Dýniyejýzilik Qazaq qúryltayy qarsanynda Týrki akademiyasynyng mәslihatyna qatysqan týrkiyalyq qazaq, alashtanushy ghalym  Ábdiuaqap  Qaramen jolyghyp, onyng oi-pirikin oqyrmandarmen tanystyrudyng joly týsken edi.

- Ábeke, Týrki akademiyasynyng jiynyna týsken ekensiz, ol turaly qanday pikirdesiz?

- Búl N.Nazarbaevtyng byltyrghy 3 qazanda Nahichevandaghy týrki memleketterining basshylary birikken jiynda aitqan bastamasy edi, ózi kirisip qúrypty.Sol kýn bir jaghynan Týrki halyqtarynyng yntymaq kýni ataldy, ony Týrkiler kýni desek te bolady. Búl Akademiya - óte manyzdy joba. Búl - keshegi qyrghiqabaq soghys kezinde tuyndaghan pantýrkizm degen oidan shygharylghan iydeologiyagha qarsy býgingi jauap. Ol kezinde týrkilerding biriguine alandaghan nәrse edi...

- Nege alandaydy? Týrkilerding biriguinen әlem nege qoryqty?

Dýniyejýzilik Qazaq qúryltayy qarsanynda Týrki akademiyasynyng mәslihatyna qatysqan týrkiyalyq qazaq, alashtanushy ghalym  Ábdiuaqap  Qaramen jolyghyp, onyng oi-pirikin oqyrmandarmen tanystyrudyng joly týsken edi.

- Ábeke, Týrki akademiyasynyng jiynyna týsken ekensiz, ol turaly qanday pikirdesiz?

- Búl N.Nazarbaevtyng byltyrghy 3 qazanda Nahichevandaghy týrki memleketterining basshylary birikken jiynda aitqan bastamasy edi, ózi kirisip qúrypty.Sol kýn bir jaghynan Týrki halyqtarynyng yntymaq kýni ataldy, ony Týrkiler kýni desek te bolady. Búl Akademiya - óte manyzdy joba. Búl - keshegi qyrghiqabaq soghys kezinde tuyndaghan pantýrkizm degen oidan shygharylghan iydeologiyagha qarsy býgingi jauap. Ol kezinde týrkilerding biriguine alandaghan nәrse edi...

- Nege alandaydy? Týrkilerding biriguinen әlem nege qoryqty?

- Menshe, eshkim qoryqpaydy. Múnyng bәri oiyn siyaqty. Ol - bizdi biriktirmeuding amaly. Bizding biriguimizden kimge ziyan? Eshkimge de ziyan joq. Biraq biz birigetin bolsaq, týrkilik resurstarymyz ben baylyqtarymyzdy әlgiler iygere almaytyn bolady, ol ózimizge iygilik bolar edi. Sondyqtan týrkofobiyany qoldan jasap, pantýrkizm degen iydeologiyany jariya etti. Birikpesin, birikse de jaltaqtap, bizsiz tәuelsiz әreket etpesin degen pighyl. Búl búrynnan kele jatqan әdis. Mysaly, Europa odaghy kimge ziyan keltiredi? Eshkimge de. Týrki dýniyasy ózara birikse, ruhany jәne materialdyq qúndylyqtardy óz halqy kórse, jaman bolmaydy.Biraq ony basqalar qalamaydy.

Sondyqtan myna Týrki akademiyasy sonday orynsyz jayttargha toytarys beretin birden bir mekeme! Búl bauyrlas halyqtardyng ózara týsinisuin, ózimizdi tanuymyzdy birigip qolgha alatyn mýmkindik. Biz ghasyrlar boyy ózimizdi ózgelerding núsqauymen tanyp kele jatqan halyqpyz.Áli de tilden, tarihtan kenje qalyp kelemiz. Endi búghan tosqauyl, kedergi joq, biraq osy oraydaghy óremiz jetpey jýr. Osyghan ghylymy jaghday jasau kerek. Áytpese, biz eshkimnen kem emespiz.

Búl akademiya týrkilik ruhaniyatty zertteu ýshin ghalymdargha jaghday men mýmkindik jasauy kerek. Ghylym arzan nәrse emes, onay әri jenil júmys emes. Qarjyny ayamay bólu kerek. Eger aqsha bólmesek,ghylym nege kenje qaldy deuge bolmaydy.

- Búghan deyin jalpytýrkilik qúndylyqqa tek qana Týrkiya jaghy mýddeli bolghanday synay bar. Endi Týrki akademiyasynyng Qazaqstanda qúryluy әlgi ortaq mýddege jas týrki elderining de atsalysa bastaghandyghynyng belgisi ghoy.Týrkiya jaghy búny qalay baghalauda?

- Búny Týrkiya jaghy jaqsy baghalap, quanyshpen qarsy alyp otyr. Býgingi tanda Qazaqstan tek qana Orta Aziyanyng emes, Euraziyanyng jarqyraghan júldyzy bolyp kórinude. Áleueti mol múnday elding týrkishildikke, týrki halyqtarynyng yntymaghyna ýles qosyp, aldynghy qatarly róldi aluy marqayatyn jayt. Týrkilik ghalymdarda mynaday pikir bar: eger Týrkiya men Qazaqstannyng oiy bir jerden shyqsa, basqa týrki halyqtary eshqayda barmaydy.Ózbekstan da, Týrikpenstan da erteng keledi. Qayda barady? Eki ýlken aghayyn bas qosqannan keyin basqasy da óz ornyn osy alqadan ala bastaydy. Nәtiyjesi kórine bastaghannan keyin әrkim de ýiir bolady. Búl  birigu - bireuge qauyp tóndiru ýshin emes, tek qana ózimizding ayaghymyzdan túrugha, tәuelsizdikti bayandy etuge kerek nәrse. Búl - mәdeny qúndylyqtarymyzdyng jahandanu dәuirinde ayaqasty bolmauyna kerek birden bir qúral.

- Biz Qazaqstandaghy týrki júrttarynyng ózara bauyrlasuyna kuә bola almay otyrmyz. Týrkilik akademiyanyng qúryluy mynany bayqatady: búdan әri qazaqstandyq týrkilerding yntymaghy arta týsui mýmkin; ekinshi jaghynan, qazaqstandyq kópvektorly sayasattyng týrkilik sipaty payda boluy yqtimal.

- Búl - kópvektorlyq syrtqy sayasattyng jalghasy. Jahandanu degenimiz -osy. Múny qyrghiqabaq soghys túrghysynan qaraymyz da, úqpay qalamyz. Búryn әlemde eki baghyt qana boldy, sonyng bir jaghynda boluy kerek edi. Ne kapistalistik, ne sosialistik qosyngha kiru kerek edi. Ne batystasyz, ne shyghystasyz degendey. Ol dәuir ketti, endi jaghday basqasha. Bir jaqta týrkishildik baghyt, bir jaqta islam elderimen yntymaqta bolu, aimaqtyq yntymaq: Shanqay kluby, TMD, sol sekildi amerikalyq, eurobaghyt, qytay jaghy degendey týrli baghytta sayasat jýrgizu. Sondyqtan týrki elderimen yntymaqta bolu, әlgi sayasatqa keri emes, sony tolyqtyrady.Týrkiyanyng ózi Euroodaqqa kirgisi keledi, músylman elderimen yntymaqta, t.t. Biz búl qadamdy bir birine qarama qarsy qoymauymyz kerek. Qazaqstan әri bauyrlas eldermen de bolmaq, әri orys elimen de yntymaqta bolady.

Bir qyzyghy, mening bayqauymsha, jana dәuirding búl talabyn, kópvektorlyq sayasatty bastaghan - Qazaqstan.Tipti, Týrkiya búl jaghynan Qazaqstannan ýlgi alyp otyr. Búrynyraqta «Yapyray, búl qayda aparyp soghar eken» dep oiladym. Bayqasam, ol jemisin bere bastady.Elding býgingi investisiya tartuy - sonyng aighaghy. Qayda barsang da, qazaqtyng biznesmeni men diplomatyn kóresiz. Jahandanu degen - әlemning qabysuy degen sóz. Byltyr Eurodaq úiymyna basshylyq ettik, bir aidan song Islam elderining mәslihatyna da sonday basshylyq jasaghaly otyrmyz. Múnyng bәri Qazaqstannyng Jahandanu ýrdisine qiyndyqsyz qabysuyn kórsetedi.

Taghy bir nәrseni bayqauymyz kerek: Kenes ókimeti túsynda qazaqtyng týrkilik tegi men tarihy túnshyqtyryldy, ony zerttegenderdi aiyptap, itjekkenge jiberer edi, ekinshi nәrse, músylmandyq baghytymyz shekteldi.Qazaqty ateizmmen, dinsizdikpen tәrbiyeledi. Allagha shýkir, tәuelsizdik arqasynda múnyng bәrinen shekteuler joyyldy. Songhy jiyrma jylda erkin tynys bolghasyn, jaqsy týrkologtar shyghuda. Myna akademiya sonyng bir jemisi ispetti.

Al, ekinshi din músylmandyq baghytty eskere almay kelemiz.Týrkishildik - bizding sýiegimiz bolsa, músylmandyq - bizding ruhaniyatymyz, janymyz. Biz týrkiligimizdi qolgha aludamyz, biraq qúsqa tәn ekinshi qanatymyz - dinimizdi bojyratyp almauymyz kerek. Islam konferensiyasyna tóragha boluymyz arqyly Qazaqstan ekinshi qanatyn jóndeydi, qomdaydy dep esepteymin...

«Altynnyng qolda barda qadyry joq» deydi, biz kezinde Otannan jyraqta qalyp, otansyraghan adamdarmyz. Sender otandasyndar, onyng qadyryn bizdey bilmeulering mýmkin. Sondyqtan býgingi tandaghy elding jetistigin baghalay biluimiz kerek.

- Týrki akademiyasy bolashaqta qanday bolsa dep oilaysyz?

- Keshe bir ghalymdar aityp otyr, búl akademiya jaqsy ghylymy ortalyq bolsa dep. Meninshe, búl ghylymy ortalyqtan góri týrki dýniyesining yntymaghy men týsinistigin arttyratyn orda boluy kerek.Ol taza ghylymy orda bolmauy kerek, onsyz da onday zerttemelik instituttar jetkilikti, búl solardyng enbegin ýilestirip, biriktirip otyruy kerek.Basshylar birigip jýr, al týrkologtardan basqa ghalymdar nege birikpeske?! Injenerler men basqa ziyaly qauym da biriksin. Týrkifobiyagha toytarys beretindey is kerek.

- Týrki birligi búdan әri qalay órbui kerek?

- Barlyq sala boyynsha birlik kerek. Til birligi bolsyn, әlipby bolsyn. Kәzir birqatary latynsha, birqatary kirilshe, qytaydaghylar tóte jazuda. Ortaq әlipby bolu kerek. Latyngha ótkende de qalay bolsa, solay emes. Tәuelsizdikke deyin aldymen týrkolog ghalymdar bas qosty. Sonda 34 tanbaly latyn qarypty ortaq әlipby qabyldandy. Ol әli iske aspay otyr, nege? Ýilestiru joq. Mine akademiya osynday jarqyn isterdi ýilestirse.

Kәzir týrikter qazaqsha, qazaqtar týrikshe oqy almaydy.Týrli úsynystar bar: stildi, termindi ortaqtastyru degen t.t. Biraq mening bir iydeyam bar: kompiuterlik audarmany damytu kerek. «Gugldyn» saytyna kirseniz, Batys elderi keremet nәrse jasaghan! Kez kelgen tilden kez kelgen Batys elderi men shet memleket tilderine audaryp beredi,týimeni bassanyz - boldy! Biraq onda qazaq tili joq. Al, týrik tili bar. Sebep: qazaq tilinen ózge tilge elektrondyq sózdik joq! Álemde otyzdan asa týrki tili bar eken, solardyng ózara sózdigin jasau qiyn ba? Jaqyn tilder, juyq sózder. Tilbilim instituty diyrektorymen sóilestim, «bәri bar, dayyn, aqsha kerek» deydi. Qarjy bólu kerek. Eger qazaq tili men aghylshyn tilining elektrondyq tilmashy bolsa, orys tilinsiz tikeley әlem tilderine shyghugha bolar edi.

- Ábeke,bizding elde islamnyng eki baghytyn taytalastyru oryn alyp otyr. Bireui - uahaptyq baghyt, ekinshisi ortaaziyalyq sopylyq baghyt. Qorymdardy býldiru, keybir jaghdayda ózin ózi jarugha baru oryn aluda. Osy jaytty qalay baghalar ediniz?

- Últtyq din degen bolmaydy, biraq músylmandyqtyng ishinde últqa jaqyn ózining dini bolady.Tәuelsizdik alyp otyrghan din emes, últ qoy, sondyqtan biz Kenes ókimetinen búrynghy ýzilgen dinimizdi qalpyna keltiruimiz kerek. Búl - memleketting mindeti. Memleket osyghan ie bolmay, qatelikten aryla almaysyn. Búl halyqty shatastyrady, týrli «izmder» kóbeyedi. Týrkiya da Qazaqstan siyaqty zayyrly memleket, dinge aralasy joq. Biraq diny basqarma jas úrpaqqa ata-babadan kele jatqan diny tәlimin mektep-medrese ashyp, berip otyrady. Eger memleket búnday isti atqarmasa, uniyversiytetterinde islamtanu sabaqtary bolmasa, odan qiyn zardap shegemiz. Zayyrly el deydi de, dintanu fakulitetteri bar, búlay bolmaydy. Tipti, bola bersin, biraq islamtanu fakuliteti boluy kerek.Islamtanu degen islamdy jaqsy biletin maman ghalymdar ata-babamyz ústanghan dindi býginmen qabystyryp, din basqarmasymen birge ómirge engizedi. Sonda diny shatasular azayady.

Áriyne, sonyng ózinde de búra tartu men ógey din bolady, biraq yqpaly bolmaydy.Týrkiyada da onday úsaq-týiek diny toptar bar, biraq qoghamgha әseri joq, sebebi, negiz joq. «Din» degen adamgha auaday qajet nәrse. Sol «auanyn» lastanbauyn qarap otyruymyz kerek. Senim bolatynday ghylymy negiz ben pәtuә kerek. Jastar basqa jaqtan pәtuәli diny payym men ghúryp izdep ketpeui kerek! Biraq, mýldem tyiym salugha da bolmaydy, sebebi, búlay etu - din bostandyghyna shekteu bolyp sanalady. Qazaqstan demokratiyalyq qogham ornatugha mýddeli bolghasyn oghan bara almaydy. Qansha degenmen, búl - HHI ghasyr.Memleket ózining týrli mýmkindikterin iske qosu arqyly rettep, ýilestirui qajet.Memleket halyqtyng ruhany súranysyn jasay almasa, ol súranysty halyq basqa jaqtan tauyp alady da, ol qoghamnyng «bas auruyna» ainalady. Aqyrynda qogham bólshektenedi. Halyqtyng dәstýrli músylmandyghyna jaghday jasauy kerek, memleketting qajettigi sonda. Halyq súranysyn qanaghattandyrmaytyn memleket kimge kerek?! Qazaqstan ekonomikalyq súranysty jasap otyr, sol sekildi ruhany súranysty da qolgha aluy kerek.

Ángimelesken - Shәriphan Qaysar,

«Abay-aqparat»