Saghyndyq Rzahmetov. Erigip otyryp ta ereuildeuge bolady eken
Keyingi birer júmanyng ishinde elimizdegi baspasóz bitken Manghystau oblysyndaghy «Qarajanbasmúnay» kenishindegi júmysshylardyng jik-jikke bólinip, teketireske týsip jatqany turaly jarysa jazyp jatyr. Kenishke baryp, mәn-jaydy óz kózimen kórgen kisi bolmasa, múnayshylardyng ne ýshin ereuildetip, ne ýshin as-sudy jiyp qoyyp, ashtyq jariyalap jatqanyn anyq angharu qiyn. Bar mәsele, osy mekemedegi kәsipodaq úiymy tóraghasynyng oryntaghynda sekildi. Yaghni, daudyng basy - «Qarajanbas júmysshylary kәsipodaghynyn» tóraghasy Erbosyn Qosarhanov pen osy úiymnyng zangeri Nataliya Sokolovanyng arasyndaghy kelispeushilikten bastalghangha úqsaydy. Búghan deyin sýttey úiyghan újymdy eki jaq «seniki, meniki» dep bólip alyp, әrkim óz sózin tyndaghandargha «aydy әperem» degendey uәdeni ýiip-tógude. Mәselen, Sokolova hanym múnayshylar ýshin kóp jyldan beri arman bolghan 1,7 audandyq jәne 1,8 salalyq koeffisiyentterdi qaytsem de qaytartam deydi. Al endi, bir úiymda eki basshy qalaysha payda boldy, búghan kýndelikti qyzmetin bilip qana jýrgen Qosarhanov kimge únamay qaldy? Búl súraqtardyng jauabyna sәlden keyin oralamyz.
Jalaqy kóterilse de jaghu qiyn...
Keyingi birer júmanyng ishinde elimizdegi baspasóz bitken Manghystau oblysyndaghy «Qarajanbasmúnay» kenishindegi júmysshylardyng jik-jikke bólinip, teketireske týsip jatqany turaly jarysa jazyp jatyr. Kenishke baryp, mәn-jaydy óz kózimen kórgen kisi bolmasa, múnayshylardyng ne ýshin ereuildetip, ne ýshin as-sudy jiyp qoyyp, ashtyq jariyalap jatqanyn anyq angharu qiyn. Bar mәsele, osy mekemedegi kәsipodaq úiymy tóraghasynyng oryntaghynda sekildi. Yaghni, daudyng basy - «Qarajanbas júmysshylary kәsipodaghynyn» tóraghasy Erbosyn Qosarhanov pen osy úiymnyng zangeri Nataliya Sokolovanyng arasyndaghy kelispeushilikten bastalghangha úqsaydy. Búghan deyin sýttey úiyghan újymdy eki jaq «seniki, meniki» dep bólip alyp, әrkim óz sózin tyndaghandargha «aydy әperem» degendey uәdeni ýiip-tógude. Mәselen, Sokolova hanym múnayshylar ýshin kóp jyldan beri arman bolghan 1,7 audandyq jәne 1,8 salalyq koeffisiyentterdi qaytsem de qaytartam deydi. Al endi, bir úiymda eki basshy qalaysha payda boldy, búghan kýndelikti qyzmetin bilip qana jýrgen Qosarhanov kimge únamay qaldy? Búl súraqtardyng jauabyna sәlden keyin oralamyz.
Jalaqy kóterilse de jaghu qiyn...
16 mamyr kýngi oqighany, naqtyraq aitqanda, «Qarajanbasmúnay» AQ-nyng 700-den asa júmysshysynyng júmys ornyn tastap, ereuilge shyghuyn kompaniya basshylyghy zansyz dep baghalaydy. Óitkeni, Enbek kodeksi boyynsha enbek újymyndaghy kelispeushilikti retteu talaptary oryndalmaghan.
Osy jerde aita ketuimiz kerek, ereuilge shyghushylardyng talaptaryn memlekettik qúzyrly mekemeler bir emes, birneshe ret qarady. Bas prokuratura men Enbek jәne әleumettik qorghau ministrligining teristeu qorytyndysy «Qarajanbasmúnay» kompaniyasynyng qorjynynda joq emes, bar. Búghan qosa, múnay kompaniyasynda qyzmettik jalaqy men tariftik kórsetkishter jyl sayyn kóteriledi. Tek daghdarys qatty dendegen 2009 jyly ghana jalaqy kóterilmey qaldy. Degenmen, 2010 jyldyng sonynda bitimgerlik komissiyanyng sheshimimen 2009 jyldyng jalaqysy da kóterilip, enbekaqygha qosylyp tólendi. 2010 jylgha deyin júmysshylardyng jalaqysy jyl ortasynda (shildede) kóterilse, 2010 jyldan bastap jyl basynda qosylyp keledi. QR Últtyq Bankting mәlimeti boyynsha, 2007-2011 jyl aralyghynda, 2011 jyldyng boljaldy inflyasiyasyn (7%) qosa eseptegende, kórsetkish 52,7 payyz bolghan, al osy kezde «Qarajanbasmúnay» kompaniyasy júmysshylarynyng jalaqysy 59,5%-dan 90,1%-gha deyin kóterilgen.
2007 jylghy jalaqy dengeyin alyp qaraytyn bolsaq, osy jyldan bastap kompaniya júmysshylarynyng jalaqysy 75, al keybir sanattar boyynsha 90 payyzgha kóterlgeni belgili bolyp otyr. Mamandar jalaqynyng eki ese jogharylaghanyn aitady. Jalaqymen birge júmysshylardyng da legi kóbeye týsti. Býginderi «Qarajanbasmúnay» AQ-da eng tómengi tariftik kórsetkish (164,67 saghat ailyq esep boyynsha) 70 038 tenge, eng jogharghysy - 181 822 tenge. Al júmysshy mamandardyng ortasha jalaqysy - 125 637 tenge. Búghan qosymsha retinde týngi júmysqa, demalys jәne meyram kýnderine arnayy qarajat tólenedi. Óitkeni, óndiris ýzdiksiz júmys isteydi. Búghan qosa, toqsan sayyn syiaqy berilse, atauly kýnderi bir rettik syiaqy týri de qarastyrylghan.
«Qarajanbasmúnay» kompaniyasynyng basshylyghy oryn alghan kelispeushilikti, júmysshylardyng aryz-talabyn zang shenberi ayasynda qarastyrugha әzir. Osy orayda múnay kompaniyasy bitimgerlik sharasyn jýrgizetin komissiyagha óz ókilderin saylap ta qoydy. Endi júmysshy taraby óz ókilderin saylauy qajet. Kompaniya zang shenberinde әdil jalaqy tóleuge, enbekaqy tóleu jýiesin jetildiruge, enbek újymyndaghy әleumettik mәselelerdi birigip sheshuge dayyn ekenin mәlimdeydi.
Búl qay sekiris: Toyyp pa, tonyp pa?
«QazMúnayGaz» BÓ kompaniyasynda әleumettik jauapkershilikke basa nazar audarylady. Enbek qauipsizdigi men júmysshylardyng jәne olardyng otbasyna әleumettik qoldau kórsetu jolgha qoyylghan. Júmysshy bilimi men biliktiligine say mansabyn da kótere alady.
2007 jyly elimizde Enbek kodeksi qabyldanghannan keyin «QazMúnayGaz» kompaniyasy birinshi bolyp әleumettik qoldaudy jan-jaqty qarastyrghan jogharghy dengeydegi újymdyq kelisimshart jasasty. 2008 jyly búl qújat biznesting әleumettik jauapkershiligine arnalghan «Paryz» syilyghyn jenip alghanyn esterinizge salamyz. Merzimi ayaqtalghannan keyin búl kelisimshart tolyqtyrylyp, qayta jasalghan. Júmys berushi, kәsipodaq jәne óndiristik filial júmysshylarynyng újymdyq kelissózder ayasynda kelisimshartqa ózderining úsynystary men tolyqtyrularyn engizu mýmkinshiligi boldy. Odan keyin úsynystar júmys tobynyng jiynynda talqylandy. 2011 jyldyng aqpanynda ýshjaqty sheshim shyqqannan keyin 2011-2013 jyldargha jasalghan kelisimshart jobasy oqyp-talqylau ýshin enbek újymdaryna taratyldy. Sodan song «Embimúnaygaz» jәne «Ózenmúnaygaz» óndiristik filialdarynyng enbek újymdarymen kelisimge keldi. Onda kepil beru jәne ótemaqy tóleu joldary naqty kórsetilgen. Onyng ishinde kompaniyanyng filialdary qyzmetkerlerining jәne olardyng otbasyna em-dom alugha jәne densaulyqty týzeuge beriletin shyghyndar bar.
Songhy tórt jylda óndiristik filialdar qyzmetkerlerining jalaqysy 3 ese ósti. Ótken jyldyng shildesinen bastap «QazMúnayGaz» BÓ jalaqy tóleu jana jýie boyynsha jýzege asuda. Jalaqy ósiru 1,8 salalyq koeffisiyentti kóbeytu jәne aumaqtyq (audandyq) 1,7 koeffisiyenti saqtaldy. Mәselen, ay sayyn týrli qosymshalar qosylghanda, 220-280 myng tenge jalaqy alady. Búl Resey múnayshylarynyng jalaqysymen salystyrghanda, kóp. Búl jayt qazaqstandyq kenishterge úqsas aimaqty iygerip otyrghan reseylik tórt kompaniyanyng enbekaqysyna monitoring jasalghannan keyin belgili boldy.
Sokolova keldi de saldy býlik
Sóitip, «eki týie sýikense, ortasynda shybyn óledining keri» bolyp túr. Mәselen, Qosarhanovty jaqtaytyndardyng aituynsha, ol N.Sokolova hanymdy úiymnyng zangerlik qyzmetine shaqyryp, sau basyna saqina tilep alghan. Búghan deyin «Qarajanbas» AQ-nyng mamandar bóliminen qyzmetten shettetilgen Nataliyagha búl úsynys óte jaqsy boldy. Búghan deyin kompaniyagha tek syrttay tis qayrap kelgen oghan endi kek alatyn sәt tughan sekildi. Sóitip ol az kýnde ainalasyna Qosarhanovqa narazy adamdardy jinap ýlgerdi. Áriyne, júmysshylargha ýiip-tógip uәde berudi de qalys qaldyrmady, kózdegeni úiymnyng tóraghalyghy men móri boldy. Kóp úzamay Nataliyanyng múnayshylar jalaqysyn koeffiysentter esebinen kóterem degen armany adyra qaldy.
Ereuil me, erigu me?
Osy tústa Nataliya Sokolovany jaqtaytyndar da ay qarap jatpady. Ashtyq jariyalap, jappay júmysqa shyqpay jatyp aldy. Búl jerde de Nataliya hanym aitar sózin júp-júmsaq qylyp jýielep alypty. Ereuildetip jatqandar «jappay júmysqa shyqpay jatqan joq, júmys jasaugha әl-dәrmeni azdyqtan, ashtyq jariyalaugha mәjbýr bolypty»-mys. Al, týsinip kóriniz!
Búl jerde qúrmetti oqyrman, aldymen alpys ailaly Sokolovany jaqtaytyndardyng mynanday bir qulyghyn týsinip alghany jón. Olar qarsylyq bildiruding tek ishinara ashtyq jariyalau tәsilin tandap alghan kórinedi. Yaghny júmysshylar kenishtegi ashanadan әdettegidey kýnine ýsh ret tamaqtanbaydy, bar-joghy eki-aq ret as-su ishedi. Mysaly, tanghy asyn iship, týstigine toyyp alghan son, ereuildetip keshki asqa barmay qoyady. Nemese ayday әlemge ashtyq jariyaladyq degender tanghy, keshki astaryn iship, týstikterin әdeyi ishpey ketedi. Sózimiz qúrghaq bolmauy ýshin kenishtegi «Bereke», «Dastarhan» ashanalarynyng mәlimetine jýginelik. Mәselen, 10 mamyr kýni ashanalargha kelui tiyis 807 múnayshynyng 477-i tanghy asyn iship, 330 adam ashqúrsaq qalghan. 315 adam toyyp týstik iship alsa, 681 qyzmetker «auyz bekitken». Esesine, 681 adam keshki asty qaryngha qondyryp, 126 múnayshy kelmey qalypty. Sol kýni 286 adam qaryn júbatar qúrghaq tamaq aludy úmytpaghan kórinedi.
Al, 11 mamyr kýni vahtamen júmys isteytin 811 adamnyng 802-si tanghy asyn qaryngha qonjitsa, bar-joghy 9 adam «tanghy as tәnirden» degen maqaldy toq tútypty. Sol kýni 467 júmysshy týstikke kelse, 344 adam tamaq ishpegen, keshki asqa 732 múnayshy kelip, 79-y at izin salmaghan. Búl kýni de 344 adam airan, pechenie syndy qúrghaq tamaq alugha ynta bildiripti. Mine, «Qarajanbasmúnay» AQ júmysshylarynyng ashtyq jariyalap jatqandaghy siqy osy.
Bir eske salatyny, zansyz ereuilge shyghyp, elirgnnen góri ertengi kýndi oilaghan abzal. Sebebi, býgin kóshege shyqqan múnayshylar erteng júmysynan aiyrylyp qaluy әbden yqtimal. Óitkeni, ónirimizde kәsiby bilikti múnayshylar jetip-artylady. Al naryq zamanynda júmyssyz qalu qanday ekenin bizden jaqsy bilesizder.
Manghystau oblysy
Suretterde:
1. Ereuilshilerding qarny toq, al júmys bolsa qantarylyp qalghan.
2. Kenishke kele salysymen kek alugha úmytlghan Sokolova degen kisiniz - osy.