatyr? Nendey mamandyqpen kele jatyr? Ár kýni bilip otyrady eken. Qazir ózi internet jalpylasqan zaman emes pe, janghy súraqtardyng jauabyn tabu asa qiyn bolmasa kerek. Kelgennen keyin, onyng baryp qonystana jeri dayyn túrady eken. Al, bizde ainaldyrghan az qazaqtyng sanyna jetu mýmkin bolmay túr. Qyzyq, 300-400 myng adam aghylyp jýredi eken. Ony eshkim kórmeydi eken. Kóshede qalyng polisiya. Olardyng bәri qújat tekseredi. Oralmandar myndap, milliondap kirip jatady. Aqshany tonap alyp ketip jatady, sodan qashyp jatady eken. Ony eshkim sezbeydi eken. Kóshi-qon mәselesi endigi bir jýiesin tabatyn uaqyt boldy emes pe, qashanghy yryn-jyrynmen jýre bermekpiz?
Dәuren Quat: Endi Keden mәdeniyetin salystyryp kóreyikshi. Arghy jaq qalay, bergi jaq qalay?
Auyt Múhiybekúly: Búl da bir óz aldyna jeke әngime qylatyn taqyryp. Turasyna kelsek, qay qay jaqtyng kedeni de onyp túrghan joq. Mysaly, Qorghasta sheteldik qazaqtargha degen kózqaras pәlendey jaqsy emes.
Qytaydan beri qaray ótetin adamnyng traktory jana, kiyimi býtin bolsa, bizding keden bas salady eken de, janaghy beysharany tonaydy eken. Mysaly, Ýsharaldyn, Qarabúlaq degen auylyna kóship kelgen, Múhammed degen adamnyng óz auzynan estidim. Traktorymen, ana múnysymen bes myng dollarday aqsha alypty odan kedenshiler. Qazirgi kedende kóp bylyqtyng beti ashylyp jatyr ghoy. Kóshi-qonmen ótetinderdi tonau sonyng bir parasy bolsa kerek. Teginde, kóshi-qon boyynsha bir jýkti nemese bir tehnikany alyp ótuine әrkimning mýmkindigi bar. Ol mýmkindik bolghan, birneshe jldyng aldynda. Qazir, túraqty viza joq.
Aydos Sarym: Osy songhy kezderi orystar «Russkaya karta» degendi jii kóterip jýr. Bizde «Qazaq kartasy» degen mәsele bar ma?
Esengýl Kәpqyzy: «Qazaq kartasy» degen mәsele 1992-jyly Tereshenkonyng ýkimeti kezinde 791-i qaulyda bolghan. Onda sizge «qazaq» degen kuәlik beredi de, QR azamatymen birdey dengeyde jenildikterge ie bolasyz. Ol 2000-jyldary kýshin joydy da, qazir oralman kuәligi degen kuәlik bar. Ýkimettegiler sol kuәlikti sol qaulymen tenestirdik dep aitty. 2008-jyly, 524-i qauly qabyldandy ghoy. Sol boyynsha siz RNN, SIK rәsimdey alasyz. Demek, júmysqa túra alasyz. Biraq, sizdi bәribir memlekettik qyzmetke almaydy.
Aydos Sarym: Osy alqa-qotan otyrysymyzdyng bir әngimese retinde aityp óteyin. Býgingi kýni jaqsy bolsyn, jaman bolsyn bir million adam kóship keldi dep otyrmyz. Ol qalyng qol. Bylaysha aitqanda, sayasy kýsh. Biraq, mysaly ýshin birde - bir partiyanyng tiziminde, deputattyqqa úsynylghan, nemese atqarushy biylikte qyzmet etip jatqan oralman qandasymyz joq eken. Al, bizge dәl osynday túlghalar kerek. Biz sonda atajúrtyna oralghan qandastarymyz turaly: «Mine, bizding bauyrymyz pәlenbay jyldan beri deputat bolyp keledi, mynanday mәseleler kóterdi, myna bauyrymyz ministrding orynbasary» dep maqtana aitar edik. El ishi de sosyn oralmandardy moyyndap, «Apyray osydan on jyl búryn kóship kelgen jigit minekey deputat bolypty. Ákim bopty, orynbasar bolypty» dep. Búl qazaqtyng bedeli ýshin kerek sóz.
Dәuren Quat: Sayasatta, biylikte bolmaghanymen ghylymda, әdebiyette, aqparat salasynda, mәdeniyette maqatan tútatyn bauyrlarymyzdyng aty shyghyp jatyr ghoy. Iri kompaniyalar da da óz biligimen tanylyp, basshylyq qyzmetke ósken azamattardyng baryn estiymiz. Biraq, búl jerde Aydos atajúrtqa kelgen aghayynnyng elge barynsha sinisip ketui turasynda mәsele qozghap otyr ghoy deymin.
Aydos Sarym: Qazirgi kýni úiymdardyn, qozghalystardyng bәrinde imidjdi jaqsartu degen baghdarlamalar qabyldandy. Ol ýshin memleket qarajat salady. Mening oiymsha, elge kelgen aghayyndy jersindiru mәselesi tek ghana, ýy beru , mal beru, aqsha beru degen siyaqty sharalarmen sheilmeydi. Shyn mәninde, kóshi-qon jayy aqparattyq ta, mәdeny túrghydan da barynsha qoldau tabuy kerek. Yaghni, Qazaqstannyng kóshin dúrys nasihattau, dúrys jetkize bilu kerek. Taghy bir mәsele - orys tildi baspasózde oralmandar mynansha aqshany alyp ketipti degen maqalalar jii kezdesedi. Shyn mәninde olarda qazaqtargha jan ashu degen atymen joq, kóshi-qon mәselesin tipti týsingileri de kelmeydi. Búny da kýn tәrtibine qoyymyz kerek.
Esengýl Kәpqyzy: Baspasóz degennen shyghady. Baspasózdegi taghy bir tendensiyany aitqym keledi. Ol myna tarihty bilmey sóileuden bolyp túrghan tendensiya. Kóbinde ózimizding aqsaqaldarymyz, jazushylarmyz, ziyalylarymyz oralmandar jayynda «búlar kezinde maldy aidap qashyp ketip, qaytyp kelgender, olargha jәrdemaqy beruding qajeti joq» dep jatady. Oralmandardyng bәri qashyp ketkender emes, shekaranyng ar jaghynda, orys pen qytay jer bóliskende nemese Sovet odaghy eshkimmen kelispey, tarihy jayttardy eskermey, belden basyp shekarany bóle salghanda syrtta qalyp qalyp qoyghan qazaqtar.
Dәuren Quat: Al endi naqty úsynystargha keleyik. Áleke, óziniz bastap sóilep ediniz óziniz týiindeniz.
Almasbek Ahmetbekúly: Osydan onbir on eki jyl búryn Resey men Qazaqstan arasyndaghy qarym qatynasty jasau ýshin qarpayym on qadam degen baghdarlama qabyldanghan edi. Sol baghdarlama kóptegen mәselerdi sheshuge múryndyq boldy. Bizde býgingi otyrysymyzda Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghyna syn aita bergenshe, tómendegidey úsynystarymyzben olardyng bir jaghyna shyghysayyq, Qúryltayda osy úsynystarymyzdy jalpynyng talqysyna salyp kóreyik. Ol ýshin:
Birinshi, kóshi-qon mәselesindegi barlyq tetikter zanmen aiqyndalyp, ol ýkimetting qaulysymen, barlyq әkimshilik jýiege, atqarushy jýiege mindettelui kerek.
Ekinshi, 1998-jyldary qúrylghan zang agenttigi sekildi resmy organ qúrylyp, kóshi- qonmen memlekettik, ministrlik dengeyindegi agenttik ainalysuy kerek.
Ýshinshi, qytaydaghy nemese ózge de sheteldegi qazaq diasporasynyng Qazaqstangha oralu mәselesi kedergisiz sheshilui kerek. Búl mәselening sheshimi shaqyrtu isine barynsha tereng mәn beru qajettiginen kelip shyghady. kerek. Mәselen, diplomatiyalyq zannyng Qazaqstandaghy 19-babynda Qazaqstannyng jergilikti diplomatiyalyq organdary shetelde qazaq diasporasyna qyzmet etuge mindettelgen. Búl mindetti bizding Syrtqy ister ministrligi atqarmay otyr. Osyny Syrtqy ministrligi qadaghalau kerek. Ýkimet ony talap etui kerek. Sheteldegi qazaqtyng Qazaqstangha oraluyna oray viza bermeu degen búl - keshegi Goloshekin zamanynda, odan arghy zamanda qazirgi qazaq territoriyasynyng syrtynda qalyp qoyghan qazaqtardyng tarihy otanyna oraluyna kedergi jasau - nemese Goloshekinning qandy ezgisine múragerlik etu degen sóz. Viza bermeuding sipaty osylay aiqyndaluy kerek.
Tórtinshi, viza beru mәselesi sheteldegi qazaqtardyng kedergisiz oraluyna jol ashuy kerek. 2003-jyly Qasymjomart Toqaev myrza Syrtqy Ister ministri bolyp túrghan kezde konsuldyq alymdardan bosatyp, barlyq qazaqtargha jyldyq nemese eki jyldyq vizagha deyin beru mәselesin sheship tastaghan bolatyn. Osy mәsele qayta ornyna kelui kerek.
Besinshi, sheteldegiler Qazaqstangha kelgende, onyng statusy qazaq bolyp aiqyndaluy kerek. Ilgeride mynanday bir qauly bolghan. Ol qauly boyynsha, qandastarymyz Qazaqstanda emdeluge, enbek etuge, túrugha azamattyq mәsele talap etilmey túryp túrmystyq mәselelerinin sheshimin tabuyn talap etuge qaqyly bolghan. Osy qauly qalpyna kelse, jetedi. Búl sharua túraqty tirkeu degen kuәlikpen sheshiledi.
Altynshy, Kóshi-qon mәselesi sheshilmegen jaghdayda, oghan balamaly joldar ashyluy kerek. Beyimdeu ortalyqtarynyng mәselesi shetelderde jolgha qoyylyp jatyr eken. Bizde de jolgha qoydy agenttik qolgha alghan. Biraq, búl dúrys sheshimin tapqan joq..
Jetinshi, júmystandyru, oralmandardy júmyspen qamtamasyz etu. Búl bylay: Eshkimdi Ýkimet júmystandyra almaydy. Qazaq ózin ózi júmystandyrady. Mәselen, kelgenderge túraqty jer bólu, ómir sýruge layyqty mýmkindikter ashu. Shetelden kelgen qazaqtardyng eshqaysysy Ýkimetten júmys alghan joq, kerisinshe mal ósirip, ýlken kәsiporyndar ashyp jatyr. Ýkimet tek oralmandargha da el qatarly jeke kәsippen shúghyldanugha mýmkindik tudyrsa bolyp túr. Qaytalap aitamyz, qalghan isting tigisin aghayyn ózi-aq jatqyza biledi.
«Abay-aqparat»