(Ázil әngime)

Bú jerden kózindi ashsang da, júmsang da, etpetinnen jata qalyp qarasang da, kóretining  qújynaghan  adam... Shalbarynyng auyna, dambalynyng bauyna qaray almay, asyghys jýrgen bireuler, әiteuir... Biraq bәrining de qansha asyghys bolsa da, shiderleuli at sekildi osy mannan úzamaytyny qyzyq. Múnda, kelushi kóp te, al artyna qaramay ketip jatqandardyng qarasy shamaly sekildi. Qara terge malshynyp, mening de bir tesikke ýnilgenime ýsh kýn. Azdaghan alashaq aqshamyz bar eken, sol qolymyzgha tiymey, bankining ishinde sarsylyp jýrmiz. Syrtynan dabyraytyp banki degenimen adamdy sharshatyp, basyndy әnki-tәnki etetin jer me dep te qalamyn. Eminip, kezekke túrghan bolasyn, bir kezde, “Oybay, búl kassa istemeydi” degen shu shyqqanda, júrtpen talasa-tarmasa  ekinshisine qaray enteley úmtylasyn, sonday kezde, kózing alaryp, aldyndaghy adam týgili tughan apandy da tanymay qalar halge týsersin. Úshy-qiyry joq kezek, әiteuir erteli-kesh bir ýzilmeydi-au, shirkin!

Aldymdaghy dәu qatynnyng qoltyghynan anqyghan qolamsasynan qútylmaqqa moynymdy olay bir, bylay bir búrghyshtap túryp, әneu kýnnen beri osy jerde jýrgen kóztanys  qariyagha kózim týse ketti. Tipten ózin ayap ta kettim, synyq skameykanyng ortasyna otyryp alyp,  shýmektegen terin dәu aq oramalmen josyltyp sýrtkishtep  jatyr. Qaytsin-ay, bayghús, qinalghan ghoy, ózining taqiyasy bir jaghyna qisayyp, terge malshynyp otyrsa da, kónili týzu sekildi.

– Áy, qaraghym, óshiret jaqyndady ma, asyghys sekildising menin  kezegimdi ala ghoy, – dep myrzalyq tanytyp qoyady ózi. “Qúdaya toba! Myna shyjyghan ystyqta, myna topyrda  kәstómin de sheshpeydi-au jaryqtyq?! Pyrsyp, pyqsyp ketken shyghar kәri kóni.  Kónbis qariyam-ay!»  Qalyng aralaghan anshyday ainalamdaghylardy japyra iyterip, janyna jaqyndadym. Ózi sergek, meni tany ketti.

– Ói, ainalayyn, әli jýrsing be, aqshandy  ala almaghansyng ghoy, qajet deseng mening kezektegi ornyma túra sal.

– Kóke, qayta mening kezegim jaqyndaghan sekildi, sol jerge siz kirisiniz..,

– Qaraghym-ay, men asyqpaytyn adammyn ghoy, júmysyndy bitire ber, maghan qaraylama!

Osy kezde bizge taqau túrghan qara kelinshek búrq-sarq sóiledi:

– Osy mekemening bastyghy onbaydy. Bes kassasynyng biri ghana ashyq.., kassiyrining biri – demalysta, biri – komandirovkada, biri – auru. Ana bir sary qyz bar edi, ol da baygha tiyip ketipti. Osyndaydy retteydi degen bastyghy  soran-sorang etip shyghady da, ózinmen barqyldap úrysysady, týge!

Taqiyaly qariya qara kelinshekke jaqtyrmay qarady. Manday terin sýikey sýrtip, borsylday bastaghan kensirigin dәu oramalmen bir bosatyp aldy.

– O balany jamandama,qaraghym. Myng bolghyr jigit ózi. Adam bolghan song auyrady, syrqaydy, basqa tirshiligi de bolady. Sosyn jaghdaylaryna qarap, kenshilik jasaytyn shyghar..,

Qara kelinshek edendi teuip-teuip jiberdi:

– Oibay-ay, sonda bizding jaghdayymyzgha kim qaraydy. Ýide jas nәrestem qaldy, shyryldatyp, ýstelge baylap kettim. Posobiya aqshamdy ala almay әure bolghanyma bir apta boldy ghoy...

– Shetinen qúrtu kerek, – dep tistendi aiyr qalpaqty, múrtty jigit.

– Búl kýngining shaldary da qaghynghan, jón aita ma dese qisayta tartyp túrghanyn qarashy. Bankting bastyghy tuysy ma birdenesi shyghar... Shashy úipalaqtanghan kekse әiel, ernin sylp etkizdi.

Taqiyaly tarlanym meni ymdap janyndaghy  bos oryngha shaqyrdy, analardyng sózine asa mәn de bermegen synayly.

– Mynang qarashy, búrqyraghan ter kәstómimning syrtyna shyghyp ketti, jaqsy emes pe, ә! Ol kózin syghyrayta qarady. – Týske deyin osynda, týsten keyin poshta jaqta kezekke túramyn. Onda da opyr-topyr. Onyng bastyghy da jinalysshyl neme ghoy deymin, kensesine tyghylyp alyp, júrttyng jolyn bosatatyn qyzmetkerlerin qayta-qayta ózine shaqyrady da jatady. Keyde bar ghoy, myna jerinde de  eki-ýsh kassasy birdey aqsha taratyp, aqsha alyp júrt japyrlasyp qalady, ondayda jýregim su ete týsedi, kezek azayyp qala ma dep...  Qariya oramalymen jelke túsyn bir osyp ótti.

“Mysyq tileu me, myna kisi, kezek azayyp qala ma” degeni nesi?! Ol mening oiymdy mezetinde oqyp qoyghanday ózi jauap berdi.

– Kezekte adamnyng kóp bolghany jaqsy, ishke syimay syrtta da shúbatylyp túrsa. Jaz boyy qúdaygha shýkir solay. Eki ay boldy, kezegimdi әrkimge berip, kýnde osynda  kelemin. Jýrek myqty eken, qansha terlesem de shydap jýrmin... Ángimening mәnisin týsinbey qaldyng ba, bayaghyda mal baghyp, dalada kóp jatqanbyz ghoy, suyq sýiekten ótip ketken. Týnemelik zar qaqsap shydatpaydy. Aunaqshyp, tandy zorgha atyramyn. Sosyn, amal joq, osynda kelip terleymin, qúrys-túrysym jazylyp, ói, bir rahattanyp qalamyn...  Ara-arasynda shayhanadan shay iship kelsem, borsha-borsham  shyghady deysin, bir... Keshke deyin terleymin de jýremin, shenbeldep qalghan suyqtan solay qútylamyn ba, deymin dә...

Myna sózi sanama sart etip qona ketti. “Terleyin dep em..,” – deydi. Ras-ey, bizding ýide de tizesin uqalap otyratyn shal men kempir bar emes pe, týnimenen sýiekteri satyrlyp, dalagha shyghumen bolady. Solardy nege osynda kezekke túrghyzyp qoymaymyz. Ári terleydi, әri júmys bitiredi, ә! IYә, deymin-au, múnda tәrtip ornap, kezek azayghansha, әjepteuir sauyghyp qalsa, qúba- qúp emes pe?

Búryn qalay oiyma kelmegen-ey!..Ter shygha bastaghan shekemdi bir sipap ornymnan atyp túryp, ýige qaray zymyradym-ay!

Núrmahan Eltay, Qyzylorda oblysy

Abai.kz