Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy sayabaq hәm Almaty qalasynyng әkimshiligi

31-nshi mamyr sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni qarsanyndaghy kezekti is-sharalar bastaldy. Almatydaghy paydasy -  Ahmet Baytúrsynúly múrajay ýiining tómengi túsynda ornalasqan sayabaqqa ayauly Ahannyng aty berildi. Sayasy qughyn-sýrginge úshyraghan Alash azamattarynyng úrpaqtary, tarihshylar, әkimshilik qyzmetkerleri jinalyp eskertkish taqtany ashyp, onan keyingi sharany «Ahmet Baytúrsynúly oqulary» degen atpen Ahannyng múrajay ýiining aldyndaghy alanqayda ótkizdi. Ár mektepten kelgen oqushylar Ahannyng ólenderin oqydy, tarihshylar oilaryn aitty. Birer әn aityldy. Jiyn óleng oqyghan oqushylardy qatyrma qaghazben marapattaumen ayaqtaldy. 31-nshi mamyr kýni ótkizilip kele jatqan osy tektes sharalardyng bir qalyptan shyqqanday úqsastyghy jәne oghan ziyalysy bar, el sózin aityp jýrmin deytin qoghamdyq túlghalary bar, týrli úiymdardyng eshqaysysy qatyspaytyndyghy qaraday qapalandyrady. Olardyng kelmeytinde jóni bar shyghar. Óitkeni, dastarhan jayyp, qazy-qarta  tartylmasa, kelgeniniz ýshin dep konvert ústatpasa, Azattyq pen Alash degen halqy ýshin janyn qighan alyptardy eske alu sharasynan ne izdeydi. Sebebi, qoldan jem jep ýirengen ýy kýshik myqtylargha eldik pen tariyh, túlgha, úrpaq sabaqtastyghy, tarihy әdilettilik degeniniz kók tiyn. Aqysyn berseniz aitady, әitpese, mazasyn almauynyzdy ótinedi.

Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy sayabaq hәm Almaty qalasynyng әkimshiligi

31-nshi mamyr sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni qarsanyndaghy kezekti is-sharalar bastaldy. Almatydaghy paydasy -  Ahmet Baytúrsynúly múrajay ýiining tómengi túsynda ornalasqan sayabaqqa ayauly Ahannyng aty berildi. Sayasy qughyn-sýrginge úshyraghan Alash azamattarynyng úrpaqtary, tarihshylar, әkimshilik qyzmetkerleri jinalyp eskertkish taqtany ashyp, onan keyingi sharany «Ahmet Baytúrsynúly oqulary» degen atpen Ahannyng múrajay ýiining aldyndaghy alanqayda ótkizdi. Ár mektepten kelgen oqushylar Ahannyng ólenderin oqydy, tarihshylar oilaryn aitty. Birer әn aityldy. Jiyn óleng oqyghan oqushylardy qatyrma qaghazben marapattaumen ayaqtaldy. 31-nshi mamyr kýni ótkizilip kele jatqan osy tektes sharalardyng bir qalyptan shyqqanday úqsastyghy jәne oghan ziyalysy bar, el sózin aityp jýrmin deytin qoghamdyq túlghalary bar, týrli úiymdardyng eshqaysysy qatyspaytyndyghy qaraday qapalandyrady. Olardyng kelmeytinde jóni bar shyghar. Óitkeni, dastarhan jayyp, qazy-qarta  tartylmasa, kelgeniniz ýshin dep konvert ústatpasa, Azattyq pen Alash degen halqy ýshin janyn qighan alyptardy eske alu sharasynan ne izdeydi. Sebebi, qoldan jem jep ýirengen ýy kýshik myqtylargha eldik pen tariyh, túlgha, úrpaq sabaqtastyghy, tarihy әdilettilik degeniniz kók tiyn. Aqysyn berseniz aitady, әitpese, mazasyn almauynyzdy ótinedi.

Al, mamyrdyng songhy kýnine arnalghan isterding bәri bayaghyday. Eshnәrse ózgermegen. Ákimshilikten kelgen kishkentay sheneunikter is-sharany syrttay baqylaumen ghana túrdy. Tap ózderine týk qatysy joq istey.

Álbette, el bolghan song tarihy túlghalaryn, aituly kýnderin atap ótui, qúrmet etui qalypty is. Bizding kýietinimiz - isting bәri esep ýshin ghana atqarylatyndyghy. Múrnyn tesken taylaqtay qylyp tizimdep әkelgen mektep oqushylaryna kelip qatysqanyna aighaq bolu ýshin әkimshilikting shabarmandary qoldaryn qoyghyzyp alyp jatty. Qorqytyp, ýrkitip alyp kelgen oqushynyng sanasyna Ahannyng qayran sózderi jete me? Áy, qaydam. Al, kishkentay sheneunikterge bólingen qarjynyng iygerilgendigi men is-sharanyng ótkeni kerek. Is bitti, qu ketti. Búl jerde ashyqtyq turaly әngime aitpay-aq qoyayyq. Eger Almaty qalasy әkimshiligi memleket tarihyn jәne onyng iri túlghalaryn qúrmetteytin bolsa, sayabaqty Ahannyng atyna beru turaly arnayy sheshimdi tabany kýrektey on ýsh jylgha sozar ma edi. Búdan keyin qalay ishing jylidy. 1998 jyly Ahmet Baytúrsynúlynyng 125 jyldyq mereytoyyna baylanysty sóz bolyp otyrghan sayabaqty Alash ziyalysynyng atyna beru jóninde sol kezdegi qala әkimi Hrapunovtyng sheshimi shyqqan. Sol sheshim býgin oryndalyp otyr. Al, Ahmet Baytúrsynúlynyng tughanyna biyl - 138 jyl. Mine, bizding biylikting júmys isteu әdeti. Ákim auysqanmen, Almaty onyng halqy, kósheler men sayabaqtar, tariyh, túlghalar, olardyng el ýshin etken eren enbegi әkimmen birge kóship ketken joq qoy. Demek, biylikting sonyng ishinde Almaty qalasy әkimshiligining júmys jýrgizu tәsilderi әbden túralap qalghan. Eshkim eshnәrsege jauapty emes degen sóz. Bәrining esil- derti ótirik-shyndy esep beru, jaqsy kórinu. Ol jolda mektep oqushylarynan bastap, «men» degen ziyalynyzdyng ózin әkimshilik qyspaqqa alyp óz degenine kóndiredi. Esep týgendelgen song eshkimning keregi joq. Aynalasynyn, istegen isining bәri - kózboyaushylyq. Eger әkimshilik bir jaqsy is qylsa, ol onyng mindeti. Qay betimen bәlsinedi, mindetsinetinedi.

"Dýniyede qazaq halqy jasap túrsa, Ahmet Baytúrsynúly ólmeydi"

Al, býgin sayabaqqa ornatylghan eskertkish taqta kórer kózge әdp-әdemi. Sayabaqta jóndeuden ótip, qyzdyng jighan jýgindey jinaqylanyp, reng kirip túr eken.

Aytpaqshy, múrajay ýiding aulasynda ótken shara barysynda tarihshy Mәmbet Qoygeldi Ahang turaly aita kelip: «Qazaqtyng әn-kýiin jinaghan Zataevich osy saparyna shyghar kezde Ahana kelip aqyldasyp, jón súrapty. Keterinde Zataevich Ahannan: «Jýrgen jerimde Sizding atynyzdan jýrmin dep aitsam, rúqsat pa?», degende Ahang «Meni tanityn júrt bolsa, aita beriniz», depti. Qazaqtyng qalyng elin aralaghan Zataevich barghan jerinde Ahandy aitqan sәtte-aq, kez kelgen ýy baryn aldyna tosyp, izdegen әnshi, jyrshylaryn janyna jinap berip, qúdasynday kýtip shygharyp salyp otyrpty. Búl -  Ahannyng el ishindegi eresen bedelinin, Ahana degen júrttyng shynayy qúrmeti! Dýniyede qazaq halqy jasap túrsa, Ahmet Baytúrsynúly ólmeydi», dedi. Osy sózdi bizde medet qyldyq.

«Abay-aqparat»