Aqúshtap Baqtygereeva, aqyn, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri:

- Úly dalanyng erkindik alghan ghasyrynyng túnghyshy bolyp tizginin ústau Elbasynyn  mandayyna jazylghan taghdyr ekeni dausyz. Syn saghattardan sýrinbey ótken shydamynyz ben parasatynyzgha kuәmiz, rizamyz. «Myng ólip, myng tirilgen» últymyzdyng san týrli minezin de kóterip, býkil әlem aldynda abyroyyn asqaqtatyp kórsetu ýshin jasaghan isterining úshan-teniz ekeni tariyhqa jazylyp qaldy. Búl kýnde býkil әlem kóshpendiler mekeni degen qazaq dalasyn Núrsúltan Ábishúlynyng esiminen tanyp bilgeni jasyryn emes. Alash júrtynyng ruhyn qayta kótergen qayratkerligine býkil halyq sýisindi.

Halyqtyng qúrmetine bólengen qazaqtyng azamaty,  nar túlghaly últ kóshbasshysynyng esimining Astana qalasyna beriluin dúrys jasalghan sheshim dep bilemin. Jәne óz tarapymnan ong kózqarasta ekenimdi basa aitqym keledi.

Nesipbek  Dәutay, jazushy, Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigi jәne Astananyng 10 jyldyghyna arnalghan medalidarmen marapattalghan, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty:

- Núrsúltan Ábishúly Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynan bastap Qazaqstan halqymen birge jasasyp, eli ýshin tynbay júmys istep kele jatqan kórnekti túlgha. Búl bir. Ekinshiden, Astana qalasyn túrghyzyp, Elordagha ainaldyrghan da ózi emes pe?! Endeshe, Elordagha «Núr-Súltan» degen atau bergende túrghan ne bar?! Astanamyz qazaqtyng mandayyna bitken túlghanyng esimimen atalghany qúptarlyq is.

Búl tarihy sheshimning jana preziydentting úsynysymen qabyldanghanyn bәrimiz kórdik. Elding tizginin ústap otyrghan azamattar osynday qarargha kelse, halyq bop qoldaytyn jónimiz bar. Búl sheshimdi jaghympazdyqqa balap jatqandar da bar. Kózimiz shaldy. Jappay halyqty búl ýshin kýstanalaudyng da qajeti joq. Sayasy sauaty tolyq jetilmegen qarapayym halyqty arandatugha qúmar toptar bolady. Halyqqa siz bolyp, biz bolyp úghyndyruymyz lәzim. Búl tarih ózi jolymen, joralghysymen shygharghan sheshim.

«Núr» sózi de, «súltan» sózi de sakralidyq mәnge ie sóz. «Núr-Súltan» qalasy dep atau baytaq elimizding astanasyna jarasyp-aq túr. Men bәrinizdi osy sheshimdi qoldap, últ bolyp úiysu jolyndaghy tútas iydeyagha qyzmet etuge shaqyramyn.

Maral Ysqaqbay,  jazushy, Qazaqstannyng enbek sinirgen mәdeniyet qayratkeri, «Qúrmet», «Parasat» ordenderining iyegeri:

- Keybir adamdardyng Elordamyzdyng atauyn «Núr-Súltan» dep ózgertuge qarsylyq bildirip jatqanyn kózim shaldy. IYә, qazir sóz bostandyghy bar, әrkim óz oiyn ashyq aitugha qúqyly. Biraq, búl degen sauatsyz pikirlerdi qarsha boratu degen sóz emes.

Áuelbasta astanany Almatydan kóshirip, jana qala salu iydeyasyn kótergen de, búl iydeyany adam tanghalarlyq dәrejede minsiz atqaryp әlemdi auzyna qaratqan jana shahar túrghyzghan da Núrsúltan Ábishúlynyng ózi ekenin búl kýni kim bilmeydi. Bәrimiz kórip otyrmyz ghoy. Solay eken, «Núr-Súltan» atauyna nege qarsylyq bildiremiz?!

Sankt-Peterburg, Vashington sekildi óz memleketin ýlken biyikke kótergen túlghalardyng qalagha esimi berilgenin mekteptegi bala da biledi. Tól tarihymyzdaghy Saray-Batu, Saray-Berke syndy qalalardyng bolghanyn esten shygharmayyq.

Óz basym búl jerde esh sókettik kórip túrghanym joq. Qazaqtyn, halqyna enbegi singen túlghanyng esimi astanamyzgha berilgenin qúptaymyn.

Úlyqbek Esdәulet,  Qazaqstan Jazushylar odaghy  basqarmasynyng Tóraghasy:

- Shiyrek ghasyrdan astam uaqytta qiyndyq pen kýrdeli kezenderdi bastan ótkersek te Túnghysh preziydentimiz N.Á.Nazarbaevtyng әrbir sayasy sheshimderi men joldaulary, bayypty baghdarlamalary últtyq ruhymyzdy ústap qala aldy. Ol – el damuynyng jarqyn ýlgisi men onyng naqty qadamdaryn kórsetetin keleli oi, saliqaly pikir, batyl sheshimderge bara bildi. Barlyq zamanauy tәuekelder men jahandyq ýderisterdi qosa alghandaghy qazaqstandyq ruhany qúndylyqtyng jandanuyna baghyttalghan Memleket basshynyng әrbir joldau maqalasy, óz kezeginde, últtyq biregeylikti saqtau, azamattar sanasynyng ashyqtyghy men bilimge bauluyn dәripteu, pragmatizm, bәsekege qabilettilikti arttyru, qoghamdyq sananyng janghyrtudyng manyzdylyghyn algha tartty. Sonday-aq, jedel ózgerip otyrghan dýbirli dýniyede sana-sezimimiz ben dýniyetanymymyzgha әbden sinisti bolyp qalghan taptauryn qaghidalardan arylu jәne ruhany jaghynan serpilu kerektigin de N.Á.Nazarbaev әrqashan basty nazarda ústady. 30 jylgha juyq uaqytta Tәuelsizdigimizding tamyryn terendetip, elding ensesin kóterip, aibynyn asqaqtatatyn Astana qalasyn әlem biletin elordagha ainaldyrdy. Aytuly qalada qanshama strategiyalyq sheshimder qabyldanyp, irgeli enbekter jýzege asyryldy. Býgingi jetken jetistigimiz de tikeley Túnghysh preziydentimizge qatysty. Elbasynyng keshe ghana jasaghan tarihy mәlimdemesi kóregendik pen kemengerlikting nәtiyjesi dep bilemin. Elding ertenin oilaytyn, sanasy sergek, últty bolashaqqa baghyttay alatyn Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevty preziydenttikke úsynuynda da birinshi kezekte halyqty, keleshek úrpaqty oilau mýddesi túrghandyghy anyq.

Elbasymyzdyng ózi bas sәuletshisi bolghan Astana qalasyna Núr-Súltan aty berilu jónindegi sheshimdi óz tarapymnan tolyqtay qoldaymyn!

Sheriazdan Eleukenov, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, «Qúrmet belgisi», «Parasat» ordenderining iyegeri:

- Elbasy Núrsúltan Nazarbaev 2019 jyldyng 19 nauryzynda Astana uaqytymen saghat 19:00-de respublikalyq telearnalar arqyly memleketimizding asa manyzdy tarihy sәtterine ghana tәn Qazaqstan halqyna ýndeuin jariyalady. Núrsúltan Nazarbaev Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti retindegi ókilettigin toqtatu jóninde sheshim qabyldadym degen sәtte, milliondaghan kórermenning siltidey tynghany ras. Qazaqstannyng ata-babalarymyz ansap ótken tәuelsizdigin alghan kezennen bastap 30 jylgha juyq elimizding ishki-syrtqy sayasatynda asqan kóregendilik, danalyq tanytyp kelgen Elbasy búl joly da tarihy sheshim qabyldaghan bolatyn. Sonyng negizinde elimizding Preziydenti lauazymyna Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev taghayyndalyp, ant qabyldap, resmy týrde qyzmetke kirisken sәtine býkilhalyq bolyp kuә boldyq. Sol sәtte memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúly Astana atauyn «Núr-Súltan» dep ózgertu turaly bastama kóterdi. Búl oigha óz tarapymnan eshqanday qarsylyghym joq. Óitkeni, ózi negizin qalaghan elordanyng býgingi kelbeti, býgingi jetistikteri  men  memleketimizding әlemning alpauyt elderimen  terezemiz teng boluy ýshin qajyr-qayratyn, kýsh-jigerin ayamaghan últ kóshbasshysy enbegining úshan-teniz ekeni barshamyzgha mәlim. Qazaq eline Mәngilik el iydeyasyn úsynghan da Núrsúltan Ábishúly bolatyn. Jogharyda aitqanymday ózi negizin qalaghan elordagha  Elbasynyng esimin beru iydeyasyn qoldaymyn.

Qoyshyghúl Jylqyshiyev, aqyn, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Qazaqstan Jazushylar odaghy Atyrau oblystyq         filialynyng diyrektory:

- Ataqty Tólebiydin: «Bir ýiding balasy bolma, Kóp ýiding sanasy bol, Bir elding atasy bolma,  Bar elding danasy bol, Bir tonnyng jaghasy bolma, Bar elding aghasy bol», – degen ósiyet sózi bar edi.

Keshegi Atatýrik sekildi Núrsúltan Əbishúly da dəl osynday ósiyetke say búl kýnde Ataqazaq atandy. Jəy ghana bir nərseni bastap ony sonyna deyin jetkizu ýshin de biraz jiger, shydam qaysarlyq kerek. Al otyz jyl boyy el basqaru, tyghyryqtan shygha bilu jəne sonyng nәtiyjesin kórgenshe úly qayratkerlikpen qyzmet kórsetu tegin adamnyng qolynan kelmeydi. Núrsúltan Ábishúly býgingi el astanasyn osylaysha saldy. Keremet qala saldy. Qazaq halqynyng kelbetin kórsetti. Qazaqtyng talghamyn tanytty. Mine, sondyqtan da, elimizding astanasyn "Núr-súltan" dep atayyq degen Preziydentimiz Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevtyng sheshimi óte batyl sheshim jəne ony qoldau bizding halyqtyng jýzin jarqyrata týsedi. Basshy-qosshymyz bolyp, bir tilekpen algha basa bereyik.

Abai.kz