Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Jón-aq 6513 15 pikir 26 Nauryz, 2019 saghat 09:51

Elim, saghan aitam, bilim ministri, sen tynda!

Qazirgi tanda әleumettik jelilerde bolsyn, әrtýrli bas qosu alandarynda bolsyn, batystyng reformalary men bilim beru tәsilderin ýlgi etip nasihattau, qatty beleng alyp bara jatyr. Jaqynda әleumettik jeliden osynday bir maqalany kózim shalyp qaldy. Onda batysta oquyn jetildirip jýrgen aghamyz bylay depti.

"Amerikany aita berdi dep sókpegeysizder. Bilim merekesine oray aitylmasa bolmaytyn taghy bir oy bar. Osydan eki jyl búryn Bostonda úlym Alash birinshi synypqa bardy. Keler jyldyng kýzinde ekinshi synypqa kóshti. Ekinshige kelsek, múghalim basqa, oqushylardyng kóbi byltyr birge oqyghandar emes. Sóitsek, mektepte synyp jetekshilerin jyl sayyn auystyryp, oqushylardy basqa synypqa qayta bólip tastaydy eken. Aytalyq, mektepte birinshi synypta tórt klass bolsa, keler jyly әr klasty tórtke bólip, klasstardy qayta jasaqtaydy. Onyng paydasy mynaday.

Birinshiden, oqushylar ózgeriske ýirenedi. Órkeniyet pen damu ózgeristen bastalady. Ondaghy balalarda mektep bitirgenshe bir bólmede, bir partada otyru degen joq. Jylda ózgeredi. Ýlkeygen song ózgeristen kóp stress almaytyn bolady. Ózgeristi ómirding sony dep emes, bastauy dep úghatyn bolady. Jalpy, Amerikany әlemning alpauyty etip otyrghan formula - ózgeris. Ózgeris ghayyptan tayyp kele salmaydy. Ózgeriske birinshi synyptan bastap tәrbiyeleu kerek.

Ekinshiden, múghalim mamandanady. Sebebi, birinshi synyptyng klass jetekshisi tek qana birinshige, ekinshining múghalimi tek qana ekinshige sabaq beredi. Amerikany alpauyt elge ainaldyrghan ekinshi kýsh búl – mamandanu. Birinshi synyp pen ekinshi, ekinshi men ýshinshi synyp balalarynyng tanymdyq-psixologiyalyq damuy әrtýrli. Sondyqtan, ómir boyy birinshi synypqa sabaq beretin múghalim sol jastaghy balalarmen júmys isteuge mamandanady. Birinshi synyptargha bilim beru jóninde ghylymy materialdardy oqidy. Jyl sayyn kәsiby biligin jetildirip otyrady. Bizde tórtinshi synypty tәmamdatqan synyp jetekshisi birinshi synypqa qayta oralady. Yaghni, biraz uaqytqa deyin birinshi synyptyng balalaryna beyimdele almay, ózin tórtinshi synyp oqushylaryna sabaq bergendey ústauy mýmkin.

Qoryta aitsaq, damudyng kózderi – ózgeris pen mamandanu mektepten bastalady" - depti!

Hosh delik! Múnday úsynystardy oqyghanda, bir qaraghanda bәri keremet bolyp kórinip qaluy bek mýmkin. Al, terenirek talday bastasaq, bizding mentaliytetimizben, últtyq bolmysymyzben ýilespeytin qanshama qarama-qayshylyqtargha tap bolamyz.

Sonymen әlqissa!

Óz basym oqushyny әr synyp sayyn auystyrghandy dúrys kórmeymin. Óitkeni, buyny qatpaghan óskeleng úrpaqqa múnday “alasapyran”, olarda újymdyq, dostyq, bauyrmaldyq qatynastardyng qalyptasuyna ýlken ziyanyn tiygizedi dep oilaymyn. Sebebi, múnday tәrbiyemen susyndaghan jastar, qoghamdaghy ózgeristerge (jaqsysy bolsyn, jamany bolsyn) selqos qarap, beytarap jýre beretin tobyrgha ainaluy mýmkin. Mysaly, biz synyptastarymyzben әli kýnge jaqsy aralasyp túramyz. 11 jyl birge oqyp, balalyq bal dәurenimizdi birge ótkizip, qanshama jyl bir partada otyrghandyqtan, jastayymyzdan bir-birimizdi aitpay-aq týsinemiz. Quanyshqa da, qayghygha da jinalyp, birge bolugha tyrysamyz.

Adam әrtýrli qiyndyqqa týskende, әiteuir jalghyz qalyp ketpesine senimdi bolady.

Áskerdegi dostarymmen de solay. Eki jyl bir nandy bólip jep, birimizdi birimiz jýruge shamamyz kelmegen kezderde talay arqalaghanbyz. Qazir olarmen ýnemi habarlasyp, aqyldasyp, kómektesip túramyz.
Búl da bir ghaniybet!

Amerikandyqtarmen bizderding dýniyetanymymyz eki bólek. Olarda otanshyldyq, tughan jerge degen saghynysh joq deseng de bolady. Olar «It toyghan jerine» degen maqalmen ómir sýredi. Onyng da óz sebebi joq emes. Onyng syry óte terende jatyr.

Amerika halqy degenimiz, kelimsekterden qúralghan tobyr ekeni bәrine ayan. Ol jerding negizgi túrghyndary indeesterding (ýndisterdin) 95% payyzyn joyyp jibergendikten, olardyng orny Afrikadan әkelingen qúldarmen toltyrylghan. Olarda Otan, Jer, Dostyq degen úghymdar qaydan bolsyn!. Óitkeni, býgin anau qojayyn satyp alsa, keleside basqa shtatqa ketip qaluy mýmkin. Múnday elde bizdegidey bauyrmaldyq úghymy eshqashan bolmaq emes.

Aq nәsildilerde de solay. Ár jaqtan jinalghan, ortaq mýddesi joq, bir kýnimen ómir sýretin tobyrlar.

Al negizgi túrghyndary indeesterge (ýndisterge) berilgen – Nevada shtaty. Ol jer – yadrolyq synaqtar ótkizetin poligon shtaty.

Endi qaranyz....

Sonday qoyyrpaqtalyp, әr jerden jinalghan tobyrlardyng úrpaqtarynda ortaq mýdde degen úghym bolmaytyny anyq qoy.

Sonymen, qazaq últynan eshqanday prinsipsiz, bәrine beytarap qaraytyn, núsqaghan jaghyna kete beruge beyimdelgish, bәrine janashyldyq dep, týsinistikpen qaraytyn tobyr tәrbiyelep shygharu eng birinshi kimderge paydaly?

Búl súraqtyng jauabyn әr adam ózi izdegeni abzal. Myna jerde ony kózge shúqyghanday núsqap beruge bolady. Biraq, «Shaynap bergen as bolmas, tisi shyqqan balagha» degendey, әrbir sanaly adam ózi oilanghany jón.

Ár salany reformalaghanda, genine singen últtyq erekshelikterimen mәdeniyetine tiyitteyde ziyanyn tiygizbestey etip, óz últynnyng mentaliytetine núqsan keltirmeuine basa nazar audaryluy kerek. Áytpese, bizderding tek tәnimiz ghana qazaq bolady.

Egerde sen qazaqtyng tilindi, tarihyndy bilmesen, batyrlar jyryn oqymaghan bolsan, "Abay joly" men "Kóshpendilerdin" betin ashpasan, M.Júmabaevtyng eki ólenin jatqa aita almasan, dombyradan - gitarany, asyqtan - karta oinyn, kókpardan - hokkeydi artyq kórsen, onda sening qay jering qazaq?!

Men eshkimge qatyp qalghan prinsipti ústan demeymin. Ol dúrys emes. Dýniyedegi әrbir ózgeristen, ózine keregin terip alugha da bolady.
Basqanyn, ózderining dýniyetanymymen mәdeniyetine say, talay jylghy nesheme reformalardyng nәtiyjesinde payda bolghan dýniyesin, óz eline әkelip, sol qalpynda engize saludan, útarynnan útylaryng kóp boluy bek mýmkin.

Ol jaghy kimdi alandatady?!

Áriyne, jany qazaqty alandatady. Al, tәni qazaqtyng oghan bas auyrtuy ekitalay.

Mysaly, osy maqaladaghy amerikanyng oqytu jýiesi men olardan kem damymaghan Japondardyng oqytu jýiesin salystyrsaq. Japondarda bala bastauyshty bitirmey, oghan eshqanday shet tili oqytylmaydy. Bala tek japon tilinde bilim alady. Jogharghy synypty bitirerde japon әdebiyeti men tarihynan bilimin qatty tekseredi. Eger de, ol synnan jaqsy óte almasa, onda ol bala shetelge oqugha jiberilmeydi. Óitkeni, bala qansha jerden bilimdi bolghanymen, japon tarihy men mәdeniyetin boyyna sinirmegen maman kerek emes. Sebebi, japondargha balanyng tәnining japon bolghanynan, jany men ruhynyng japon bolghany artyq. Sol japondar qazir kimnen kem? Dәl qazir bәrinen alda.

Oylanyp kóriniz. Eki mysaldaghy bilim beru jýiesining qaysysy bizge tiyimdi nemese bizding bodandyqtan júlmalanyp, últ retinde joyylyp kete jazdap, qayta tirilgen qazaqqa qaysysy kerek qazir?!

Keshe bir tanys aghamyz ashynyp otyr. Múghalimdikke mektepke ornalasugha, komissiyanyng aldyna kelgen JOO bitirgen bolashaq múghalimderding 10-nyng 8-i "Baytúrsynov kim bolghan? Qazaqtyng songhy hany kim?" degen qarapayym súraqtargha jauap bere almaghan.

Aytularynsha, búl óz mamandyghyna tikeley qatysy joq súraqtar eken-mis!
Búl shyndyghyn aitqanda, osyghan deyin auysqan 12 ministrding 10 reformasynyng jemisi dep bilemin..

Amerika janalyqqa beyimdelgish úrpaq tәrbiyeleuge úmtylyp jatsa, bizder osy kýni onday "beyimdelgish" úrpaqty tәrbiyelep qoydyq. Koreyge eliktegen "NAYNTY UAN" tobyn TV-dan arnayy jarnamalap, syrgha taghyp shash boyaudyng arqasynda, sol stiliding fanattary da "bir qauym el" bolyp qaldy qazir.

Arabtarga eliktegen, "kelte balaqtardyn" tobyryna qoyyndar deuden qaldyq. Taghysyn-taghy! Aytary joq...

Sonymen, janaghy eki elding oqu jýiesine qayta oralsaq.

Ár últ óz úrpaghynyng bolashaghy ýshin, aldaryna bir maqsat qoyyp, sol maqsat ayasynda bir oqu jýiesin qalyptastyryp, sol boyynsha kelesi úrpaghyn tәrbiyelep shygharady.

Árbir iste eng aldymen mejede bir maqsat túrady. Árkimde ol әrtýrli maqsat.
Japondar últtyq mәdeniyeti men mentaliytetin saqtap qaluy ýshin (japon memleketi ýshin emes, japon últy ýshin) olar últtyq joldy tandady. Odan ekonomikasy qúldyrap jatqan olar joq.

Ekinshisi, últ degen týsinik mýldem joq, әr janashyldyqty qabyldarda, "últtyq mәdeniyetimiz ben mentaliytetimizge qalay әser etedi" degen oidan mýldem ada - Amerika eli.

Al endi tandayyq. Qaysysy bizge jaqyndau? Qay jolmen jýru bizge tiyimdirek?

Bireuding kostumi ekinshi adamgha dәl kele qaluy siyrek jaghday bolatyny siyaqty, әrbir elding reformasy kelesi elge mýldem kelmeui mýmkin.
Eng aldymen reforma tandau ýshin, aldymen últtyq iydeologiyamyz qanday degen súraqqa jauap tauyp aluymyz kerek shyghar?

Osy súraqtyng jauaby qanday bolsa, soghan layyq ózgerister qabyldaugha bolady. Ortaq iydeologiyasyz, әr "kóregen" óz týsinigimen búrmalasa, qay dýnie onushy edi?!

Árbir últtyng irgetasy onyng – últtyq iydeologiyasymen últtyq qúndylyghy.

Eger de, óz kúndylyghymyzgha negizdelgen iydeologiyamyz birinshi túratyn irgetasymyz bolmasa, onda, әr elding "kirpishi men topyraghyn" әkelip, ol jerge qalaysha "zәulim ýi" túrghyzbaqpyz?

"Eskini kórgen" jaqsy-jaqsy ústazdarymyzben, bilikti ghalymdarymyzdyng kózi tirisinde, bilim salasyn últtyq negizge úshtastyryp almasaq, keyigi keletin "reformator danyshpandardan" ýmit joq!

Mine, mәsele qayda jatyr!

Rýstem Áshetaev, sayasattanushy

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5555