Beysenbi, 26 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 127580. Jazylghandar — 114347. Qaytys bolghandar — 1990
Alasapyran 3647 8 pikir 13 Nauryz, 2019 saghat 15:41

Oryssyz әlem konsepsiyasyn ómirge әkeletin uaqyt tudy

Jastar jyly kóteriletin әm óz sheshimin tabugha tiyis basty mәselening biri – Internet tәrbiyesining qazanynyng qaqpaghyn kimder ústaugha tiyistigin memlekettik dengeyde sheship alu. Búrynghy KSRO qúramyndaghy 15 respublikanyng 5 ghana yaghni, Baltyq boyy respublikalary men RF jәne Ukraina internet kenistigin erkin mengerip otyr. Ázerbayjan eli bolsa, "Týrikting shyrmauyndamyz" dep zar qaghuda. Resey internettik oqshaulanu jolyna týspekshi. Endi qazaq qaytpek?! Bizding oiymyzsha, oryssyz әlem kino-tele mәdeniyetimen susyndaudyng últtyq konsepsiyasyn ómirge әkeletin uaqyt tudy.

Bizding barlyq internet kenistigimiz ózge últ ókilderining qolynda. Olar qazaqqa qanday tәlim-tәrbie bermekshi. Orys tildi sayttargha ýkimet tarapynan orasan zor qarjy birde ashyq, endi birde jasyryn berilip jatyr. Qazaq tek últtyq shenberdegi aqparattyq-mәdeny sayttargha ghana iyelik etip otyr. Onda da tenderden bólingen bolymshy qarjygha shýkir etude.

Jastar men balalargha arnalghan últtyq tilimizde sayt joq emes bar. Biraq... olarda әlemge tanymal jastar men balalar serialdary, ghylymiy-tanymdyq toptamalar joq. Sebebi birynghay qazaq tilinde serialdar men kinolar kórsetetin sayttar ashugha ýkimet qúlyq tanytpauda. Ózderi orys tilinde qarjylandyryp otyrghan kino sayttardyng ishine bir-eki qazaqsha serial men kino engizip, júrttyng auyzyn jaba qongdyng zәlimdigin jete mengerip alghan.

IYә, júrttyng bәrining kinoteatrlargha barugha mýmkindigi joq. Biraq әlemdik túsaukeserlerdi subtirmen ana tilinde kóruge mýmkindik bar. Qazaq KSRO-nyn  búrynghy týrki tildes últtaryn sonyna ertu ýshin әlem kino-tele mәdeniyetimen susyndaudyng últtyq konsepsiyasyn ómirge әkelui kerek. Bizding QHR kelgen qandastarymyz qytay kino әlemin qazaq tilinde sóiletip, qytayshalanghan japon men kәris serialdaryn ana tilimizde júrtqa jetkize alady. Jasyratyny joq qyrghyz-qaraqalpaq-bashqúrt-noghay bauyrlar, qyrym men qazan tatarlary jәne ózbektin, týrkimenning qypshaq dialektisinde sóileytin toptary VK-den qazaq tildi tarihy jәne mahabbat hikayattaryn kóptep kóredi. Ári ony úsynushy jastargha óz tilderinde rahmetin jazyp qaldyryp otyrady. Qazaqsha serialdardy әlem boyynsha 30-45 millionday jan kóretin dәrejege jetip otyr.

Japon men qytay әm kәris animeleri jas úrpaq tәrbiyesine óte kerek, orystardyng atalghan animeler diline jat bolghan song TMD slavyan әlemine úsynbay otyr. Otau TV arqyly qazaq teledidarynyng kósegesi kenigeni siyaqty,  Qazaq tildi jahandyq kino әlemi «Jastar jyly» ayasynda qalyptasuy kerek. Áytpese slavyandyq tәlim-tәrbie jeteginde ketemiz. Orysta joq dýniyeni qazaqsha jasau, basqa últ ókilderining balalaryn alash dýniyetanymynyng qúshaghyna tartady.

Orystardyng internettik oqshaulanuyn óz bas paydamyzgha sheshe bilu – últtyq múratymyz!

Qyrghyz, qaraqalpaq, bashqúrt, noghay, qyrym men qazan tatarlary jәne ózbektin, týrkimenning qypshaq dialektisinde sóileytin toptary paydalanyp jýrgen internet qyzmetti VK, OK jәne KZ Yutubtaghy til janashary aghylshyn, kәris, týrik tilin biletin jastardyng arqasynda ana tilimiz ghalamtorlyq halyqaralyq tilge ainalyp otyr. Búny – orys tildi biylik elegisi kelmeydi. Olargha iydeologiyalyq túrghydan kónil bólip, qarjylyq jaqtan qoldaudy «Jastar jyly» ayasynda júrt bolyp talap etuge tiyispiz. Búghan atsalsyp, júrt kókeyinde jýrgen osy mәseleni Parlamenttegi deputattar kóterse, núr ýstine núr bolar edi. Internet halyqaralyq tilge ainaldyrghan til amal ne, óz elinde jetim balanyng kýiin keshude. Al, endi búl – paradoks...

Ábil-Serik Áliakpar

Abai.kz

8 pikir