Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimdigi men oblystyq assambleyanyng úiytqy boluymen ótken «Qazaqstangha ystyq yqylaspen» is-sharasy barysynda ónirimizden shyqqan talay tarlandar tughan topyraghyna taban tireu mýmkindigine ie boldy. Ýsh kýnge jalghasqan aksiyagha әlemning onshaqty elinen 40-tan astam mәrtebeli meyman keldi.

Qazaq elining birligi men yntymaghy kýnine oraylastyra úiymdastyrylghan búl aksiyagha Shymkent qalasynda kindik qany tamyp, 1961 jyly Tashkenttegi Teatr uchliyshesine oqugha baryp, sol boyy sonda qalyp, júmys istep, býginde Ózbek kino әleminde ózindik qoltanbasy bar, kino rejisser әri akter Isamad Ergashev te kelipti. Osy oraydy paydalanyp, Isamad myrzamen qazirgi Qazaq kinosy jayly súhbattasudyng sәti týsken edi. Sol әngimeni «Abay.kz» aqparattyq portalynyng oqyrmandarymen bólisudi jón kórdik.

- Óziniz kóp jyldan beri kino salasynda jýrgen son, birden әngimemizdi sol saladan bastap ketsek. Qazaq pen Ózbek qashanda bir-birimen bauyrlas halyq. Dini, dili, tili jaghynan tuysqan el. Býgingi Qazaq kinosynyng barysy jayly ne aitasyz?

Ontýstik Qazaqstan oblysynyng әkimdigi men oblystyq assambleyanyng úiytqy boluymen ótken «Qazaqstangha ystyq yqylaspen» is-sharasy barysynda ónirimizden shyqqan talay tarlandar tughan topyraghyna taban tireu mýmkindigine ie boldy. Ýsh kýnge jalghasqan aksiyagha әlemning onshaqty elinen 40-tan astam mәrtebeli meyman keldi.

Qazaq elining birligi men yntymaghy kýnine oraylastyra úiymdastyrylghan búl aksiyagha Shymkent qalasynda kindik qany tamyp, 1961 jyly Tashkenttegi Teatr uchliyshesine oqugha baryp, sol boyy sonda qalyp, júmys istep, býginde Ózbek kino әleminde ózindik qoltanbasy bar, kino rejisser әri akter Isamad Ergashev te kelipti. Osy oraydy paydalanyp, Isamad myrzamen qazirgi Qazaq kinosy jayly súhbattasudyng sәti týsken edi. Sol әngimeni «Abay.kz» aqparattyq portalynyng oqyrmandarymen bólisudi jón kórdik.

- Óziniz kóp jyldan beri kino salasynda jýrgen son, birden әngimemizdi sol saladan bastap ketsek. Qazaq pen Ózbek qashanda bir-birimen bauyrlas halyq. Dini, dili, tili jaghynan tuysqan el. Býgingi Qazaq kinosynyng barysy jayly ne aitasyz?

- Qazaq eli songhy bes jyldyng kóleminde, «Kóshpendilerdi» qospaghanda birshama kino týsirip ýlgerdi. Áuesqoy rejisserler bar, әmbebaptary bar barlyghy da halyq mýddesinen shyghudy kózdeude. Biraq, búl mening jeke pikirim, kino eki týrge bólinedi: halyq kóretin jәne inteliygensiya kóretin. Qazaq kinogerleri halyq kóretin kino týsirip jatqan joq. Europagha elikteu basym. Olar Batystyng kinofestivalideri ýshin ghana kino týsire me dep oilaymyn. Kórermenning kónilinen shyghar kartinagha memleket qarjy bólip, qazaqy sanany dәripteytin fiylimder jasaugha tapsyrys berui kerek. Eldik mýddeni  nasihattaytyn filim Qazaq elinde joqtyng qasy.

- Búl qarjygha baylanysty boluy әbden mýmkin. Kim qarjy berse sol talabyn oryndatady. Ózbekstanda jaghday qalay?

- Ózbekstanda jylyna 65-70 filim shyghatyn bolsa, sonyng keminde 15-ne ýkimet qarjy bóledi. Onday kino-mәdeniyetine kónil bólip otyrghan memleketting aitqanyn qalay istemeysin? Qazir kitap oqityn jastar joq. Al olargha últtyq sana men babadan jalghasyp kele jatqan salt-dәstýrdi tek kino arqyly ghana bere alamyz. Sondyqtan kórkem filim bolsyn, derekti filim bolsyn qazirgi zaman talabyna say, әri últtyq mýddeni úlyqtaytyn dәrejede boluy kerek.

Qazaq ta, ózbek te tipti qyrghyz aghayyndarymyz da jalpy kino әlemine keshteu aralasty. Alayda, býgingi qol jetkizgen jetistikteri auyz toltyryp aitugha jararlyq. Desek te, bizderding dilimiz (mentaliytetimiz) batystyq beyәdep sanany sinirmegen, taza, janyn arynyng sadaghasy etken halyqtarmyz. Sondyqtan bolar, ýsh últtyng da ónerge degen talghamy taza. Biz sol taza talghamdy bylghamauymyz kerek. Búl rette, Qazaq elining kinogerleri osaldyq tanytyp otyr.

- Qazirgi Qazaq kinogerlerining osal túsy ne? Kórermen kónilinen shyghatyn kino týsirui ýshin olar ne isteu kerek?

- Qazaq eli úly el! Onyng úlylyghy - tilinde. Týrki tildes halyqtar arasynda tilining tazalyghy, әuezdiligi jaghynan Qazaqqa jetetini joq. Búl jeke mening ghana emes, barsha bauyrlastardyng pikiri. Osy tilding qadirin kenestik kezende solaqay sayasat bir ketirse, beybit kýnde últtyq qúndylyqtarymyzgha beyjay qaraushylar eki týsirip otyr. Búghan kino salasynda jýrgen әriptesterimiz de salghyrt qarauda. Qazaq elinde týsirilgen kez-kelgen kadrdi qosyp qalar bolsanyz, bir sózin qazaqsha, kelesisin basqa tilde aitady. Mine búl eng ýlken kemshilik! Sondyqtan da Qazaq kinogerleri tildi tazalauy kerek! Qazaq tilinde týsirilgen filimderdi kóbeytui kerek. Qazaqtyng alghashqy, sayasy qyspaqta týsirilgen filimderining ózinde, (men Sovet zamanynda týsirilgenderin aityp otyrmyn), til shúbarlyghy bolghan emes. Al, qazirgi, Tәuelsizdik alghan songhy jiyrma jyldaghy kino-kartinalardyng barlyghy derlik qostildi. Preziydentterinizding ózi memlekettik til Qazaq tili bolsyn dep otyrghanda, búl -  kinogerler tarapynan qazaq últynyng bolashaghyna salghyrt qaraudyng anyq belgisi bolyp tabylady..

- Kópshilik ortasynda kóptegen qayshy pikirler tudyryp, bireuler maqtasa, bireuler dattap, ne qylsa da әli kýnge óz ornyn tappay jýrgen «Kelin» filimi jayly ne deysiz?

- Men Ermekti, óz basym, azamat retinde jaqsy baghalaymyn. Últ ónerine qyzmet atqaryp keledi. Áriyne, ol últtyq mýddeni tabangha taptap jatuy da mýmkin. Ol bir sózinde, «Búl qazaqqa esh qatysy joq, bizding zamanymyzgha deyingi uaqyt» dep qaldy. Solay-aq bolsyn. Biraq, Qazaq elinde, sol elding óneri retinde jaryqqa shyqqan song qazaqqa qatyssyz boluy mýmkin emes qoy.

Búl filimning eng tartymdylyghy - bastan-ayaq bir auyz sóz keltirmey-aq, ne aitqysy kelip túrghanyn kórermenge jetkize bilgendiginde. Ol qay elding saltyn, qay dәuirding kelbetin kórsetse de osysy arqyly-aq baghalaugha túrarlyq dýniye. Al, últtyq dil túrghysynan filimning syn kótermesi aidan anyq.

- Ángimemizdi ónerding kelesi bir salasyna qaray búrayyq. Býginde qazaq әn әleminde jýrgen birshama óner iyeleri sizder jaqqa baryp beynebayan týsirip keletin boldy. Jәne jana bir sózinizde jylyna 65-70 kino týsiriledi dep qaldynyz. Búnyng syry nede?

- Bizde arzan - birinshiden, ekinshiden - bizde tehnika kóp. Tehnika kóp bolghan song ekining biri býginde klipmeyker. Mening de kino, klip týsirumen ainalysatyn jeke kinostudiyam bar. Qazaq óner júldyzdary sapasynan góri arzandyghyna kóbirek kónil bóledi. Búl, әriyne, bizde týsiriletin kino, beynebayandar sapasyz degen sóz emes. Arzandyghyna úmtylyp, talghamsyzdyqqa úrynyp otyrghan әnshilerimizdi aityp otyrmyn.

- Agha, Shymkent tuyp-ósken jeriniz eken. Jii kelip túrasyz ba? Qala ózgerip ketken bolar?

- IYә, men Shymkentke jii kelip túram. Shymkenttin, tipti Qazaq elining damuy kóz aldymnan ótti desem de bolady. Kóregen basshylarynyz bar. Qazaq elin noqtalaghan botaday damudyng danghyl jolymen jetelep barady Núrsúltan Ábishúly. Men qansha tarihy otanymda jýrsem de ózimning kindik qanym tamghan Qazaq dalasynyng býgingidey qúlpyryp, ekonomikalyq damudyng jarqyn bolashaghyna jetip jatqanyna әrqashan quanamyn!

Ángimelesken Erjan Shәkerbay,

«Abay-aqparat»