QR Qoghamdyq damu ministri Darhan Kaletaev QR parlamentining mәjilisinde ótken ýkimet saghatynda jas mamandardyng shetelge ketip jatqanyna qatty alandaudyng qajeti joq ekenin aitty. Búl әlemdik tendensiya ekenin eske salghan ministr «jastardyng sorpa betine shyghary týgel shetel asyp ketti» dep qara aspandy tóndiru jansaq týsinik deydi.

«Elden ketip jatqandardyng 70%-y ózge etnos ókilderi. Búl — qalypty jaghday. Adamdar ózining tildik ortasyn, shyghu tegin izdep ketip jatyr. Búdan tragizm izdeu qajet emes», - dedi Kaletaev parlament mәjilisinde ótken ýkimet saghatynda.

Ministrding búl aitqany taygha basylghan tanbaday anyq aqiqat ekenin ekining biri biledi. Eldegi slavyan tekti halyqtar ózderining tarihy otanyna ketpese, 1989 jyly Qazaqstan halqynyng 39,69%-yn ghana qúraghan qazaqtar qazir 70%-gha jetpes edi. Sәikesinshe Kenes odaghynyng songhy jyldary Qazaqstan halqynyng teng jarymyna juyghyn qúraghan orystar býginde 20%-gha deyin azaymas edi. Statistika komiyteti ótken jyly elden 40 myng adam aua kóshkenin rastap otyr. Olardyng óte kóp bóligi Reseyge ketken. Demek, elden ketushilerding basym bóligi «jerúiyq» izdep emes, atajúrtyna attanghandar.

Elding bәri biletin osy shyndyqty ýlken minberde aitqany ýshin Kaletaevti qaralaghysy keletinder de tabyldy. El ómirinde oryn alyp jatqan ýlken ister kezinde auzyn bughan ógizdey ýnsiz qalatyn key deputat ministrding minsiz pikirin minep-synap әurege týsti. Osyghan qarap sol deputattar mәjiliste halyqtyng qamy ýshin emes, mysyq tileu kónilmen sóz andyp otyr ma degen oigha qalasyz. Memlekettik mәselelerdi shesher kezde bas shúlghyp, qol kótere beretin bizding deputattargha osynday kezde ayaq astynan til shyghyp, qyzyl daugha aralasyp ketedi.

Kaletaevting qisyndy pikirine qanjar ala jýgirgenderding biri Mәjilisting viyse-spiykeri Gýlmira Isimbaeva boldy. Mәskeulik iydeyamen miy ulanghan Gýlmira hanym sayasattyng «kópúltty el» degen kóne shoqparymen ministrdi qorqytqysy keledi. Aty qazaqsha, tegi mýlde ózgeshe boluymen-aq Gýlmira Isimbaeva ózi auzynan tastamaytyn «halyqtar dostyghy» úranyn is-jýzinde dәleldep jýrgendey kórinedi.

«Elimizding ereksheligi — kópúltty, kópkonfessiyaly el. Sondyqtan ony saqtap qaluymyz kerek», - depti mәjilis spiykerining orynbasary. Ózining qaydan kelip, qayda túrghanyn anyq bilmeytin Isimbaeva sekildilerge Qazaqstannyng eshqanday da «erekshe» el emes ekenin týsindiru mýmkin emes shyghar. Olar ýshin elding erteni, últtyng bolashaghy degen úghymdar mýlde jat bolsa kerek.

Mәjilisting viyse-spiykerinen asyp týskisi kelgen Qazaqstan halqy Assambleyasy atynan saylanghan deputaty Ahmet Muradov Qazaqstan azamattarynyng ózge elge ketui tabighy prosess degenge kelispeytinin aitypty. Tipti qyza kele «barlyq etnikalyq toptar memleketimizding strategiyalyq resursy sanalady» dep tәlimsipti. El ómirinde bar-joghy bilinbeytin, sayasiy-әleumettik salada esh paydasy joq «Qazaqstan halqy Assambleyasynyn» mýshesi ózderin memleketting manyzdy resursy sanaydy eken. Tipti ministrding júmysyn synap, buynsyz jerden pyshaq úrghysy keledi.

Bizding elde «últtar dostyghy», «últtar tendigi» degen úrandar úlyqtalyp keledi. Adamdar «últshyl» degen sózden Kenes odaghy kezindegidey qorqady. Ony aitasyz, últ janashyry bolyp jýrgen azamattardyng ózi «men últshyl emespin, últjandymyn» dep maymónkeleuge mәjbýr. «Yntymaghy jarasqan kópúltty» degen bir auyz sóz ýshin ózge últtardan memlekettik tilde sóileudi, balasyn qazaqsha mektepke berudi talap etpek týgili óz elimiz, óz jerimizde túryp eldi-mekender men kóshelerge qazaqsha atau beruden qorqamyz. Sóitip halqymyzdyng mýddesin qúrban ete otyryp, satyp alghan bereke-birligimizben maqtanyp jýrmiz taghy. Búl azday «Kópúltty Qazaqstan» degen úran endi ministrlerding qalypty qyzmet isteuine kedergi keltire bastaghanday...

Quanysh Qappas

Abai.kz