Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
4088 25 pikir 3 Nauryz, 2019 saghat 18:11

Memleket syrtqy sayasatta qalghyp otyrghan joq

Tәuelsizdikke qol jetken kezde memleketting 3/1 ghana bolghan Qazaq últy aqyryndap 70% ke jetip qaldy. Búl ýlken jenis. Qazaq últshyldary bas kóterip, barlyq kelensizdikke qarsy túra bastady. Sheteldikterge qyz bergish «jengetay» firmany japtyryp , qytaygha tiygen qyzdardyng toylaryn jasatpay tastaugha sheyin jetti.

Jeltoqsan oqighasynda Qazaqtardy kýrekpen úrghanyn aityp maqtanghan orysty últshyl azamattardyng qalay qaltyratqanyn ózderiniz kórdinizder. Áleumettik jeli týgili baspasóz betterinde últymyzdy basyna sóileytin shovinister auyzdaryn baghyp sóileytin bolghan. «Qazaq endi el bola almaydy» dep sәuegeysigen jaular qúlap bara jatyp tosyn әdiske kóshti. Tosyn bolghanymen eski әdis.

Últshyl azamattar arasyna iritki týsti. Tipti bir-birining jaghasynan alugha bar. Betke ústarlarymyzda ýn joq. El jayyn, últ kýiin qalt jibermeytin aghamyz aralasyp edi qarghap-silep shygha keldi bireuler.

Múhtar Shahanov aghamyzdyng últ ýshin jasaghan enbegi eren. Últtyng tili men mәrtebesine qosqan ýlesi jeterlik. Endi býgin bireudi úlyqtau ýshin Múhtar aghamyzdy bylsh etkizip laqtyra salypty. Onysy kitaptyng ortasynynan jyrtyp alghan paraqtartay bas ayaghy belgisiz jan. Ótken shaghy beymәlim. Az ghana mәlim bolghan tústarynan jaqsy nәrse kórmedik. Biraq, bir qaraghan adamgha isi dúrys sekildi. Úrandary últym degen jandy beyjay qaldyra qoymaydy. Qytaydaghy qandas jaghdayy kimdi bolsa da alandatpay otyrghan joq әriyne. Az uaqytta әr sózin úrangha, jazghanyn qúrangha ainaldyratyn top jinaghan. Búrynnan bәrimizge belgili Múhtar aghamyzdy jerge úra salyp ózderine kósem jasap alghan topqa qalay senuge bolady? Erteng olar kimnen kósem jasap, kimge ilesip ketetinin it bilsin. Kósemin kóteremiz dep aqsaqalymyzdy jerge úrghany tipti masqara! Oljas aghamyz aitqanday «óz dalasyn biyiktetu ýshin ózgening tauyn alasartu» shart pa?

«Oybay, qytay qyryp jatyr!» deydi. Meni tang qylghan nәrse sol patriottardyn(?) osy kýnge sheyin qytayda ne bolyp jatqanynan beyhabar bolghandyghy. Serikjan aitqan song ghana bile bastapty. Arasynda ol jaqtaghy qazaqtardy «qashyp barghan» dep orys sinirgen ótirikten shygha almay jýrgender de bar. Aynalayyndar-au elimiz egemen bolghan kezde alghash kelgender kimder edi? Qazaqstannyng ekonomikalyq jaghdayy qúldyrap qúlap, Qytaydyng ekonomikasy qaryshtap damyp kele jatqanyna qaramastan keldi ghoy. Lauazymdy da joghary jalaqyly qyzmetterin tastay keldi. Ol kezde Qytaydaghy últtyq mektepter men aqparat qúraldary tek qazaq tilinde bolghan-túghyn. Alghashqy lek oghan da qaramady. Ol kezde múndaghy basymdyq tanytyp túrghan orys tiline de pysqyrghan joq. Orys tilining ayasyn taryltugha últshyl azamattarmen tize qosyp kýsh saldy. Qazaq tilining mәrtebesin kóteru jolynda osy Qytay men Mongholiyadan kelgen oralmandar jaltaq biylikting tiline tiyek bolghanyn da jasyrugha bolmas. «Aldyma mal, basyma ýy salyp ber» dep kergimedi de. Keybir tegi kýmәndi misyzdar sekildi jergilikti júrttyng tegin qúldan, óz tegin núrdan taratugha tyryspady. Onymen qoymay otarlau zamanynda tarih pen ónerden joghaltqan joghymyzdy týgendey keldi. Bilim, óner, biznes salalaryn damytugha kәdimgidey ýlesterin qosty. Al endi keshe kelgen Serikjan, alghashqy lekpen kelgen azamattardy satqyngha ainaldyryp jatyr. Zer salyp qarasanyzdar negizgi nysanasy solar. Sosyn... M. Shahanov syndy el aghalary. Taktikasy keremet. Aldymen qytaydyng júmsaq sayasaty turaly audio taratumen boldy. Ony bәrimiz qoldadyq.

Odan keyin «jebeulikterge» túspaldap tiyise bastady. Asqyna kele jalpy qytaydan kelgen qandastardyng býkil bas kóterer azamattaryn ashyq qaralaugha kóshti. Jәy qaralau emes. «Qytay jansyzdary» degen óte auyr ýkim shyghardy. Dәlel-dәiegi qytay elshiligindegi «jana jyl» merekesinde, Qytay memleketindegi resmy saparlarda týsken fotolar. Qytaydyng syrtqy barlau agenttigining qúpiya múraghatynan alynghan foto bolsa bir jón. Esh qúpiyalyghy joq, jalpy jariyalanymdaghy fotolar. Qanday memleket óz agentterin ashyq jariyalaydy? Osy súraqty ózine qoyyp kórgen jan bar ma? Qanday bolmasyn syrttan kirgen jansyz, ózi qyzmet etetin elining jariya bolghan bylyghyn jamanday keledi. Saq elin jaulaugha kelgen Dariy patshanyng aldynan Shyraq batyr ózin ayamay jaraqattap shyqqanyn bilemiz. Búl derekti tarih atasy Gerodot jazyp qaldyrghan. Parsy patshasyna Saq elinen kórgen qorlyghyn aityp senimine kiredi. «Tóte jolmen Saqtardyng tóbesinen týsiremin» dep betpaqdalanyng qaq ortasyna aparyp, jasanghan jaudy jalghyz ózi shólmen qyryp salghan. Jansyzdar әr týrli júmys atqarady. Filimder arqyly biletin agentter qúpiya qújattar úrlau men qúpiya mәlimetter berumen ainalyssa, búnyng maqsaty basqalau siyaqty. Bir maqsatyn ótken joly aitqanmyn. Taghy bir maqsaty eldi iritu. Oralmandar arasyndaghy toptarda abaq kereyler men qyzaylardy shaghystyryp, qyzaylargha albandardy qarsy qoyyp ylang salyp jatqanynan kópshilik tipti beyhabar. Últjandy azamattar arasy ne bop jatqanyn әleumettik jelilerden kórip jýrsizder. Serikjan shahmat oiynyndaghy әdisti qoldanyp jýr. Aldyn ala jýristerdi keremet dayarlap qoyghan. Tipti bolashaqta ózine taghylatyn aiyptardy da óz auzynan ózgelerge aityp tastady. «Jebeulikterge» tiyisti oryngha shaghym jazdyrghan mәjbýrlik.

Mynaday jalagha tózu mýmkin be?! Múhtar agha bastaghan top «búl ispen tiyisti oryndar ainalyssyn» dep ýndeu jariyalady. Taghy qaytalap aitam, Múhtar agha «atajúrt jabylsyn» degen joq! «Memleket ainalyssyn» dedi. Búl oiyndy sezip qalghan biraz azamattar әleumettik jelide qarsylyqtaryn bildirgeni sol edi, Serikjannyng kózdegeni de osy eken. «Oybay, ayaqtan shaldy», «ýstimnen aryz jazdy», «qytay konslagerindegi qandastardy qútqarugha kedergi jasady» dep baybalamgha basty. Ary qaray atyn shygharu ýshin órterge jer taba almay otyrghandar ile jóneldi. Múhtar aghagha ózderining ishki dýniyesindegi baryn tógip jatyr. Tek las sózder. Kóbisi ýndeuding mәtinin emes, taqyrybyn ghana oqyghany kórinip túr. Serikjan bolsa últ ýshin japa shekken «qúrbandyq» rolin keremet somdauda. Ár týrli feyk akkauntarmen ózin-ózi asqaqtatyp maqtap qoydy úmytqan emes. Kýnde viydeo jariyalaydy. Tuystary lagerge týsip, qútqarar ýmit bergen jannyng qúly bop ketuge әzir bayqústar qaghaz ústap aldynda túr. Alla jar bolsyn olargha. «Qoldaryng taldy, qaghazdy týsire túr» dep olardy ayaytyn búl joq. Toqtausyz sóilep jeldey esude. Birese jylaydy, birese «tankimin» dep lepiredi. Múhana qarata aitqan las sózderine keybireuler «búqanyng isine sýisingen ógizdey» tәnti bolyp jatyr. Akterlik sheberligi keremet. Ýlken dayarlyqtan ótkeni kórinip túr. Kóp adamdardy «soltýstik týrmelerine jabamyn» dep taghy bósti. Biylik berseng ayayyn dep túrghan joq. Sugha ketken bir adamdy qútqaramyn dep, kemedegi myng adamdy óltirip alsang әreketinnen ne payda? Áskery kemede mynaday zang bar. Kemening órt shyqqan iya tesilip su kirgen kaitasynyng syrtqy esigin ashpaydy. Ishinde qalghandar óz kýshimen órtti sóndirip iya tesikti biteu kerek. Esik sosyn ghana ashylady. Sondyqtan bir kemege egizder alynbaydy. Synary ishinde qalsa esikti ashyp jiberip, órt kemege jayylyp ketui mýmkin.

Sizder Qazaqstan qauipsizdigin qamtamasyz etetin qúzyrly oryndar qarap otyr dep oilasanyzdar qatty qatelesesizder. Qytaydan qandastar kelui bir kezderde tolastay bastady. Onyng birneshe sebepteri bar edi. Bir sebebi mynada. Qazaqstannyng biraz jerlerine, ol jerdi qytaylardyng atamekeni ekenin dәleldeytin artefaktiler kómip jýrgen tynshylar ústalghan. Aqyryndap tynshylar kire bastaghany shyndyq. Sosyn bizding syrtqy barlau tarapynan tekseris talaptaryn kýsheytti. Qazaqtyng kóbengine qarsy kýshter osyny sәtti paydalanyp barynsha tosqauyl qoydy. Ár salagha «investor» bolamyz dep qytaylar qaptaghanyn da kórdik. Memleket olardy qatang baqylauda ústady. Yaghny olardyng aqshasyn qabyldatpay tastady. Syrtqy sayasatta biylik qalghyp otyrghan joq. Qazirgi kezde bizge keregi yntymaghymyzdy saqtau. Aqsaqaldarymyzdy qadirlep, aghany syilayyq.

Jal, qúiryghy qaba dep
Jabydan aighyr salmanyz
Qalyng maly arzan dep,
Jaman qatyn almanyz.
Jabydan aighyr salsanyz,
Jaugha miner at tumas.
Jaman qatyn alsanyz,
Topqa kirer úl tumas – degen Aqtamberdi babamyzdyng sózin jadymyzda ústasaq. Áldeqalay kýn tua qalsa aqylyn alar aqsaqal, aldygha salar agha tappay qalmayyq.

Saghadildә Ýsibәli

Abai.kz

25 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5560