Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
3445 0 pikir 23 Aqpan, 2019 saghat 13:39

«7-20-25» baghdarlamasyna qatysatyndargha 1 mln. tengeden túrghyn ýy sertifikaty beriledi

Ótkende Almaty oblysy әkimi Amandyq Batalov 30-dan astam azamatty, sonyng ishinde az qamtylghan jәne kóp balaly analardy, qabyldady. Búl turaly әkimdikting resmy sayty habarlady.

Olardyng ýsheui oblys әkimi A.Batalovtyng qabyldauyna esepti kezdesude jazylghan bolatyn.

Solardyng biri Taldyqorghan qalasynyng túrghyny, zeynetker Jarylqasyn Túrysbekova óz otbasy men qalalyq polisiya qyzmetkerleri arasynda bolghan týsinbestik jәne soghan baylanysty múghalim balasynyng júmys ornynda problemalar tuyndaghanyn jetkizdi. Óz kezeginde Amandyq Batalov oblystyq polisiya departamenti bastyghynyng birinshi orynbasary, polkovnik Janbolat Ziadinge jaghdaydy anyqtap, sheshimin habarlaudy tapsyrdy. Sol siyaqty oblystyq bilim jәne densaulyq saqtau basqarmalaryna múghalimning mýmkindiginshe júmys ornyn saqtaudy qarastyryp, oghan barynsha moralidyq-psihologiyalyq jәne medisinalyq kómek kórsetu kerektigin aitty.

Ekinshi bolyp oblys әkimining qabyldauyna kirgen Kóksu audanynyng túrghyny, kóp balaly ana Aygerim Esenghúlova shaghyn ýide qazir eki otbasy, yaghny 12 adam túryp jatyr túryp jatqanyn aitty. Túrghyn ýy kezeginde 65-shi bolyp túr. Oblys әkimi memlekettik túrghyn ýy qorynan beriletin ýiler zangha sәikes kezek retimen beriletinin eske saldy. Al kezek retining jyljuyn quzau ýshin túrghyn ýilerdi kóptep salu qarastyrylmaq. Mәselen, biylghy jyly kóp balaly otbasylargha arnap eki kóp qabatty túrghyn ýi, jalpy sany 120 pәter salu josparlanyp otyr. Sol siyaqty kóp balaly otbasylaryna arnalghan ýilerdi әrbir audan ortalyqtarynda da salu qolgha alynady. Osynday sharalar jayly aita kele, oblys basshysy Kóksu audanynyng әkimi A. Ádilge A. Esenghúlovanyng túrghyn ýy mәselesin sheshuge «Keng Dala» sharua qojalyghynyng basshysy Qaliybek Alpysbaev siyaqty jergilikti iri kәsipkerlerdi tartudy tapsyrdy.

Rayhan Qaptaghaeva Merekelik sayajayyndaghy ýiining qújattaryn biraz uaqyttan jasata almay jýrgenin sóz etti. Sol siyaqty ýlken balasynyng kózine operasiya jasatugha kómektesudi jәne mekteptegi balalaryn tegin ystyq tamaqpen, kiyim-keshekpen qamtudaghy qaghazbastylyqty azaytudy súrady. Amandyq Batalovtyng tapsyruymen oblystyq densaulyq saqtau basqarmasy syrqatty tolyq tekseruden ótkizip, qajet jaghdayda operasiyasyna qoldau kórsetetin bolady.

Búdan ózge oblys әkimining qabyldauyna az qamtylghan jәne kóp balaly otbasylarynyng mýshelerinen jalpy sany 30-dan astam adam kirdi. Olar birneshe әleumettik mәselelerdi kóterdi. Solardyng ishinde birqatarynyng mәselesi sol mezette sheshimin tapty. Mәselen, 8 balanyng anasy Aynagýl Toqpanbetova I. Jansýgirov atyndaghy JMU-da 2 kursta aqyly bólimde oqityn balasyn tegin oqytugha auystyrugha bola ma degen saualyn qoydy.

«Esepti kezdesuimde aitqan edim, respublikada alghashqylardyng biri bolyp kóp balaly jәne az qamtylghan otbasylaryn qoldau maqsatynda Áleumettik karta dayyndap jatyrmyz. Sonyng shenberinde osynday otbasylarynyng balalaryna arnap jogharghy oqu oryndarynda tegin oqumen qamtu ýshin qosymsha 100 grant bólip otyrmyz. Sizding balanyz sol 100 grant iyelerining tizimine kirgen alghashqylardyng biri bolady», - dedi A. Batalov.

Kóp balaly ana Áliya Tazabekova bir balasynyng jýrek aqauymen dýniyege kelgenin aitty. Balany әr jarty jyl sayyn Almatygha aparyp, aqyly týrde tolyq tekseruden ótkizip túrady. Búl olardyng materialdyq jaghdayyna eleuli әser etip otyr. Osyghan baylanysty oblystyq densaulyq saqtau basqarmasynyng basshysy B. Ysqaqqa balagha sapaly medisinalyq kómek kórsetu tapsyryldy.

Atap ótsek, analardyng kótergen mәselelerding basym bóligi densaulyq saqtau salasyna baylanysty boldy. Sonyng ishinde emdeuge kvota alu, kepildik berilgen tegin dәri-dәrmekpen der kezinde qamtamasyz etu, mýgedek balalardy onaltu ortalyqtaryna jiberu, VTEK-ten ótudegi tuyndaytyn qiyndyqtar mәselelerin kóterdi.

Sonday-aq júmyspen qamtudy ýilestiru jәne әleumettik baghdarlamalar basqarmasynyng jergilikti jerlerdegi bólimderining júmysyna birqatar syn aityldy. Sala qyzmetkerleri halyqqa qyzmet kórsetu barysynda dórekilik kórsetetini, mýgedekterge beriletin qajetti tehnikalyq qozghalys qúraldaryn jәne gigiyenalyq qúraldardyng keshigip beriletini sóz boldy.

Amandyq Batalov oblystyq densaulyq saqtau basqarmasy men júmyspen qamtudy ýilestiru jәne әleumettik baghdarlamalar basshylaryna aitylghan әrbir mәseleni jeke zerdelep, tiyisti sheshimder qabyldaudy tapsyrdy.

Osy kezdesude Shayqorghan, Merekelik, Ýitas sayajaylarynyng túrghyndary da óz mәselelerin jetkizdi. Jol jóndeu, jyly ayaldamalar, kameralar qong, aryq jýiesin jasau, sol siyaqty Shayqorghan bau-baqsha qoghamynyng qújattaryn jasaugha, Ýitas sayajayynyng suarmaly su jýretin jýiesin jóndeuge kómek súrady.

Oblys әkimi juyrda sayajaylar men shetki túrghyn audandardy aralap, búrynghy berilgen tapsyrmalarynyng oryndalu barysyn kórgenin aitty. Sol aralau kezinde abattandyru, infraqúrylymdardy damytu boyynsha bergen tapsyrmalary hattamagha týsirilgen, qabyldanatyn sharalardan halyq habardar bolu ýshin hattama oblystyq BAQ-ta jariyalanatyn bolady. Shetki aimaqtardyng mәseleleri túraqty baqylaugha alynyp, birqatary biyl sheshimin tappaq.

Kezdesu barysynda birneshe mәrte kóterilgen túrghyn ýy mәselesine qatysty da oblys әkimi tolyq týsindirip berdi.

- Memlekettik túrghyn ýy qorynan beriletin ýy tek kezektegilerge jәne qatang týrde kezek retimen beriletinin taghy da esterinizge salamyn. Halyqtyng әleumettik әljuaz toptaryn baspanamen qamtu kólemin úlghaytu ýshin salynatyn túrghyn ýiler qúrylysyn kóbeytemiz. Búl rette bizge «Núrly jer» memlekettik baghdarlamasy ýlken mýmkindikter beredi. Biz kóp balaly jәne az qamtylghan otbasylaryn qoldau maqsatynda Áleumettik karta әzirlep jatyrmyz. Atalghan sanattaghy otbasylaryn qoldau ýshin ýsh mlrd. tenge kóleminde qosymsha qarjy bólinedi. Áleumettik karta shenberinde oblys ortalyghynda kóp balaly otbasylar ýshin kóp qabatty eki ýiding jobasy әzirlenip jatyr, sol siyaqty kottedj qalashyghynan da ýy bólu mýmkindikteri qarastyrylady. Osy sanattan «7-20-25» baghdarlamasyna qatysatyndargha 1 mln. tengeden túrghyn ýy sertifikaty beriledi, bólinetin somanyng jalpy kólemi 300 mln. tenge bolady, - dedi A. Batalov.

Sol siyaqty tabighy gazgha jenildikpen qosu, 16 myng jeke túrghyn ýige uly gaz datchikterin qaytarymsyz ornatu qarastyrylatynyn aitty. Jyl sayyn az qamtylghan jәne kóp balaly otbasylarynyng balalaryna joghary oqu oryndaryna oqugha qosymsha 100 grant bólinbek. Az qamtylghan otbasylarynyng balalary mektepte ystyq tamaqpen 100% qamtylady. Kóp balaly analar ýshin qalalyq qoghamdyq kólikte tegin jýru mәselesi sheshilgen. Oghan qosa halyqtyng әleumettik әljuaz toptaryna jatatyn otbasylarynan shyqqan 31 myng balanyng balabaqshalarda tamaghyn subsidiyalau  oilastyryldy, oghan budjetten 1,2 mlrd. tenge bólinedi. Sol siyaqty audan ortalyqtary men qalalarda «Bir tereze» prinsiypimen kóp balaly jәne az qamtylghan otbasylaryna qyzmet kórsetetin ortalyqtar ashylady.

Sonday-aq oblys әkimi A. Batalov býgingi azamattardy qabyldau barysynda aitylghan mәselelerden Áleumettik kartagha tolyqtyrular engizudi qajet dep tapqanyn aitty:

- Sizderding kótergen mәselelerinizdi tynday kele, Áleumettik kartagha taghy da eki tarmaq qosamyz dep oilap otyrmyn. Kórsetiletin barlyq aqyly medisinalyq qyzmetterdin, sonyng ishinde jeke klinikalardaghy da qyzmetter kóp balaly analar men olardyng balalaryna memlekettik tapsyrys negizinde tegin kórsetilu sharalaryn qarastyrugha tiyispiz. Sol siyaqty olardy dәri-dәrmekpen qamtu jayyn da oilastyrumyz kerek, - dedi oblys basshysy.

Kezdesu sonynda oblys әkimi túrghyn ýy mәselelerimen jyl basynda alghash bolyp jýgingen bir top anany qabyldap, mәselelerining kezen-kezenimen sheshilu barysyn týsindirip, orynbasary A. Abdualiyev pen qala әkimi D. Shaltabaevqa isti jiti baqylaugha alu turaly naqty tapsyrmalar berdi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5566