Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4568 0 pikir 19 Mamyr, 2011 saghat 06:29

Saltanat Bayqoshqarova: DTÚ-dan «tughan» qyzymyz 15 jasqa toldy

Deneden tys úryqtandyru (DTÚ - EKO) әdisining Qazaqstanda qoldanylyp jýrgenine 15 jyldan asypty. Biz búdan búryn da  osy taqyryp jayynda  sóz etken edik (www.masa.kz/article/view/id/1449). Tayaudaghy ministrler kabiynetining otyrysynda sony kýlkige ainalghan DTÚ-nyng biraz tústary kópshilik qauymgha әli kýnge týsiniksiz bolyp keledi.  Sol týsiniksiz jayttyng týitkilderin taratu maqsatynda  Adam úrpaghyn órbitu institutynyng  diyrektory Saltanat Bayqoshqarova hanymgha Qazaqstandaghy DTÚ әdisine qatysty kókeyde jýrgen súraqtargha jauap alghan edik.

- Saltanat Berdenqyzy, Jasandy jolmen  úryqtandyru (búdan bylay DTÚ) medisinada qay jyldan bastap qoldanylyp kele jatyr? Búl әdis Qazaqstangha qashan keldi?

Deneden tys úryqtandyru (DTÚ - EKO) әdisining Qazaqstanda qoldanylyp jýrgenine 15 jyldan asypty. Biz búdan búryn da  osy taqyryp jayynda  sóz etken edik (www.masa.kz/article/view/id/1449). Tayaudaghy ministrler kabiynetining otyrysynda sony kýlkige ainalghan DTÚ-nyng biraz tústary kópshilik qauymgha әli kýnge týsiniksiz bolyp keledi.  Sol týsiniksiz jayttyng týitkilderin taratu maqsatynda  Adam úrpaghyn órbitu institutynyng  diyrektory Saltanat Bayqoshqarova hanymgha Qazaqstandaghy DTÚ әdisine qatysty kókeyde jýrgen súraqtargha jauap alghan edik.

- Saltanat Berdenqyzy, Jasandy jolmen  úryqtandyru (búdan bylay DTÚ) medisinada qay jyldan bastap qoldanylyp kele jatyr? Búl әdis Qazaqstangha qashan keldi?

- Deneden tys úryqtandyru (adam aghzasynan tys úryqtandyru) әdisi dýniyejýzinde sәtti qoldanysqa engenine biyl 33 jyl boldy. Múny alghash ret 1978 jyly Angliyada sol kezdegi qatardaghy ghalym-biolog, qazirgi tanda professor Robert Edvards oilap tapty. Alghashqy dýniyege kelgen cәby Kembridj uniyversiytetining laborotoriyasynda payda bolghan Liza Braun jaqynda 33-ke tolady. Kýieuge shyghyp, tabighy jolmen bala tuyp aldy. Lizanyng sinlisi de osy әdispen ómirge kelgen. Al Reseyde alghashqy bala 1986 jyly dýniyege keldi. Qazaqstanda mening qolymnan Qúday qoldap,1996 jyly qyz bala dýniyege keldi. Búl isti 1995 jyly bastaghanbyz, sodan beri  16 jyl ótipti. Túnghysh DTÚ nәtiyjesinde dýniyege kelgen qyzymyz, qúday qalasa, biyl 15 jasqa tolady.

- Elimizde DTÚ kommersiyalyq jolgha qoyylghan ba, әlde memleketting qarauynda ma?

- Múny negizi kommersiyalyq jolgha qoyylghan dep aitugha bolmaydy. Sebebi, qazirgi tanda memleket te,  memlekettik emes medisinalyq ortalyqtarda da búl ispen ainalysyp jatyr. Qazaqstan boyynsha qazirding ózinde  irili-úsaqty 7-8 ortalyq bar. Sonyng ekeui - memlekettik, qalghandary - jekemenshik. Júrt  DTÚ-ny kommersiyalyq jolgha qoyylghan dep dúrys týsinbey jýr. Osydan  aqsha jasaydy dep oilaydy. Negizinde  DTÚ әdisimen bala kóterudin  memlekettik ortalyqta da, jekemenshik ortalyqta da qúny birdey. Ýkimetting ózi osy sharuany qolgha alghanyna 2-aq jyl boldy. Aqysyz, yaghny kvotamen emdeluge bolady, mysaly, byltyr 100 әielge kvota berildi.  Al biyl 350 kvota bólinip otyr.  Memleketten bólingen kvota  dәri-dәrmegin qosa alghanda operasiya qúny 675 000 tengeni qúrap otyr. Bireu birden jýkti bolady, bireu besinshi retten song kóteredi. Ol kәdimgi tabighy jýktilikpen birdey qúbylys. Óitkeni tabighy jýktilikte analarymyz ay sayyn kótere bermeydi ghoy.  Qalypty jastaghy deni sau әielding tabighy jolmen bala kóteru qabileti  bir aida orta shamamen 15-20% ghana, 30 jasta - 10% , 40 jasta - 5 %. Búl әdis sol payyzdyq kórsetkishti eki esege deyin arttyrady. DTÚ-ny deni sau әielderge jasaydy.   DTÚ búdan arzan boluy mýmkin emes. Qazaqstanda búl әdis TMD elderimen salystyrmaly týrde arzanyraq. Basqa memleketterde eng kem degende eki ese qymbat. Janaghy aityp otyrghan 675 000 tenge ýkimetting bir әielge bólip otyrghan aqshasy, al aqyly týrde jasatsa, odan 1,5-2 ese arzan - shamamen   300-350 myn, 400 myng tengening ainalasynda.

- Sonda memlekettik kvotagha kimder ilinedi? Oghan qalay qol jetkizuge bolady?

-  Kvota jergilikti densaulyq departamentterine taratylady. Ár oblysqa, mysaly,  byltyr 4-5 orynnan, biyl 15-20 orynnan bólindi. Aymaqtyq auruhanalardyng bas akusher giynekologtary әielderding jalpy densaulyq jaghdayyna qaray kvotanyng iyesin anyqtaydy. Aldymen erli-zayyptylar  Almaty nemese Astana qalalaryndaghy ana men bala densaulyghyn zertteu institutynan tekseruden ótip baryp, rúqsat qaghazyn alady.  Biraq  onyng әuresi kóp, óz qaltannan shygharyp 100 000 tengege tekserilui kerek, ary-beri jol qarajatymen 200 000 tenge ketedi. Kópshiligi tekseruden ótip, qaytyp kelgen kezde kvota tausylyp ketedi. Osynday qiyndyqtar bolyp jatyr. Bәri dúrys, bәri jónge qoyylghan dep aitu qate. Riza emes adamdar kóp. Búl әdisti Izraili ghana tegin jasaydy, óitkeni olar -  ózderining halqynyng sanyn kóbeytuge mýddeli bolyp otyrghan el.

- Elimizde DTÚ-gha kvota beruding basqa da qanday sharttary bar?

- Kvota kez kelgen әielge berile bermeydi.  Jasyna qaray 20-35 shamasyndaghy  әielderge, onyng ýstine әielde de, erkekte de úryq boluy kerek. Áriyne, ýkimet aqshasyn dalagha shashqysy kelmeydi. Deni sau bala payda boluy ýshin úryghy jaqsy, jasyraq әielderdi alghan dúrys. 40-tan asqan әielderde onday nәtiyje bolmaydy.

- Qazirgi kezde әielderde ghana emes, er adamdar arasynda «bedeulik» dúrysy - belsizdik  jii kezdesip jatyr, onyng sebebin qalay týsindiresiz?

- Bedeulik erkekterde de jii kezdesedi, ol búryn da bolghan. Degenmen, kórsetkish jyldan jylgha úlghayyp kele jatyr. Ol tek Qazaqstanda ghana emes, býkil dýniyejýzinde qalyptasyp otyrghan jaghday. Ony ekologiyamen, adamdardyng ómir sýru saltynyng  ózgeruimen týsindiruge bolady.

- Al, osy bedeulikting aldyn alu ýshin maman retinde qanday aqyl aitar ediniz?

- Mening aitarym, adam densaulyghynyng 55 % -y ómir sýru saltyna baylanysty,    25% -y tabighy mýmkindigine baylanysty, 20 % -y ghana densaulyq saqtau mamandarynyng júmysyna baylanysty.  Adam boyyndaghy dertting 80%-y  ishimdikke salynudan, suyq tiygizuden, dúrys jýrmeuden, esirtkini paydalanudan   qalyptasady. Bizge keletin әielderding ishinde 70-80 % - y búryn jasandy jolmen týsik tastaghan әielder. Sondyqtan, kezdeysoq jynystyq qatynastan abay bolu kerek, erte jynystyq qatynastan saqtanu qajet. Almaty qalasynda jastar jynystyq qatynasqa 12 jastan barady degen derekter bar.  Búl búqaralyq aqparat qúraldarynyng «syiy». Tolyp jatqan muzykalyq arnalardyng kórsetetini jartylay jalanashtanyp alyp aimalasqan erkek pen әiel. Aldynda bir mulitfilmdi qarap otyryp, «no inogda hochetsya razmnojatisya» degen sózderdi estip qaldym. Tipti qazir barlyq nәrse jynystyq qatynasty menzeytin bolypty. Teledidar, internet jastardy erte jetiluge, jynystyq qatynasqa erte týsuge iytermeleydi. Qazir jyn-oynaqtyng zamany boldy ghoy. Áli buyny bekip, beli qatpaghan kishkentay balalar, jasóspirimder  jynystyq qatynasqa erte barady, dәri dәrmekti erte ishedi, sodan әrtýrli garmondyq ózgeristerge úshyraydy. Ábden jatyrlary sýrlenip, boylaryna dәri sinip alghan. Óse kele olar bedeu bolmaghanda kim bedeu bolady? Sondyqtan bedeulikke berilmeuding eng negizgi qaghidasy -  nәpsini tyiyp jýru.

 

Súhbattasqan

Elimira Asqarqyzy

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5504