Bilim jәne ghylym ministri Kýlәsh Shәmshidinova eks-ministr Saghadiyevtin  qateligin týzep, kelesi oqu jylynan bastap «Álippe» oqulyghyn qayta ainalymgha engizetinin mәlimdedi. Biz Bilim jәne ghylym ministri Kýlәsh Shәmshidinovanyng búl bastamasyna qatysty mamandar pikirin bilgen edik.

Ayagýl Mirazova, ústaz: "Álippe" - balanyng eng әueli qazaq tilin mengeruine yqpal etse deymiz

- “Álippenin” mektep baghdarlamasyna qayta enui - ýlken jaqsylyq. Óitkeni, “Álippemizdin” orny óte erekshe ekenin býkil halyq biledi. Endi bir ghana tilek - onyng aty ghana ózgerip, zaty ózgermey qalmasa eken. Yaghni, “Álippenin” mazmúny men maghynasy da sol qalpyn saqtau kerek.

Bizge shyn mәninde, oqytu әdis-tәsilin әriyne janartu kerek, jaqsartu kerek. Al, biraq, oqulyqtyng mazmúny, onyng qúndylyghy, balagha beretin últtyq tәlim – tәrbiyesi saqtalu kerek. Elbasymyz últtyq kod dedi ghoy. Eng әueli sol últtyq kod saqtalu kerek dep oilaymyn.

Al, “Sauat ashu”  arqyly  balanyng bilimi búrynghy  “Álippege” qaraghanda erekshe bolyp ketti degendi aita almaymyn. Kerisinshe kóptegen qiyndyqtar tughyzdy. Óitkeni ol - Kembridj uniyversiytetining baghdarlamasyna negizdelip jasalghan ghoy. Sondyqtan, jana aitqanymday onyng tek aty ghana emes, mazmúny da, qoyylatyn talaby da búrynghyday saqtalu kerek.

Taghy bir aitarym – osy baghdarlama arqyly aghylshyn, orys tilderi birinshi synyptan bastap endi. Sol da keyinge shegerilse degen úsynysym bar... Óitkeni bala óz ana tilimizdi mengermey jatyr. Ásirese, ýlken qaladaghy balalar qazaq tilin biledi dep aitu óte qiyn. Sebebi, shýldirlep eki-ýsh sóz aitqanmen,  sózding maghynasyn, mәnin týsinbeydi. Demek, ol – qazaq tilin biledi degen sóz emes qoy. Qazir basqa tilderdi bilu eshqanday da qiyndyq tughyzbaydy. Sondyqtan, biz eng birinshi óz tilimizdi әdemi úghyndyryp alsaq tamasha bolar edi. Eng әueli bir dýniyeni tiyanaqty mengerip alu kerek qoy. Jәne, biz basqa halyqtardyng óz tilin qalay qúrmetteytinin bilemiz, biraq,  biz ol dәrejege әli jetken joqpyz. Oghan qadamdy  “Álippeden” bastap, sodan song ghana kelesi tilderdi oqysaq ta eshkimnen qalys qalmaymyz.

Sondyqtan, “Álippenin” qayta oralghanyna quanyshtymyn. Kýlәsh Noghatayqyzynyng eldi quantqan búl bastamasy úzaghynan bolsyn dep tileymin!

Ayatjan Ahmetjanúly, ústaz: “Álippe” - qazaq ýshin qasiyetti kitap"

- "Álippenin" aty orala ma, әlde, mazmúny orala ma? Men ýshin sol manyzdy. Eger “Sauat ashudyn” syrtyndaghy sózdi “Álippe” dep ózgerte salsa, ol oralu emes. Eger, “Álippe” shyn mәninde birinshi synypqa tek qana qazaq tilinde oqytylatyn bolsa, qosamjar bireulerding әlippesi kirmeytin bolsa, yaghni, bireulerding tili - onyng ishinde halyqaralyq til bar, kórshining tili bar. Onday jaghdayda men qos qolymdy kóterip qoldaymyn. Quana qarsy alamyn. Al, jay syrtqy piar ýshin “Sauat ashudyn” syrtyn ózgerte salsa, ol óte nashar qadam bolady. Búl qasqyrgha qoy terisin japtyru.

Jalpy, “Álippege” qazaq qoghamy nege shulady? Óitkeni ol - Alashtan kele jatqan iydeologiyalyq qúral edi. Qazaqtyng eng alghash mektep tabaldyryghyn attaghan balasy әrippen “Álippe” arqyly tanysyp, “Álippemen” qoshtasyp, kәdimgidey ana tiline, qazaq әlipbiyine degen sýiispenshiligin oyatqan, qazaq ýshin qasiyetti kitap boldy. Dәl osy qasiyetti kitaptyng atauy mektepten joghalyp ketkeni әriyne qynjyltty. Al, “Sauat ashu” - balanyng bilimine bәlendey әser etti dep aita almaymyn.

Jalpy, maghan kitaptyng aty ózgergeni emes, oqu baghdarlamasyna sәl-sәl ózgeris jasalghany kerek. Keshe Preziydent:  “Sender aghylshyn tilinde sabaq beretin ústazdardy ýsh aida dayyndap shyghara almaysyndar” dedi. Biz búl sózdi ýsh-tórt jyldan beri qaytalap jýrmiz. Biraq, Preziydent múghalimder dayyn emes ekenin aitqannan keyin dayyndyq kurstary keyinge qaldyryldy. Al, kurs keyinge qaldyrylghannan keyin búl baghdarlamagha mindetti týrde ózgeris engizilui kerek. Al, ózgeris engiziledi eken, bizding bala eng bolmaghanda birinshi synypta bir tilde ghana oqu kerek. Balanyng negizi taza qazaq tilinde qalyptasuy kerek. Odan keyin aghylshyn qossyn, orys tilin qossyn qarsy emespin. Al, týpki negizi bir tilde qalyptaspaghan balanyng tili shúbar ala bolady.

Sondyqtan, “Álippenin” oraluy -  osy aitylghan mәselelerdi sheshe aluy kerek. Olay bolmasa, búl da kezekti populizm bolyp qaluy mýmkin. Al, jana “Álippe ” balanyng qazaq tilin qalyptastyruyna shynayy janashyrlyqpen kelse, men búl úsynysty qos qolymdy kóterip qoldaymyn. 

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz