Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2222 0 pikir 23 Mamyr, 2011 saghat 05:25

Serik Erghali. Janasha әlipby – últtyq joba

Juyrda qazaqtyng bas dybystanushysy (fonolog), filologiya ghylymdarynyng doktory,JÝNISBEK Álimhan myrzamen úshyrasudyng sәti týsip, ol kisiden әlipby mәselesi jóninde súraghanymyzda, oghan tilgerlerding pәrmen kýtip, barlyq sharuagha әzir otyrghandyghyn aitty. Tek qana biylik jaghy sheshimdi kesheuildetip otyrghandyghyn eskertumen shekteldi de, tilimizding dybysyn týgendep, zerdelep jýrgen kәsipqoy ghalym qorjynynan ózining jana әlipby turasyndaghy toq eter enbegin ústata saldy.

Elding bar ómirin sayasatpen shekteytin Kenes qúzyrynan qútylsaq ta, sonyng daghdysy boyymyzgha әbden singen sekildi. Songhy sheshimdi ghalymdar emes, biylik aitatyny belgili. Áriyne, dybystyng ghylymy negizdemesi men zerttemesine aluan pikirding aitylatyny mәlim, desek te uәj ben sayqy daghdymyzdan tilimizdi qútqarghymyz kelse, osy saladaghy payymdy kәsipqoy ghalymdargha aitqyzuymyz kerek!  Onday jaghdayda, Álekeng úsynyp otyrghan 28 dybyspen (keshegi Ahang әlipbiyinen aiyrmasy joq) shektelip, sony «latyndaugha» kiriskenimiz maqúl. Alayda, Álimhan aghamyzdyng latyndyq núsqasy bizding internetke engizu kezimizde, tehnikalyq jaghynan kәzirgi kirilsheden kem emes mәseleni aldymyzgha jayyp saldy: fotosyn týsirdik. Qazaqy Á, Gh, I , N, Ó, Sh, Ú, Ý әripterining latyndyq núsqalaryn kompiuter teruishine janadan engizuge tura kelmek, al ol qyruar shyghyn men uaqytty talap etedi degen sóz.

Juyrda qazaqtyng bas dybystanushysy (fonolog), filologiya ghylymdarynyng doktory,JÝNISBEK Álimhan myrzamen úshyrasudyng sәti týsip, ol kisiden әlipby mәselesi jóninde súraghanymyzda, oghan tilgerlerding pәrmen kýtip, barlyq sharuagha әzir otyrghandyghyn aitty. Tek qana biylik jaghy sheshimdi kesheuildetip otyrghandyghyn eskertumen shekteldi de, tilimizding dybysyn týgendep, zerdelep jýrgen kәsipqoy ghalym qorjynynan ózining jana әlipby turasyndaghy toq eter enbegin ústata saldy.

Elding bar ómirin sayasatpen shekteytin Kenes qúzyrynan qútylsaq ta, sonyng daghdysy boyymyzgha әbden singen sekildi. Songhy sheshimdi ghalymdar emes, biylik aitatyny belgili. Áriyne, dybystyng ghylymy negizdemesi men zerttemesine aluan pikirding aitylatyny mәlim, desek te uәj ben sayqy daghdymyzdan tilimizdi qútqarghymyz kelse, osy saladaghy payymdy kәsipqoy ghalymdargha aitqyzuymyz kerek!  Onday jaghdayda, Álekeng úsynyp otyrghan 28 dybyspen (keshegi Ahang әlipbiyinen aiyrmasy joq) shektelip, sony «latyndaugha» kiriskenimiz maqúl. Alayda, Álimhan aghamyzdyng latyndyq núsqasy bizding internetke engizu kezimizde, tehnikalyq jaghynan kәzirgi kirilsheden kem emes mәseleni aldymyzgha jayyp saldy: fotosyn týsirdik. Qazaqy Á, Gh, I , N, Ó, Sh, Ú, Ý әripterining latyndyq núsqalaryn kompiuter teruishine janadan engizuge tura kelmek, al ol qyruar shyghyn men uaqytty talap etedi degen sóz.

Preziydent N.Nazarbaevtyng bolashaq әlipbid tújyrymynda aghylshyn әlipbiyine taban tireu kerektigin (ol eshqanday artyq syzyqsha men nýktening bolmauy jaghynda kórinedi) aitqanyn da andap jýrmiz, abzaly, ómirge barynsha juyq jәne jaybasarlyghymyzgha qamshy bolar osy baghyt dúrys bolar ma eken?! Tilding basty tútynushysy, oqyrman, siz ne deysiz?

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443