Senbi, 23 Qarasha 2024
Aqmyltyq 11155 38 pikir 27 Nauryz, 2019 saghat 13:22

Sәifudin Ázeziyden Núr Bәkirge deyin...

Qasiyetti Tәnirtau býgingi Shynjandy ortasynan qaq bólip túr. Tarihshylardyng jazuynsha, Tәnirtaudyng ong qanatyn Qashqar, sol qanatyn Jýnghar deydi. Tarihshylar monghúl tilinde Jýnghar – sol qanat, Qashqar – ong qanat dep týsinikteme beredi. Týbin qusaq búl bәlkim bayyrghy týrik tili boluy kerek. Shyghys ben batysty tútastyrghan osy ónir ejelden imperiyalar men quatty úlystardyng kóz tikken, tu tikken talas ónirine ainaldy. Kóshpendiler qúrghan ejelgi Ghún, Týrik imperiyalary, әlemdi titirentken Shynghyshan, Aqsaq Temirlerding alghy shebi emes, altyn besigi boldy. Tipti, Osman imperiyasy da óz yqpalyn emin-erkin jýrgizdi. Qashqar jaghyna arab-parsynyng yqpalymen islam dini dendep kirse, Jýnghar jaghy kóshpelilerding keng saqarasy boldy.

18 ghasyrda biylikke talasyp qyrqysqan aqtaulyq qojalar men qarataulyq qojalardyng lany jýnghar atty әskerin bastap kelse, sony Sin imperiyasyn tolyq bodandyqqa kiriptar etti. Aralyqta әndijandyq Yakub-bek qúrghan Jetishar memleketi tәuelsizdikti úzaq ústap túra almady. Osman memleketine vassal bolugha kelisse de, Úlybritaniyanyng qoldauyna ie bolsa da, Batystyng aldynda qalt-qúlt etken dәrmensiz Sin imperiyasyna tótep bere almady. Áygili Kenesary hannyng úly Syzdyq súltan óz әskerimen kómekke kelse de altybaqan alauyzdyq pen taqqa qúmarlyq mendetken, ishki-syrtqy qayshylyqty dúrys payymday almaghan Yakub-bek ordasyn qútqara almady. Nebәri 12 jyl ómir sýrdi.

1911 jyly Sin imperiyasy qúlaghannan keyin býkil Qytay qyryq pyshaq bolyp alatayday býldindi. Býkil Shynjang taghdyry birinen biri ótken qanysher, militalisterding qúrsauynda qaldy. Asqynghan últtyq, әleumettik, qoghamdyq qayshylyqtar Jýnghar Alatauynyng әr aumaghynnan kóshpeli qazaqtardyng kóterilisine úlasty. Sovet odaghynyng arnayy qyzmetkerlerining úiymdastyruymen Nylqyda tútanghan órt Shyghys Týrkistan Respublikasyn dýniyege әkeldi. Áriyne, búl Respublika ýlken oiynshylargha únaghan joq. Kóp úzamay Ýsh aimaq uaqytsha ýkimetine ózgertildi. Desede óz әskeri, óz aqshasy, óz syrtqy sayasaty bar últtyq respublikalyq sipatyn saqtap qaldy. Respublika qúrylghan song últtyq armiya ýsh baghyt boyynsha joryqqa attandy. Birinshi baghyt – Soltýstik baghyt. Búl baghyttaghy armiya Qúljadan shyghyp Tarbaghataydy azat etip, Altaygha baryp atbasyn tiredi. Shyghys baghyttaghy armiya Qúljadan shyghyp, Ýrimjige qaray tóte tartyp, Manas ózeninde attaryn sugharsa, ýshinshi baghyttaghy armiya Qaramayda bir rota әskerdi bastap kóterilis jasap, Tәnirtau asyp Qúljagha kelgen Sofyaqúnnyng basshylyghynda Múzdauan asyp ontýstikke betaldy. Degenmen búl baghyttaghy armiya dittegen jerine jetken joq. Aqsu aimaghynyng eki audanyn azat etkenimen Aqsu qalasyn ala almady. Sonymen ontýstik baghyt jospary dittegen jerine jetpey, 7 aimaq halqy otarshyldardyng shengelinde qala berdi. Yang Kaishynyng senimdi serigi, genaral Jang Jyjúng bar kýshin beybit kelissózge salyp, uaqytty úzartty. Ári Sovet odaghynyng betin ózderine qaratty. Osy aralyqta Qytaydyng batys-soltýstikte túrghan atty әskerlerden qúralghan besinshi korpusy Shynjangha kirip ýlgerdi. Sonymen kýsh tenesti. Sóz tyndamaghan tegi ózbek Qazan tónkerisinen keyin Qúljagha kelip panalaghan Álihan tóreni Sovet jansyzdary úrlap ketti. Shyghys Týrkistanda tusa da balalyq-jastyq shaghy Jarkent pen Almatyda ótken, Tashkentte, Maskeude arnayy dayyndyqtan ótken Ahmetjan Qasymy biylikke keldi. Sonymen birge, Ysqaqbek Momon, Dәlehan Sýgirbay siyaqy genaraldarmen Ábdikerim Abbasov, Sәifudin Azazy siyaqty Sovette tәrbiyelengen jastar esh soghysty bastan ótkermese de, biylikting eng basty bútaqtaryna otyrdy.

Ghasyrgha juyq uaqyt ótkennen keyin Shyghys Týrkistan halqynyng bas kóteruining jemisi bolghan respublikanyng ghúmyry qysqa boldy. Qytay kommunisteri býkil Qytaygha biylik ornatqannan keyin Batys soltýstiktegi dýngenderding 300 myng atty әskerin taptap ótip, Sovet odaghynyng kómegimen әue jәne qúrlyqpen qysqa uaqyt ishinde múzday qarulanghan 100 myng әskerin Shynjangha kirgizdi. Yang Kaishy ýkimetining tize býkken 100 myng әskerin qosqanda Sovet odaghynyng әskery kómeginen airylghan Shyghys Týrkistannyng 30 myng әskeri tyryp ete almay qaldy. Soltýstik Shynjannyng jer-jerinde tútanghan shaghyn kóterilister zenbirekting kýshimen tas-talqan etildi. Ahmetjan Qasymy komandasy Pekinge úshyp bara jatqan jolda Bayqalda qúlap týsken song Bilim ministri bolghan Sәifudin Ázezy bastaghan ýsh adam Pekinge baryp, Qytay biyligin tolyq moyyndady. Últtyq armiya Qytay azattyq armiyasynyng 5- korpusyna ainalyp, qysqa merzimde taratyldy. 1955 jyly Shynjang úighyr avtonomdy rayony qúrylyp, tóraghasy Sәifudin Ázezy boldy. Osy arada bizdi oilandyratyn bir jaghday bar. Basynda aittyq, Shyghys Týrkistan respublikasy qazaqtar qonystanatyn Ile, Altay, Tarbaghatay ýsh aimaqty negizge alyp qúrylghan.  Kompartiya tolyq ornyqqan song 1951 jyly Altay aimaghynyng uәliyi, әigili batyr Ospan Slam atyldy. Odan keyin Ile aimaghynyng orynbasar uәlii bolghan, әigili Toghyztarau atty polkin qúrushysy Janbolat Sórttiúly  Ospanmen astasyp, kóteriliske dayyndaldy degen syltaumen atyldy. 1953 jyly qazaqtyng әigili mesenaty, Tarbaghatay aimaghynyng uәlii Basbay Sholaqúly delegasiya qúramynda ishki Qytayda ekskursiyalap jýrip Han Jou qalasynda túiyqsyz qaytys boldy. Osy ýsh kisining taghdyry bizdi oilandyrsa  kerek.

Býkil Qytayda «mәdeniyet zor tónkerisi» degen alasapyran bastalyp, Sәifudin Ázәzy ShÚAR partiya komiytetining birinshi hatshysy, ShÚAR Tónkeristik komiytetining (ýkimet) tóraghasy, ShÚAR Áskery okrugynyng birinshi sayasy komissary, ShÚAR óndiris-qúrlys biyntuanynyng (qaruly dihandar) bas qolbasshysy bolyp taghayyndalghanda, Shyghys Týrkistan kezinde janyn shýpirikke týiip qan keshken, tәjiriybeli, namysty qazaq әskeriyleri men bilikti mamandardy qughyndap, qyzmetten alastaydy. Jer reformasy kezinde belsendi bolyp kózge týsken jas mamandar Janәbil Symaghúl men Erghaly Ábilqayyr jәne Ejenhandy tekedey taldap alyp, olargha qarsy qoyady.

Qytayda reforma jәne syrtqa esik ashu bastalghan 40 jyl ishinde Qytaydyng bet-beynesi týbegeyli ózgerdi. Shynjang da búl ózgeristen qaghys qalghan joq. Ejelden jibek jolynyng ótinde túrghan úighyr últy naryqtyng aldynghy shebinde túryp, ekonomikalyq jaqtan qaryshtap ósti. Ghylym men bilimning sapaly ósui, mәdeniyet pen órkeniyetting órkendeui jaghynan biraz mәrege jetti. Úighyr biznesmenderi reforma bastalghanda tenizge jaqyn rayondardyng kólenkeli sharuasyn qyzdyrdy. Sovet odaghy ydyraghanda arzanqol tauarmen Shyghys Evropa men býkil TMD naryghyn jaulap aldy. Birte-birte baspa-bas aiyrbastan jinalghan mol qor olardy Egiypet, Birikken әmirlikter eli, Týrkiya, Pakistan, Indiya naryghyna alyp shyqty. Bilimdi jastar Japoniya, Evropa jogharghy oqu oryndarynda bilim alyp, últtyq sanalarynda silkinis payda boldy. Osy kezde sayasat sahanasynda óz komandasyn qúryp, tegeurindi Qytay sayasatynyng shekteuli mýmkindigin barynsha paydalanyp, últyna qyzmet etken sayasatker Núr Bәkir boldy.

1997 jyly Qúlja qalasyndaghy 5 aqpan oqighasynda úighyr halqynyng mýddesin qorghap kózge týsken biznesmen, úighyr millioneri, Qytay sayasy kenesining mýshesi – Rabiya Kadyr salyqtan jaltardy degen atpen qamaqqa alynady. Altayda tuyp qazaqtar arasynda ósken Rabiya hanym naryqta ýlken tabysqa jetip, London birjasyna shyqqan sanauly biznesmenderding biri edi. Keyingi derekter Pekinde batys jurnalisterine qúpiya qújattar berip jatqanynda ústalghanyn aitady. Keyin Amerikanyng aralasuymen Rabiya hanym bostandyqqa shyghyp, múhit asty. Onyng aldynda Shynjang oqu aghartu inistitutynyng professory bolghan kýieui Amerikagha ketken edi. Rabiya hanym shetelde top-top bolyp jýrgen úighyr últshyldarynyng basyn qosyp, Dýniyejýzi úighyr kongressin qúrdy әri AQSh preziydentining qabyldauynda bolyp, sheteldegi Qytay oppozisiyasymen, Tayvan biyligimen tyghyz qarym-qatynasta boldy. Onyng ayaghy Shynjandaghy ýlken lankestik oqighalargha úlasty.

Úighyrlardyng әl-auqatynyng kýsheyip, mәdeniyet jaqtan tolysuy, sayasy talaptarynyng halyqaralyq dengeyde nazar audaruy, keybir toptarynyng halyqaralyq radikal toptarmen astasyp, lankestikke baruy Qytay sayasy biyligining ózgeruimen qabattasyp keldi. Siy-ding biylikke kelui Qytaydyng ishki-syrtqy sayasatyn tolyq ózgertti. Qytay Konstitusiyasyna ózgeris engizildi. Naryqtyng prinsipterinen bas tartty. 40 jyldyq reformanyng jemisine mastanyp, syrtqy sayasatta әlemge azuyn kórsetse, ishki sayasatta әlemdik tehnikanyng jetistikterin paydalana otyryp, Qytay Konstitusiyasy men jergilikti ózin-ózi basqaru zanyna pysqyrmay, avtonom rayondy últtar men bógde oilaytyn demokrattargha qatang sayasat qoldandy. Kezinde Tiybetti qangha bóktirgen, әskery boryshyn ótegen son, qogham júmysyna aralasqan Chin Chango Shynjangha birinshi sekretari bolyp keldi. Sonymen, Shynjang tarihynda bolmaghan qandy zobalannyng shymyldyghy týrildi. Mine, osy kezde Núr Bәkir komandasy jasyryn, ashyq týrde óz últyn qorghau qamyna kiristi. Olar ishki-syrtqy kýshtermen baylanysa otyryp, barlyq qarjylyq mýmkindikterdi paydalanyp, úighyr mәselesine qazaq, qyrghyz, ózbek, manghúldy aralastyrudyng qamyna kiristi. 2014 jyly Núr Bәkirding senimdi serigi SÚAR Bilim departamenting bastyghy bolghan Ánuar Ábdiýshkir Ile qazaq oblysy partiya komiytetining buro mýshesi әri tәrtip tekseru komiytetining sekretary bolyp taghayyndaldy. Ol kele salyp, «ýsh týrli kýshke kýrestin» qataryna «eki betkeylerdi» qosty. «Ekibetkeylerge» Orta Aziya elderine tuysshylap barghan, sol elderden yqtiyarhat alghan, sheteldermen әleumettik jelide baylanysqa shyqqan nemese kórshi elderde bala-shaghasyn oqytqan adamdardyng bәri kirdi. Sonymen Shynjandaghy barlyq últtargha qarsy nauqan bastaldy. Osy jerde Ánuar Ábdiýshkirding eki ýlken júmysyn aita ketuge bolady. Sol jyldary Qúlja qalasynda әigili Ospan batyrdyng nemeresining toyy bolady. Sol toygha ýsh aimaqtan biraz adam jinalady. Toyda bir aqyn Ospan batyrgha arnap óleng oqidy. Osyny syltau etip, býkil toygha qatysqandar tergeuge alynyp, úiymdasqan qylmys retinde is qozghalady. Aqyry qazaq basshylarynyng aralasuymen úiymdasqan qylmystyq is baby toqtatylyp, Ospan batyrdyng nemeresi, toy asabasy, arnau óleng oqyghan jigit bastaghan 4 adam sottalyp ketedi. Osy kezde qazaqtar eng kóp qonystanghan Kýnes audanynda elektrondy baylanys qúraldaryn satatyn últy úighyr azamat óz kompiuterimen 50-den artyq qazaq jastaryna diny radikaldyq baghytty ýgitteytin habarlama taratady. Artynan audandyq ishki isterding sayasy zang bólimining basshysy últy úighyr Myrzahmet degen azamat osy is boyynsha qylmystyq is qozghap, habarlama qabyldaghan jigitterding bәrin tútqyndaydy. Onshaqty jigitti úryp, soghyp moyyndatady. Osy aralyqta Myrzahmet is sapargha ketip, búl isti bir qazaq jigit qolyna alady. Ol ispen tanysa kele, shiykilikterdi bayqap, habarlama taratqan jigitti anyqtaydy. Ol jigit japqan jalasyn moyyndap, qoldanghan kompiuterin jergilikti qazaqtyng atqorasynan tauyp beredi. Sonymen is toqtatylyp, moyyndaghan jigitter sottalyp ketedi de, qalghan jigitter aman-esen aqtalyp shyghady. Osy isti úiymdastyrushy Myrzahmet ishki Qytaygha mәnsaby ósip órlep ketedi. Qazaq jigit audannan auyldyq uchastkovoygha (saqshygha) tómendetiledi. 2018 jyly sәuirde Ánuar Ábdishýkir tútyqyndalghannan keyin ishki Qytaygha ketken Myrzahmetting de qolyna kózir salynady.

2017 jyldyng basynda ShÚAR-da oqulyq dauy bastaldy. Qytay iydeologtary «ýsh týrli kýshtin» týp tamyry últtyq oqulyqtarda jәne tarihy kitaptarda jatyr»» degen shu kóterdi. Basynda búl shu kýshpen basylsa da, sonynda Pekindegi jogharghy biylikting tikeley bekituimen býkil әdebi, tarihy oqulyqtar men tarihy kitaptar, romandar sýzigiden ótedi. Múnyng sony Shynjang bilim departamenting búrynghy-songhy basshylary, bilim baspasynyng diyrektorlary, Shynjang medisinalyq uniyveriytetining rektory, Qashqar uniyversiytetining rektory, Shynjang uniyveristetining prorektory, Shynjang Qoghamdyq ghylymdar akademiyasynyng viyse-preziydenti bastaghan 12 úighyr ziyalysynyng tútqyndalyp, sottalauymen tynady. Sol jyly qysqy demalysta úighyr oqulyqtary, jazghy demalysta qazaq oqulyqtary týbegeyli ózgeriske úshyraydy. Osy sottalghan úighyr qaymaqtary Dýniyejýzi úighyr kongressi men Japoniyadaghy, Týrkiyadaghy úighyr últshyldarymen tyghyz qarym-qatynasta bolghany dәleldenedi.

2017 jyly kóktemde internet әleminde Rabiya Kadyr hanymnyng qazaq, ózbek, qyrghyz qandastargha arnalghan viydeo ýndeui jariyalandy. Ýndeude Qytay qysymyna birge qarsy túrugha, Qytayda qorlanyp, zorlanghan sheytterge arnap, iri qalalardyng meshitteri men meyramhanalarynda as berip, qúran oqytu kerektigi aitylady. Osydan keyin atyshuly, býgingi qylmys kýdiktisi Serikjan Bilәsh bastaghan top Almatyda Alatau restoranynda ýsh ret ýndeuge ýn qosyp, osynday sharalar ótkizdi. Oghan Germaniyadaghy, Týrkiyadaghy qazaq ziyalylary ýn qosty. Saqaly úzyn, balaghy qysqa qazaq jastary barlyq sharanyng aldynghy shebinen boy kórsetti.  Atalymysh tirkelmegen úiymnyng aqparattyq, qarjylyq mýmkindigi búrynghysynan myng esege artty. Ortalyq Qazaqstan men shyghys, soltýstik Qazaqstandy úshaqpen aralaytyn boldy. Otangha oralghanyna 20 jyldan assa da qaghylyp-soghylyp, ómirde joly bolmay jýrgen daukes qalamkeshterge ózin kórsetip, sherin shygharudyng jana minberi payda boldy. Olar vatsap jelilerde leksiya oqyp, ótirikti shynday, aqsaqty tynday qylghan shatpaqtarymen yutubtyng júldyzyna ainaldy. Qymbat retorandar men qonaq ýilerding túraqty kliyentterine ainalyp, aqsha bergen qojayynynyng tapsyrmasyn asyra oryndady.

2 jarym jyldan bergi barlyq aqparattardy saralay kele olardyng basty ýsh maqsatyn payymdaugha bolady. Birinshi, qazaq kóshin toqtatu. Ol tolyq oryndaldy. Ekinshi, qandastar arasyna ot salu. Ol asyra oryndaldy. Ýshinshi, qandastar men jergilikti halyq arasyn shiylenistru, qazir osy ýrdis jalghasuda. Onyng dәleli, i, yu, ya, s, y, iy-di paryqtamaytyn feykter familiyasyna «ov» pen «ova»-ny qosyp, әleumettik jelini shandatuda.

Osy internet batyrlaryn saralay kele, olardyng 70 payyzynyng Qytay memlekettik kәsiporyndary men jeke kәsiporyndarynda isteytinin әri Qytaydan zeynetaqy alatyndyghyn, Qytaygha mәdeni, bilim sharuasymen jii baratynyn, al qalghan 30 payyzynyng Týrkiyada, Arab elderinde, Egiypette oqyghan nemese elimizding diny medreselerin bitirgen әri qajylyqqa kóp mәrte barghan azamattar men azamatshalar ekeni anyqtaldy. Dau qyzyp, qogham búryq-saryq qaynaghanda osy isterden Batystyn, Reseydin, Týrkiyanyng әri qashqyn bankir Ábilyazovtyng qoltanbalaryn anyq bayqaymyz. Bәrining maqsaty biylik almasu ólarasynda túrghan qazaq eline yqpal etip, qysym jasap, óz úpayyn týgendeuden basqa eshtene emes, sondyqtan eshqanday halyqaralyq kýsh Qazaqstandy jarylqamaydy. Olargha oiyn kerek bolsa, bizge túraqtylyq kerek. Biz qazaq dauyn halyqaralyq daulargha aralastyrugha mýddeli emespiz. Óz qotyrymyzdy ózimiz qasyp, túraqtylyq pen jan sanymyzdyng ósuin basty maqsat etuimiz kerek.

Áriyne, Tәuelsizdik ýshin kýresip, jan alyp jan berisken tuysqan úighyr halyqyna moralidyq túrghydan tilektespiz. Olardy әshkere qoldap, Qytaydaghy 1 jarym millionnan artyq qazaqtyng taghdyryn danghazalyqqa salyp naiza úshyna ilmey, týrli týsti joldarmen jasyryn qoldap, aqyryn kýtkenimiz dúrys. Aqparattyq soghysta taktikalyq joldan útylmauymyz, strategiyalyq maqsatta mysyqtabandap algha jyljuymyz kerek. Ótken jyly halyqaralyq sarapshylardyng esebinde Qytay jansany 100 milliongha kemigen. Alda 2050, 2080 aralyghynda Qytay jansany 600 milliongha týsui mýmkin. Qazirgi Qytaydyng ishki-syrtqy daghdarysy, ashalap aitsaq: aqshanyng qúnsyzdanuy, bay men kedey arasyndaghy tensizdik, ólkeler arasyndaghy alshaqtyq, korrupsiya, enbekkýshting qymbattauy, jerdin, jyljmaytyn mýlikting baghasynyng baqylaudan shyghyp ketui, dindik, últ arazdyq, partiyalyq biylikting mýmkindigin sarquda. Oghan kórshilermen dýldarazdyghy men Batystyng sanksiyasyn qosynyz. Myng asqangha bir tosqan degen – osy. Shynjang biz ýshin qauipsizdik beldeui. Kezinde ghúndardy jenu ýshin Qytaydyng 3 úrpaq patshasy 100 jyl dayyndalghan. Onyng qasynda 50 jyl degen kóp uaqyt emes. Jan sanymyzdyng kóbeyui, ekonomikamyzdyng órkendeui, týrik halyqtarynyng berekesi – bizding eng ýlken qorghanysymyz ben boytúmarymyz bolyp tabylady. Osy baghytta arymay-talmay, aqylymyz ben kýshimizdi sarqa júmsauymyz kerek.

Mәulen Daulybaytegi

Abai.kz

38 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377